Ene Vainik
Eesti tunded
Sõnaportreed
325-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Eesti Keele Instituut 2016 

Mind paeluvad keele ja meele seosed. Need argised, kuid leidlikud viisid, kuidas me endi hinge salapärased sopid keele kaudu kuuldavaks, nähtavaks ja mõnikord lausa kombitavaks teeme.

Näiteks tunnete piltlikud peegeldused ja kõverpeegeldused püsiväljendites, tundesõnade paaristantsud tekstis ning kõrvalehüpped teistesse tähendustesse. Sama põnev on minu jaoks ka tundesõnade päritolu jälgede ajamine, sõnade seiklused murretes või tähenduste transport läbi sajandite.

Usun, et keelde peidetud minevikupärand mõjutab meie arusaamu oma tundeelust ning seeläbi kujundab meie võimalusi tänaseski maailmas.


Kujundanud Mare Raidma

  Tiiu Erelt
Eesti ortograafia
92-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Eesti Keele Sihtasutus 2016 
Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid.

Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.

5., täiendatud trükk.


Kujundanud Merle Moorlat
Kaanekujundus Jüri Kaarma

Valdur Mikita
Lindvistika
ehk metsa see lingvistika
236-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2015 

Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava suitsusauna. Ongi kõik.
See on tähendamissõna rahutu hingega igavesti põgenevast saunast, elusülemitest, maakodust ja kosmilisest teadvusest, väikesest inimesest, kes tahtis saada täiuslikuks introverdiks ja muutus kogemata mesilaseks.
Triloogias ilmunud: «Metsik lingvistika», «Lingvistiline mets».


Kujundanud Maite Kotta

Udo Uibo
Sõnalood
Etümoloogilisi vesteid
215-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2014
 
Kust tulevad eesti keelde sellised argised sõnad nagu leib, püksid, taevas ja aitäh? Kuidas on sõna abrakadabra seotud hambavaluga? Miks meie ütleme emakeel, kui poolakad ütlevad isakeel ja venelased sünnikeel?

Mis ühendab pätte ja viiske, bikiine ja tuumakatsetusi ning spämmi ja sealihakonserve? Kes on see kuulus eestlane, kes on loonud sõnad hapnik ja voorus? Kas James Bond ja Pontu on nimekaimud? Kuidas on sõna tripper ühenduses sõnaga triblama? Mis sõnad on eesti keelde tulnud serbohorvaadi ja mustlaskeelest? Mida okei tegelikult tähendab?

Nendele küsimustele oskab vastata etümoloogia – teadus, mis uurib sõnade päritolu ja omavahelisi suhteid. Raamat «Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid» sisaldab põnevaid ja kohati naljakaidki lugusid enam kui saja viiekümne eesti sõna päritolust ja seostest.

Udo Uibo on Eesti Keele Instituudi leksikograaf, kirjanduskriitik ja tõlkija. Tema sõnalood on varem ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus ning olnud eetris Vikerraadios.

Valdur Mikita
Lingvistiline mets
Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi
240-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Grenader 2013 

Lingvistiline mets on sülem inspireerivaid ja ebaharilikke mõtteid eesti keelest, loodusest ja kultuurist. See on kosutav lugemine kõigile, kes otsivad vastust küsimusele, miks on Eesti maagiline paik. Raamatus on juttu seentest, putukatest, soome-ugrist, suitsusaunast, metsast, kultuuriteooriast, jalgrattasõidust ning päratust kosmiliste mõõtmetega kartulikonksust, mida veel ükski eestlane pole suutnud Munamäe küljest lahti kiskuda.

Kaanekujundus Maite Kotta

Mikk Sarv
Sõna jõud
232-leheküljeline pehmes köites raamat
Pilgrim 2012 

Meest sõnast, härga sarvest. Nii nagu härja sarvede külge kinnitatud ike tõmbab liikuma rasked koormad ja künnab üles kivised põllud, on ka öeldud sõnal suur jõud, mis võib luua või hävitada. Sõnale annab jõu mõte. Mida rohkem mõtteid seondub sõnaga, seda suurem on sõna jõud. Sõnadest mõtlemine ning nende sügavama jõu otsimine kestab läbi elu. Raamat «Sõna jõud» pakub taipamisi, mis aitavad edasi igaühe sõnadele suurema jõu ja mõjususe otsimisel. Milleks kõnelda visioonist ja missioonist, kui saame öelda selges emakeeles, kas asjal on ka nägu ning tegu? Kohmakas uussõna «keskkond» jätab ükskõikseks, kuid ürgne, samas tähenduses jätkuvalt kasutusel olev sõna «käsi» väljendites «vihma käes olema», «kuidas käsi käib?», «käesolev hetk» puudutab tuntavalt igaühte, kelle emakeel on eesti keel.