Mart Poom. Minu lugu

Mart Poom, Indrek Schwede

Haarav dokumentaaljutustus Eesti kõigi aegade parimast jalgpallurist, kelle mängudele kahe aastakümne jooksul elas tribüünidel kaasa umbes kaheksa miljonit inimest. Raamat toetub Mart Poomi päevikule, lugeja ees avaneb noore sportlase sisemaailm, kõhklused ja unistused.
Hoolimata takistustele – perekonna vastuseis ja ühiskonna võõristus venestunud jalgpalli suhtes – jäi Poom kindlaks valitud teele ja jõudis tippu, mängides 14 aastat vuti sünnimaal Inglismaal. Ta oli tuntuim eestlane Ühendkuningriigis, rõhutades oma päritolu ja rääkides brittidele okupatsioonist, küüditamistest ja taasvabanemisest.
Mart Poom kirjeldab värvikalt profijalgpalluri igapäevaelu Inglismaal ja iseloomustab oma meeskonnakaaslasi. Ta selgitab, et ka ilma erilise andeta on võimalik jõuda kaugele, aga selleks on vaja treenida, treenida, treenida... Poom kirjutab oma perekonnast, rahast ja tõekspidamistest.
Raamat küpses kaua – esimesed intervjuud selle tarvis on tehtud eelmise sajandi lõpus. Kaasa räägivad lähedased, sõbrad, kaaspallurid ja treenerid.
Londoni Arsenali legendaarne peatreener Arsene Wenger võtab kokku paljude inimeste arvamuse: „Kui küsida ükskõik milliselt jalgpalliinimeselt, kes on töötanud koos Poom´iga, räägivad nad teile sama juttu – maailma jalgpallis pole võimalik leida paremat professionaali kui Mart Poom.

Heli Künnapas
Minu ilus elu maal

280-leheküljeline kõvas köites raamat
2015

 «Raamat «Minu ilus elu maal» algas pidevatest küsimustest, et «kuidas te selle kõigega hakkama saate?» Nende kaante vahel kirjeldatud perioodil oli meil veel vaid kolm last, paarsada küülikut ning igast otsast renoveerimist vajav maamaja. Proovisin siis enda ja teiste jaoks paberil järge pidada, et kuidas meie elu kulgeb. See ei ole roosamanna teos lilledest ja liblikatest, vaid reaalsetest olukordadest, probleemidest ja suurest hulgast rõõmudest, mida väikeste lastega maal elamine kaasa toob.
Need leheküljed elust endast said kirja aga siiras lootuses, et mõnigi inimene pärast nende lugemist leiab endas soovi ja julgust proovilepanevasse, kuid hinge tasakaalustavasse maaellu sukeldumiseks.
Meie jaoks on selle raamatu kaante vahel kirjeldatu üks periood, üks osa teest, millel kohalejõudmist ei ole. Suurim tarkus on olla kohal kogu aeg ja osata näha ning hinnata olemasolevat ja seda edasi arendada. Seda püüamegi jätkuvalt teha oma ilusat maaelu iga päev edasi elades.»

Heli Künnapas (sünd. 1982) on Pärnumaalt Halinga vallast pärit kirjanik, kelle teostest on seni ilmunud noorsooromaanid «Lõpupidu» ja «Tristan» ning romaan «Homme on ka päev». Koos elukaaslase Herlendiga on tal neli väikest last ning hobitalu, kus kasvavad lambad ja hobused ning sünnivad järgmised kirjatükid.

Üleõlapilguheit

Enn Vetemaa

Vanameister meenutab oma lapse- ja nooruspõlve kuni 1965. aastani, kui ilmus "Monument", mis tõi talle ainsa hetkega kirjanikuna suure tuntuse. Raamatus on palju juttu kirjaniku kohtumistest maa-naabrimeestega Raikkülast, Uku Masingu ja Evald Saagiga, seiku ja pildikesi keemia- ja kompositsiooniõpingutest, aga ka meenutusi oma perest, koolikaaslastest, sõpradest ning Eesti elu-olust üldse. Mõistagi ei püsi Vetemaa rangelt kuiva eluloo formaadis, vaid elustab aeg-ajalt värvikaid juhtumisi ja vestlusi talle omases vaimukas ilukirjanduslikus, kohati lüüriliseski vormis.

Minu elu hetked

Malle Pärn

Näitleja ja teoloog Malle Pärn mõtiskleb oma eluraamatus "Minu elu hetked" inimeseksolemise võimalustest, valudest ja rõõmudest, laseb lugejal piiluda ka mõne saladuse kattevarju taha. Ta ei näe maailma mustvalgena, vaid rikkalikult mitmekihilisena; tähelepaneliku inimesena on tal silma ümbritseva eripära märkamiseks ning luuletajana oskus nähtut-tuntut kujundlikult ja isikupäraselt edasi anda. Autori enda elukäigule lisaks kohtub lugeja tema silme läbi nii mõnegi tuntud isikuga, saab osa üksikema valudest ning laiendab silmaringi paljude esseistlike mõtisklustega.

Kütkestaja
Näitleja Einari Koppel
Koostanud Rait Avestik

399-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Fotosulg 2013

Teatri- ja filminäitleja Einari Koppeli elu ja looming.

Kujundanud Pia Ruber
 

Piret Mäeniit
Aleksei Turovski ja teised loomad
Vaatluspäevik
216-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2013

Kõikide loomade saadik ja tuhandete loodusesõprade lemmik Aleksei Turovski palus panna siinsele portreeraamatule justnimelt selle pealkirja, mis kaanel seisab. Kui niiöelda tavaline inimene räägib võimaluse korral suurima hasardiga iseendast, siis lapsepõlvest peale tulihingeline zooloog pajatab parima meelega ikka loomadest.

Oma kahe-, nelja- ja paljujalgsetest lemmikutest seiku, tõiku ja meenutusi vestes vaatab tuntud, tunnustatud ja ülipopulaarne zoosemiootik, entomoloog, parasitoloog, paleontoloog, mütoloog ja etoloog Aleksei Turovski otse silma kõige põnevamale – inimesele liiginimega homo sapiens. Lubades sama suuril silmil vaadelda ka ennast kui selle liigi esindajat, kelle eluhoiak vormub lihtsaks lauseks: «Mul on huvitav.»

Kujundanud Kalle Müller
Illustratsioonid Aleksei Turovski
 

Mina, Katariina

Laila Hirvisaari

Vähe on neid mineviku riigitegelasi, kes oleks ajaloolasi ja biograafe samavõrra köitnud kui Katariina II. Lisaks oma filosoofikalduvustele ja tuntusele valgustatud monarhina oli Katariina ka oma ajas arvestatav kirjanik.Viiburis 1938. aastal sündinud Soome kirjanikku Laila Hirvisaarit (kuni 2004. aastani Laila Hietamies) on Katariina kuju huvitanud juba aastakümneid, ta on selle teemaga põhjalikult tegelenud, selle kohta aukartustärataval hulgal kirjandust läbi töötanud ja Katariinaga seotud paikades tolle erakordse isiksuse üle mõtisklenud. Eesti lugejale on romaanil muidugi eriline koht, sest Katariina valitsemise ajal kuulusid Eesti- ja Liivimaa juba Vene keisririigi koosseisu, Katariina on ka meie maal mitu korda viibinud, siin oli mitme mõisa omanikuks üks tema armukestest ning troonileaitaja Grigori Orlov, kelle ja Katariina ühine poeg Aleksei Bobrinski oli Põltsamaa lossi omanik ja abielus Tallinna komandandi Woldemar Konrad von Ungern-Sternbergi tütre Anna Dorotheaga. 

Johannes Raudmäe
 
Ma pääsesin siiski
Koostanud Heino Tõnismägi
183-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Hea Lugu 2013

Mida pidid tegema Viljandi kaitseliitlased 1939.–1940. aastal, kui Eesti omariiklus hakkas käest kaduma? Mis toimus Valgas 1941. aastal, kui üks okupatsioon asendus teisega? Milline oli Eesti 5. Piirikaitserügemendi tegevus ja saatus selle ülema silme läbi? Kolonelleitnant Johannes Raudmäe (1891–1973) kirjeldab paguluses kirjapandud mälestuskildudes nii neid sündmusi kui ka seda, kuidas ta koos teiste eesti sõjameestega otsis 1944. aasta sügisel võimalust pääseda Nõukogude võimu alt vabasse maailma

Douglas Smith
 
Endised inimesed
Vene aristokraatia viimased päevad
Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja
482-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2013  

«Endised inimesed» on mõõtmetelt eepiline, detailides intiimne ja inimliku draama poolest südantlõhestav raamat, mis jutustab bolðevike revolutsiooni keerisesse kistud Vene aristokraatia saatusest. See on lugu rüüstatud lossidest, põlevatest mõisatest, meeleheitlikest põgenemistest hullunud rahvahulkade ja punaväelaste eest, vangistusest, eksiilist ja hukkamistest. Ometi on see ka lugu ellujäämisest ja kohanemisest ning tugevatest peresidemetest.

Autor maalib pildi Vene aadlile hukatuslikest aastatest pildi kahe suure ja mõjuvõimsa perekonna, Šeremetjevite ja Golitsõnide arhiivide põhjal, ent see ei ole üksnes nende perede lugu, vaid ka omamoodi üldistus ja ülistus visale inimvaimule.

Johan Pitka. Ausa tahtega isamaa heaks! 
Reet Nabe

Merendusajaloolase Reet Naberi uurimus “Johan Pitka. Ausa tahtega isamaa heaks!”, mis ilmub “Tuntud ja tundmatu” sarjas rikkalikult illustreerituna admiral Pitka 140. sünniaastapäevaks, on seni mahukaim käsitlus juba eluajal pooleldi müütilise mõõtme omandanud mehe elust, keda võib õigusega nimetada peaaegu ainsaks läbinisti positiivseks kangelaseks Eesti (lähi)ajaloos.
Johan Pitka oli üks põhimõttekindlamaid ja energilisemaid Eesti majandusliku ning poliitilise iseseisvuse eest võitlejaid, kel tuli aastakümnete vältel lahinguid lüüa nii leheveergudel, komiteedes kui sõjaväljal. Pitka isikus said harvanähtaval moel kokku suur visionäär, teoinimene ja liider; tema elu oli täis kirge, võitlust ning paradokse.
Reet Naber keskendub Pitka biograafias süvendatumalt aastatele 1907–1917, mis seni põhjalikumalt läbi uurimata ning lahti kirjutamata. Sellesse aega langeb eestlaste rahvusliku eneseteadvuse uus tõus, parteide ja seltside tekkimine ning majanduskliima paranemine, milles Johan Pitkal oli eelkõige merenduse teoreetiku ja eestvedajana suur roll.

Ilmumisaasta 2012
Kirjastus TEA
Sari Tuntud & tundmatu
Formaat KK; Lehekülgi 224; Mõõtmed 190x235