4.9.15

Margit Peterson 
Rist teel

170-leheküljeline pehmes köites raamat
Fantaasia 2015

Margit Petersoni romaan «Rist teel» on tema enda sõnul nõiaromaan, kuhu ta on põiminud oma teadmisi maagia- ja ravitsemisvallast. «Kõik see, millest romaan kõneleb, on minu elu loomulik osa. Tänaseks tegelen küll veel vaid numeroloogiliste tabelite koostamisega ja eluaseme energeetika puhastamisega,» kinnitab ta. Romaani keskmes on Setomaa külapoiss Veimar, kellel juba varakult hakkavad avalduma võimed inimeste abistamiseks, maagilisteks toiminguteks ja ravitsemiseks.

Margit Peterson on kirjutanud nii kaua, kui ennast mäletab. Ta on avaldanud neli luulekogu («Õitsvate pärnade alleel», «Avali aegadesse», «Veerekese pääl» ja «Külalood ehk Vaaderpass»), romaani «Segavereline» ja novellikogu «Virtuaalmees», lisaks luulet 27 ühiskogumikus, paljudes ajalehtedes ja ajakirjades. Ta korraldab juba viiendat hooaega Pärnu kirjandusõhtuid ja naudib seda, mida teeb.

Rebane ja kolm muna


  • Sari: 
  • Loomalood lastele
  • Kirjastus: TEA

"Ühes erilises külas elasid Kanake ja Rebane, kes olid omavahel head sõbrad. Lausa nii head, et kui Kanake on munenud oma esimesed munad, usaldab ta need ühel päeval Rebasele haududa ja läheb ise juuksurisse iluprotseduure tegema. Rebane haubki hoolega mune, Kanake aga kuulab samal ajal juuksuris hirmujutte rebaste kohta ja tema südames tärkab kahtlus, kas ta ikka õigesti tegi … Kanake kiirustab tagasi koju ja leiab, et üks muna on mõranenud! Kas tõesti olid need jutud tõsi ja Rebane tahtiski tema munad ära süüa? Kas see tähendab, et nende sõprus on läbi või leiab Rebane juhtunule hea selgituse?

„Rebane ja kolm muna” räägib südamliku loo sõprusest ja usaldusest, eelarvamustest ja mõistmisest, selgitades lastele lihtsas keeles, et erinevused rikastavad maailma meie ümber.
Palju õnne, postijänku!
24-leheküljeline kõvas köites raamat
Koolibri 2015

Ei juhtu just iga päev, et avad raamatu ja leiad eest ... kirja! Selles raamatus on lausa mitu ümbrikut, neist ühes ka ilus kirjapaber, millele väike raamatusõber võib oma sõbrale kirja kirjutada.

Aga lugemiseks on lustakas lugu vaprast jänesest, kes kogemata kombel aitab iseendale sünnipäeva üllatuspidu korraldada. Rõõmu lisavad kunstniku imearmsad joonistused.
John Green 
Paberlinnad

Inglise keelest tõlkinud René Tendermann
304-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjastNoortekas
Pegasus 2015

Quentin Jacobsen on kogu elu armastanud ohutust kaugusest hunnitult seikluslikku Margo Roth Spiegelmani. Margo on alati olnud suurejooneliste aktsioonide planeerija ning siiani on ta neid täide viinud üksinda. Kuni ühel õhtul praotab tüdruk Quentini toa akent ja ronib tema ellu. Riides nagu ninja, kutsub Margo Quentinit geniaalsele kättemaksuaktsioonile ning poiss otsustab kaasa lüüa.

Kui nende öine seiklus lõpeb ja uus päev koidab, avastab Q, et mõistatuslik Margo on ise muutunud müsteeriumiks. Kuid Margo on jätnud talle vihjeid. Quentin alustab tüdruku otsinguid, aga mida lähemale ta tüdrukule jõuab, seda vähem näeb ta temas tüdrukut, keda arvas end tundvat…

«Paberlinnad» ilmus 2008. aastal ja on sellest ajast (koos John Greeni teiste romaanidega «Süü on tähtedel» ja «Alaskat otsides») valitsenud noortekirjanduse edetabeleid.

Kujundanud Ivi Piibeleht 
Martin Widmark 
Muumiamõistatus

Rootsi keelest tõlkinud Kadi-Riin Haasma
85-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast LasseMaia detektiivibüroo

Valleby muuseumist kaob hinnaline maal. Loo muudab eriti kummaliseks valvekaamera pilt, millelt on näha, kuidas selle varastab... muumia. Kas tõesti ärkab muuseumi iidne Egiptuse muumia öösiti ellu ja kondab mööda näitusesaale ringi? Raske uskuda, eks? Juhtum on LasseMaia detektiivibüroole otsekui loodud ning just nemad selle kohemaid ka käsile võtavad!

LasseMaia detektiivibüroo raamatuseeria on rootsi laste vaieldamatu lemmik, mille esimesed kaks raamatut on saanud ka eesti lastelt kõvasti kiita! Nüüd saavad algkooliealised lõpuks kahes uues raamatus end haaravatesse detektiivilugudesse unustada! Kui soovid lapses äratada lugemishuvi, siis on LasseMaia raamatu lapsele pihku pistmine on üks parimaid abimehi!

Illustratsioonid Helena Willis 
Siisi Saetalu 
Minu Uganda 
Eestlaste kohvik Aafrikas

264-leheküljeline pehmes köites raamat sarjast Minu...

Ühel päeval tuleb eesti mehel Jüril Ugandas vabatahtlikku tööd tehes mõte avada selle pealinnas Kampalas kohvik, mis pakub tööd kohalikele erivajadustega noortele. Muidu rahulikus ja sõbralikus riigis on töötus üüratu ning erivajadustega noortel tööturule siseneda peaaegu võimatu. Mõeldud-tehtud. Eestis kogume annetustena kokku vajaliku raha ning mina – sooviga Aafrikas midagi asjalikku ära teha – lähen Ugandasse plaani ellu viima.

Pidevad hoiatused, et inimesi ei tohi usaldada, kohalike raske elu, närvekõditav liiklus ning mulle külge kleebitud muzungu- ehk valge inimese staatus panevad linna eksinud võõra kannatuse proovile. Peale harjumatu keskkonna ohustavad kohvikuprojekti õnnestumist ka rahaprobleemid, piiratud aeg ning harilikud äririskid.

Üsna pea selgub, et õige suhtumisega on välismaalasel Kampalas asju ajada siiski täiesti võimalik. Positiivselt ja paindlikult lähenedes võib elu Ugandas olla lõputu üllatusi täis seiklus, mida saadab kohalike rõkkav naer ja stressivaba ellusuhtumine. Kuid kas sellest piisab, et eriline projekt ka edukalt käima lükata?
Justin Petrone 
Minu Eesti (3. osa) 
Mis juhtus?

Tõlkinud Raivo Hool ja Kadri Pettai
344-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...

See on lugu mehest, kes otsib oma rada. New York ei toonud ta hinge rahu, mistõttu võttis mees oma naise, lapse ja kuus kohvrit ning kolis Eestisse. 24 tunni jooksul oli uus kodu leitud ja tuli õppida tuld tegema. See ei rahuldanud ta hinge kuigi kaua. Peagi elas ta majas, kus oli neli ahju ning tuld tuli hakatada ööpäev läbi.

Tema hulluverd naine asutas kirjastuse, millel hakkas hästi minema. Liiga hästi. Mees aga otsustas hakata haritlaseks. Väga kaua see talle pinget ei pakkunud, kuid vähemalt kohtus ta ühe innustava haldjaga. Seejärel proovis mees kätt poliitikute hulgas liikudes, kuid seegi ei tundunud talle õige valikuna.

Ning ta langes depressiooni. Sel maal oli liiga palju joodikuid ja neonatse, lisaks kõik need hiired, kirbud ja jää… Nendest probleemidest raamatute – menukite! – kirjutamine paistis tema hinge rahu toovat. Ta arvas, et oli leidnud oma niši, temast sai kirjanik romantilises väikelinnas, keset kohvikuid ja värvikaid tegelasi.

Kõik see varises aga üleöö kokku.

Justin Petrone uue raamatu tegevus käib peamiselt kahes Eesti linnas – folgilikus Viljandis ja ülikoolihõngulises Tartus –, alates aastast 2007 (mil olid pronkssõduri rahutused) kuni aastani 2013 (mil ta lahkus Eestist üldrahvaliku skandaali saatel).

Kujundanud Madis Kats