Simon Sebag Montefiore
Romanovid
1613-1918
Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa
917-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Varrak 2016 
Romanovid olid uusaja kõige edukam dünastia, kelle võimu alla kuulus ligi kuuendik kogu planeedi maismaast. Kuidas suutis üks perekond muuta sõjast laastatud vürstiriigi maailma suurimaks impeeriumiks? Ja kuidas nad selle kõik kaotasid?

Montefiore «Romanovid» on inimlik lugu tsaaridest ja tsaarinnadest, kellest mõnda oli õnnistatud geniaalsuse, teist hullumeelsusega, ent keda kõiki innustas püha isevalitsuse idee ja keiserlikud ambitsioonid. Montefiore haarav kroonika toob päevavalgele loo piiramatust võimust ja armutust impeeriumi ehitamisest, millele heitsid varju paleeintriigid, perekonnasisene võimuvõitlus, seksuaalne lodevus ja pöörane ekstravagantsus ning mille tegelaskujudeks on mitmesugused seiklejad, kurtisaanid, revolutsionäärid ja poeedid – Ivan Julmast kuni Lev Tolstoini ja kuninganna Victoriast Vladimir Leninini.

Hea kirjandusliku sulejooksuga kirjutatud ja uutele arhiiviuurimustele toetuv «Romanovid» on haarav lugu triumfist ja tragöödiast, armastusest ja surmast, üldistusjõuline uurimus võimust ja tabav portree impeeriumist, mis tänaseni määratleb Venemaa olemust.

Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud «Jeruusalemm», «Stalin», «Noor Stalin», «101 ajaloo suurkuju» ja «Koletised».

  Helgi Erilaid
Aja jälg kivis
Kreeka
168-leheküljeline pehmes köites raamat
Menu 2013

Sarja kuues raamat on iidsete müütide maast Kreekast. Teeme rännaku Olümpiasse, tutvume Artemise templi, Halikarnas
sose mausoleumi, Rhodose kolossi ja Ateena iidse Parthenoniga. Uudistame kunagist Apolloni templit Delfis, kus tegutses jumalike tarkuste vahendaja oraakel Pythia ja peatume Mükeene tsitadellis ning Epidaurose teatris. Üks fantastilisemaid paiku Kreekas on Meteora, kus veel praegugi seisab ligi 400 meetri kõrguste siledate kaljusammaste peal kuus ammust kloostrit. 

  Helen Rappaport
Neli õde
Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa
440-leheküljeline kõvas köites raamat
Varrak 2016

Neli noort lummavat Romanovi-õde olid tõenäoliselt 20. sajandi alguse pildistatuimad ja kõige rohkem kõneainet pakkunud kun

Suurema osa oma elust pidid nad elama range järelevalve all Tsarskoje Selo või Livadia palees. Keiserliku perekonna vastu suunatud terrorirünnakute ohu tõttu olid nad välismaailmast peaaegu täielikult ära lõigatud, neil oli vähe sõpru, kellega suhelda, ja neile olid tundmatud omaealiste tütarlaste tavapärased toimetused ja elukogemused. See kõik muutus 1914. aastal, kui Venemaa sõtta astus ja õed üleöö suureks pidid saama.

Briti ajaloolase Helen Rappaporti raamat «Neli õde» näitab suurvürstinnade elu rõõme, ebakindlust ja valu keiserliku Venemaa viimsete päevade taustal. Oma raamatus tugineb Rappaport varem avaldamata kirjadele, päevikutele ja mälestustele. Haaravalt kirja pandud teos pälvis väga sooja vastuvõtu, muu hulgas valisid Goodreads.com lugejad selle 2014. aasta parimaks ajalooraamatuks.
inglikust soost isikud, aga kes need valgete kleitide ja suurte kübaratega tüdrukud tegelikult olid? Millest nad unistasid, mida lootsid, mille poole püüdlesid ja millised olid nii nende omavahelised suhted kui ka läbikäimine vanematega? Milline oli nende elu ülimalt isoleeritud keiserlikus perekonnas ja mida arvasid nad oma ema kõikehõlmavast armastusest hellitatud venna Aleksei vastu?


Kujundanud Mari Kaljuste

  Jüri Kotšinev
Orduriik ja Novgorod
Liivi ordu ja Novgorodi Venemaa suhted 13. sajandi keskpaigas
94-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2016

13. sajand oli ajastu, kus maailma poliitiliselt kaardilt kadus idaslaavlaste Kiievi-Venemaa. Selle riigi riismetel hakkas killustunud Vene vürtsiriikidest moodustuma uus poliitiline ühendus, mille keskusteks kujunesid Vladimir, Jaroslavl, Tver ning Suzdal. Moskva esilekerkimiseni Venemaa teiste vürstiriikide

Venemaad tabas 13. sajandil mongolite khaaniriigi vallutusretk Batu-khaani juhtimisel. Läänest tungisid samal ajal peale Saksa ordu Liivimaa haru ristisõdijad.

Kahe võimsa vastase haardes olevad Vene vürstiriigid pääsesid täielikust hävingust 13. sajandi keskel tänu võimeka Novgorodi valitseja vürst Aleksander Jaroslavovitši sõjalistele ja poliitilistele pingutustele.

Lääne poolt vaadatuna oli 13. sajandil alanud Saksa ristisõdijate tung itta viinud Mõõgavendade ja hiljem Liivi orduväed piirideni, kust algasid loodeslaavlaste vürstiriikide valdused. Ida ja lääne tsivilisatsioonide vaheline piir pandi Baltikumis paika 1242. aasta Peipsi järvel. Seal seisid vastakuti Liivi Ordu väed koos Tartu piiskopi ja tema vasallideg ning Pihkva ja Novgorodi maakaitseväed Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavovitši ja talle appi tulnud venna Andrei Jaroslavovitši malevatega.

Liivi ordu ja Novgorodi-Venemaa vahelised suhted 13. sajandi keskpaigas on käesolevas raamatus vaatluse alla võetud teema.
seast oli jäänud veel poolteist sajandit.

  Harald Joasoon
Königsberg
Preisimaa purustatud süda ehk Kaliningrad, vene kirsa Euroopa ukse vahel
132-leheküljeline kõvas köites raamat
2016

See raamat on sündinud kiindumusest ühte linna, millel on kaks nime – Königsberg ja Kaliningrad.Üks neist on saksapärane, uhke ja hiilgav nagu vana muinasjutt, teine aga lame nõukapärand. Esimese nimega linn, väärikas ja tulvil elu, on kadunud kui miraaž. Teise nimega linn on aga vägagi reaalne, kandes kurvalt sõja- ning argisaamatuse arme. Samas – kogu oma hämmastavas absurdsuses tundub see vähemalt samavõrra ebareaalne kui esimene...

Königsberg oli vana Preisimaa süda. Kõik aga pöörati segamini ilmasõdadega ja II MS lõppedes jättis võidukas Venemaa Ida-Preisimaa enesele, kuigi see asetseb emamaa piiridest kaugel eemal. Ilmselt näis paikkond neile uue (ja Eestist märksa parema) akna – või koguni laskeavana – Euroopasse.Mul on õnnestunud seda linna näha nii tuhka kadumas kui ka tuhast tõusmas. Kuid tuhast tõustes ei saanud linn uut nägu, vaiduniversaalse nõukanäotuse, mis levis kuuendikul planeedist.Viimastest külaskäikudest jäi juba meelde helgemaid noote. Näib, et vaade «aknast« lääne poole on hakanud linna lõpuks mõjutamaveidi rohkem kui väsitav surve idast. 

  Géza Gecse
Bütsantsist Bütsantsini
Ungari keelest tõlkinud Tõnu Kalvet
463-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites
raamat
Ajakirjade Kirjastus 2012

Raamat kirjeldab veenvalt suurvene mõttelaadi üht põhitunnust: impeeriumimeelsuse salgamist. Ükskõik kui suure ala ka tsaar või tema kommunistlikud järelkäijad ei vallutanud, seda tehti eranditult heast südamest ja halbade kavatsusteta ning loomulikult olid kõik need, keda suuremeelsed venelased endi hulka vastu võtsid, valitsejale tänulikud.

Ungari-eesti päritolu ajaloolane ja ajakirjanik Géza Gecse on põhjalikult uurinud Vene impeeriumimeelsete doktriinide tekke ja arengu lugu. Eelkõige on juttu panslavismist, aga ka vene pagulaskonda 1920. ja 1930. aastatel võlunud «euraasialikust imperialismist» ning muidugi eesti lugejale hästi tuttavast «nõukogulikust imperialismist», mille kokkuvarisemise järel langes Vene ühiskond sügavasse identiteedikriisi. Nõukogude impeeriumlik mõttelaad muutus iseenese karikatuuriks. Sellele tuli leida asendaja. Raamat algab ajajärgust, mil Moskva-kesksest Venemaast sai – Bütsantsi pärijana – impeerium, ning lõpeb Putini esimese presidendiajaga. 2007. aastal ungari keeles ilmunud teos on pälvinud palju vastukaja.


Kujundanud Anneli Akinde

  Pekka Kauppala
Vangilaagrite teedel
Soomest Nõukogude Liidule väljaantute saatus 1940-1955
Soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits
346-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2013 

Milline oli Soomest Nõukogude Liidule ja Saksamaale välja antud inimeste saatus? Mitmed varem salastatud arhiivimaterjalid Venemaal, Saksamaal, Eestis ja Soomes paljastavad, millistesse tingimustesse Punaarmee sõjavangid, hõimusõdurid, ingerisoomlased, eestlased ja vangi langenud sakslased sattusid. Kuidas nad suutsid üle elada stalinistliku hirmuvalitsuse ja milliseks kujunes nende elu hiljem? Esile tõusevad eriti Kristjan Palusalu ja kindral Vlassovi propagandaülema Mileti Zõkovi traagilised lood.

Pekka Kauppala (snd 1961) on ajaloodoktor, Vene ajaloo ja poliitika ekspert, kes on väga hästi kursis ka Saksa ja Eesti ajaloo ning poliitikaga.


Kujundanud Villu Koskaru

  Islam
Kunst ja arhitektuur
Toimetanud Peter Delius ja Markus Hattstein
623-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Koolibri 2010 

Esimene põhjalik eestikeelne käsitlus tutvustab tunnustatud ajaloolaste, kunstiajaloolaste ja arheoloogide kaasabil islami religiooni ning islami kunsti ja arhitektuuri ajaloolist arengut ja kajastab regionaalseid erinevusi islami kunstis ja arhitektuuris. Rikkalikult illustreeritud.

Islam on noorim suurreligioonidest, mis on maailma oluliselt mõjutanud ja kujundanud alates prohvet Muhamedi aegadest 7. sajandil. Islami kultuur sulatas endasse dünaamiliselt ja loovalt väga erinevaid elemente. Kokku 12 sajandi jooksul rikastasid islami kunsti ja kultuuri lisaks põlistele mõjualadele Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Pärsias ja Türgis ka Kesk-Aasia, India ja Kagu-Aasia kultuurilised eripärad.

Raamat jälgib islami alade ja dünastiate kujunemislugu paralleelselt kunsti ja arhitektuuri arenguga alates religiooni algusaegadest kuni tänase päevani. Ehitusdekooris ja igapäevastes tarbeesemetes ning ennekõike islami kunstile iseloomulikus ornamentikas peegeldub lõppematu loovus. Usbekistani ainulaadses tellisdekooris, India või Iraani omanäolises arabeskis, Hispaania ja Magribi islamialade fantaasiarikkas ornamentikas ilmnev väljenduslikkus ülistab Allahi loodud maailma ilu ja rikkalikkust. Sama peegeldub ka islami aladel loodud raamatuillustratsioonide ja kalligraafia värvikirkuses, seinadekoori mustrikülluses, imelises metallitöös, keraamikas ja ehtekunstis.

Astrid Lindgren 
Sõjapäevikud 1939-1945

Rootsi keelest tõlkinud Katrin Raud jaKaja Sakk

428-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Sinisukk 2015

2015. aastal möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust – inimajaloo kõige verisemast kokkupõrkest, mis nõudis üle 70 miljoni inimelu. Kogu teise maailmasõja vältel tegi Astrid Lindgren – toona noor kahe lapse ema, kes ei osanud unistadagi maailmakuulsast kirjanikukarjäärist – märkmeid sõjakoleduste, Stockholmi igapäevaelu ja oma perekonna kohta. Kõik 17 päevikuköidet on kogutud teose «Sõjapäevikud 1939–1945» kaante vahele, moodustades koos rohkete ajaleheväljalõigete ja seni avaldamata perekonnafotodega väärtusliku autobiograafilise ajalooallika.

Kuigi Rootsi oli teises maailmasõjas ametlikult neutraalne, mõjutas sõda sügavalt ka rootslasi. Lindgreni tolleaegne töö oli sõjaga otseselt seotud – ta töötas luureteenistuse kirjatsensuuri osakonnas ning seetõttu sattus tema kätte okupeeritud riikide elanike ja sõdurite kirju, mida ta tihti ka oma päevikus tsiteerib. Tekstist kumab läbi sõjast tulenev kurbus ja sügav nördimus ning Lindgreni empaatilisus, kuid sellesse on pikitud rohkesti ka tema isiklikke rõõmuhetki, nagu «Pipi Pikksuka» ilmumine ja tütar Karini hea tunnistus.

Kujundanud Nils Degerman 

Helgi Erilaid 
Aja jälg kivis 
Ameerika Ühendriigid

288-leheküljeline pehmes köites raamat

Menu 2015

Kaheksas raamat sarjas «Aja jälg kivis« viib lugeja teisele poole ookeani, Ameerika Ühendriikidesse. Rännak algab pealinnast Washingtonist ning riigi tähtsaimast hoonest Kapitooliumist. Külastame ka Valget Maja ja tutvume USA esimestele presidentidele pühendatud mälestusmärkidega.New Yorgis saame teada, kuidas kerkisid Manhattanile omavahel kõrguses võistlevad pilvelõhkujad ning kuidas jõudis Vabaduse saarele antiikdrapeeringuisse mähitud leedi Vabadus – Vabadussammas. Uurime järele, kuidas ehitati uhke Brooklyni sild ja suursugune New Yorgi Keskvaksal, heidame pilgu hiigellinna alla metroosse ja Guggenheimi muuseumi Manhattani pilvelõhkujate keskel.

Võrratus Kalifornias ootavad meid unelmate vabrik Hollywood, Päikeseloojangu bulvar Los Angeleses ja ajakirjandusmagnaadi William Randolph Hearsti luksuslik loss San Simeonis. Mingil juhul ei tohiks imetlemata jätta Kuldvärava silda San Franciscos.

Saame teada ka selle, kuidas kerkis Nevada tolmusesse kõrbelinna Las Vegasesse esimene hiilgav kasiinohotell Flamingo ning kuidas Elvis Presley päästis selle linna meelelahutusäri.Ja siis on aeg rännata lõunasse, muusikalinna Memphisesse, Beale Streetile, Päikesestuudiosse ja Elvise koju Gracelandi ning lõpuks salapärasesse voodoohõngulisse Louisianasse, Baton Rouge'i, kuhu kerkis 19. sajandi keskel kummaliselt keskaega meenutav uusgooti loss.

Kuningate viimased päevad
Koostanud Patrice Gueniffey
Prantsuse keelest tõlkinud Margot Endjärv
318-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Kuningaraamat
Kunst 2015 

Kuidas ja mis asjaoludel lahkusid meie seast ajalugu vorminud suurkujud? Monarhide surm on olnud alati tähelepanu köitev teema. Sealt võime eest leida müsteeriumid, kuritööd, kannatused ja pagendused.

Suurkujude loomusest tulenevalt on iga lahkumine omanäoline ja sageli erakordne. «Kuningate viimased päevad« heidab tsenseerimata pilgu lugudele Karl Suurest Napoleon III-ni. Selleks on kaasatud prantsuse kaasaja parimad ajaloolased, kes on kirjutanud kõnealuste riigijuhtide eludest ning valitsusajast põhjapanevaid raamatuid. Käesolevas teoses on nad ühendanud jõud, et anda kaasahaaravate tekstide kaudu ülevaade kuningate (ja imperaatorite) viimsetest elupäevadest. Tulemuseks on 19 peatükki, mida võib lugeda nii katkematu hooga kui ka ükshaaval nautides. 

Vladimir Lapin
Peterburi lõhnad ja hääled
288-leheküljeline kõvas köites raamat
Nornberg & Co 2015 

Raamat «Peterburi lõhnad ja helid» on ajalooline pilguheit tsaariaegse Vene impeeriumi pealinna ja hilisema Venemaa tähtsuselt teise linna ajalukku läbi kolme sajandi. Seda ajalugu on vaadeldud läbi huvitava ja omapärase prisma – autor Vladimir Lapin lahkab, analüüsib ja kirjeldab Peterburi ajalugu selle linna tekitatud lõhnade ja helide kirjeldamise vaatepunktist.

Raamatust saame teada, kuidas oli korraldatud olme ja elu nii aristokraatidel kui ka lihtinimestel, mis toimus Neevalinnas tormiliste revolutsiooni-sündmuste keerises, ning sellestki, kuidas elati külmas ja nälgides piiramisrõngas Teise maailmasõja päevil. Ja ei maksa unustada, et Peterburi on olnud ka eestlaste linn – enne Esimest maailmasõda elas siin ligikaudu viiskümmend tuhat eestlast. Teos on kirjutatud elavas ja mahlakas keeles ning autorile omase sooja huumorimeelega.

Vladimir Lapin, PhD. Lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli 1977. aastal ajaloolasena. St. Petersburgi Euroopa Ülikooli professor. Uurimused peamiselt Venemaa sõjaajaloost 18. – 20. sajandi alguseni. Avaldanud mitu monograafiat ja enam kui sada teadusartiklit. 

Ustav timukas

Elu ja surm, au ja häbi tormilisel 16. sajandil

Autor: Joel F.Harrington

Toimetanud: Ivika Arumäe

Ajaloolase Joel F. Harringtoni „Ustav timukas. Elu ja surm, au ja häbi tormilisel 16. sajandil“ jutustab lugejale erakordse loo renessansiaegsest Nürnbergi timukast Frantz Schmidtist tema enda kirja pandud päeviku kaudu. Autor on selle haruldase ajalooallika põhjal kirjutanud põneva ja kaasahaarava raamatu, mis juhatab meid teekonnale läbi timuka Frantz Schmidti elu ning annab lisaks värvika pildi varauusaegse ühiskonna igapäevaelust ja vaimsetest hoiakutest.
Nürnberg oli 16. sajandil üks Euroopa poliitiliselt ja majanduslikult võimsamaid paiku, sealsed pangad ja kaubandusettevõtted võistlesid Firenze Medicite ja Augsburgi Fuggeritega. Frantz Schmidti eluaeg langes enam-vähem täpselt kokku Nürnbergi rikkuse ja mõjuvõimu haripunktiga. Päevaraamatut pidas meister Frantz Schmidt tervelt 45 aasta jooksul, alates oma esimesest hukkamisest, mille ta pani toime 19-aastasena 1573. aastal (timuka-ametiks oli ta hakanud valmistuma juba 11–12aastaselt), kuni ametist lahkumiseni 1618. aastal. Selle aja jooksul tappis ta isiklikult 394 inimest ning piitsutas või andis muul viisil ihunuhtlust veel sadadele süüdimõistetutele. Kõik hukkamised ja muud karistused tähendas ta isiklikku päevikusse hoolikalt üles ning lisas neile ka selgitusi ja kommentaare. Peale selle tegutses meister Franz ravitseja ja meedikusena: timukad olid tol ajal ravijatena kõrgelt hinnatud, sest nad olid tuttavad inimkeha anatoomia ja eriti igat sorti haavadega, lisaks oli neil ligipääs äsjalahkunute kehale, millel arvati olevat terve rida raviomadusi.
Mõistagi ei kuulunud timukas sel ajal lugupeetud linnakodanike hulka. Tegemist oli kardetud ja põlatud ametiga, mille esindajaid ühiskonnas tõrjuti. Frantz Schmidt ei sattunud niisugusesse ametisse kaugeltki vabal tahtel, küll aga täitis ta oma kohustusi au ja väärikusega. Harrington näitab lugejale oma raamatu kangelast kui vaga, vooruslikku ja rangete põhimõtetega inimest, kelle saatuseks oli olla ühiskonnast välja tõugatud, kuid kes tundis kaasa ohvritele ja oli pühendunud ühiskondliku korra jalule seadmisele.
 

Catherine Merridale
Punane kindlus
Venemaa ajaloo salasüda

Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa 
429-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat 
Tänapäev 2014  

Ühtaegu kaunis ja mõjukalt ähvardav Kreml on juba sajandeid kõrgunud Moskva kohal. Selle punaste müüride ja tornide varjus on aset leidnud palju Venemaa ajaloo jahmatavaid sündmusi. See on ühtaegu reaalne paik ja kujuteldav idee, salatseva riigivõimu koondkuju, kuid ka eheda venelikkuse süda.

Catherine Merridale kirjutab nauditavalt nii Kremli draamast kui ka selle täielikust ettearvamatusest: võitmatust kindlusest, mida siiski on korduvalt laastatud, venelaslikkuse sümbolist, mille tegelikult on loonud itaallased. Kremli paljud asukad on seda ikka ja jälle ümber vorminud vastavalt ideoloogiliste vajaduste muutumisele; selle ehitisi on taastatud või lammutatud vastavalt parajasti valitseva juhi sotsiaalsetele, spirituaalsetele, sõjalistele või kuninglikele eelistustele. Seejuures on kõik nad nimetanud ennast Venemaa suure ajaloolise ettemääratuse pärijateks. Oma sügavaimatest keldritest kuni Spasskaja torni punase täheni säilitab Kreml jälgi kõikidest oma rollidest, alates õigeusklike pühapaigast kuni türannide peidupaigani, uhkest paleest kuni bolševike rasvast leemendava köögini.

Catherine Merridale (snd 1959) on briti ajaloolane, Londoni Queen Mary ülikooli lähiajaloo professor. Ta on kirjutanud mitmeid hinnatud ajalooraamatuid, millest eesti keeles on varem ilmunud palju kiidusõnu pälvinud «Ivani sõda: Punaarmee aastatel 1939–1945». 

Mati Õun
Mehed, purjed ja püssirohi
16.-17. sajandi sõjad Läänemerel ja Läänemeremail 1554-1679
100-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Sentinel 2013 

Siinne raamat hõlmab meresõja osa aastal 2003 ilmunud raamatust «Vaateid vanemasse mereajalukku». Selles ilmunud lugudele on lisatud peatükid «Rootsi-Vene pisisõda Ingeris ja Kannasel 1554−1557«, «Rootsi−Taani sõda 1658−1660» ning «Rootsi−Brandenburgi−Taani sõda 1674−1679 ehk Skane sõda».
16. sajandi teisel poolel valitsesid nii Läänemeremail kui ka ülejäänud Euroopas hoopis teistsugused inimlikud väärtused kui tänapäeval. Neil ammustel aegadel sõdisid lustiga nii rootslased kui ka taanlased, rääkimata sakslastest, poolakaist ja venelastest. Suhtumine sõjasse ja sõjapidamisse oli tollal täiesti vastupidine tänapäevasele. Sõda oli tollal eluline vajadus nagu söömine, joomine ja magamine. See oli võimalus noortele meestele laia maailma näha, küpsetele meestele karjääri teha ning kroonitud peadele maavaldusi laiendada ja maksualust rahvast, ka sõjamehi, juurde saada. Nagu öö ja päev erinesid tänapäevastest ka tolleaegne tehnika, relvad, rõivamood, reisimisvõimalused, haridustase ja kõik muugi.


Kujundanud Aime Kalapüüdja

Maailma tähtpäevad
Koostanud Allan Espenberg
343-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Tammerraamat 2014 

Erinevatele teemadele pühendatud täht-, mälestus- ja pidupäevi on maailmas tuhandeid, tõenäoliselt isegi miljoneid. Pealegi mõeldakse kõikvõimalikke tähtpäevi pidevalt juurde. Näiteks Ameerika Ühendriikides, aga ka teistes maades on lausa selliseid inimesi, kelle põhitöö ongi uute tähtpäevade väljamõtlemine.
Tähtpäevi on nii üleilmseid ja piirkondlikke kui ka riigi- ja organisatsioonisiseseid ning lisaks veel selliseid, mis kehtivad ainult mõne osariigi, provintsi, oblasti, maakonna või linna piires. On ka palju sugukondlikke ja perekondlikke tähtpäevi, millest nii mõnigi on kasvanud rahvusvaheliseks.
Käesolevasse raamatusse on kogutud peaaegu kõik laiemalt tähistatavad rahvusvahelised päevad. Iga tähtpäeva juures on selle saamislugu ning tähistamise tavad. Nii et seda raamatut kasutades on iga päev pidupäev.


Kujundanud Villu Tammer