Lea Dali Lion
Joonista valgus
248-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Pilgrim 2015 

Lea Dali Lioni raamatus «Joonista valgus» on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevustest ja samal ajal toimuvatest vaimsetest õppetundidest ning kogemustest nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks.

Lea kirjutas selle raamatu ise, sest kolm eelmist katset kahelt kirjastuselt ei olnud universumi poolt määratud teoks saama. «Mulle anti ülevaltpoolt mõista, et pean raamatu ise kirjutama nii, nagu mina tunnen, et on õige. Nii ma siis alustasingi selle kirjapanemist teadmata, et minu elu kisub kohe varsti pööraselt huvitavaks. Justkui selleks, et raamat ikka piisavalt põnev tuleks. Minuga on juhtunud uskumatuid lugusid ja osa neist on põimitud ka sellesse raamatusse. Pärast seda, kui andsin avalikkusele teada, et olen põdenud haigust nimega vähk ja läbi teinud nii keemiaravi, operatsiooni kui kiiritusravi, hakkasin suurel hulgal kirju saama.

Iga kirja taga seisis keegi õnnetu, kel parasjagu mõni raske haigus või muu talumatu mure. Kuna mind oli ainult üks, hädalisi aga palju, sain varsti aru, et kõigile neile eraldi pole mul võimalik vastata. Seega panin raamatusse kirja ka kogu informatsiooni, kuidas mina end aitama õppisin ja milliseid tehnikaid kasutasin. Mis aga minu jaoks selles raamatus kõige tähtsam on? Ma proovin iseenda najal näidata, et igal olukorral on mitu erinevat nägu ja meil endal on alati võimalus valida, milliste nägudega olukordi me oma elus näha soovime. Et ka valu võib ilus olla, kui me teda päriselt tundma õpime. Ja et maailm on geniaalselt üles ehitatud ja töötab tervikuna kui õlitatult. Meil ei jää üle muud kui protsessi ilu nautida.»

«Joonista valgus» on ka Lea laul, mis on talle erilise tähtsusega. Tal oli seljataga kaheksakuune raviprotsess ning ta polnud ammu midagi loonud. Ja siis ühel ööl see tuli... «Lõpetasin viie paiku hommikul, just siis, kui kurjus magab. Tõmbasin demo Ipod´i, et koos selle kauni lauluga, klapid peas, voodisse ronida ja uinuda.» 

Kosmosemutt

Autor: Ene Ergma, Lea Arme

Toimetanud: Mari Kolk

 

Ene Ergma raamatu kaasautor Lea Arme kirjutab: „Kui ma Ene Ergmaga esimest korda silmast silma kohtusin, siis oli mul mitmeid kõhklusi. Üks oli see, et ega proua Ergma ole nende kaheteist aastaga riigikogus juba peast nii poliitikuks läinud, et suust tulebki ainult ümmargust õhku. Teine mure oli puhtisiklik: kas ühel füüsika-kolm-miinus-inimesel on üldse võimekust füüsika-matemaatikadoktoriga jutu peale saada?
Õnneks osutusid mõlemad hirmud asjatuteks. Ene Ergma on siiras, andekas ja suur – ning koos temaga raamatut kirjutada oli puhas rõõm. Andekuse kohta ütleb ta ise küll nii: „Enda arvates olen ma saanud looduse poolt kaasa kaks asja: lahtise pea ja eesti jonni. Jonni all pean ma silmas seda, et ma ei anna hõlpsasti alla, kui olen mingi sihi seadnud. Muid andeid ma ei teagi endal olevat, aga elu on näidanud, et nende kahega saab läbi küll.“
Ene Ergma elu on muljetavaldavalt värvikas ja ma loodan, et lugejal seisab ees sama lustlik teekond kui autoritel juba seljataga.“

Stig Rästa
Minu Kennedy
205-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Rasta Meedia 2015 

Ühel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania 800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks raamatuks.

Raamatus avaldan oma lapsepõlve tagamaid, kasvamist Lasnamäel ja oma kogu arengut tänasepäevani. Kogu rännak on kirjas ajalises järjestuses, vahele pikitud erinevaid meenutusi oma elust. Samuti arutlen enda elu kõige tähtsamate asjade üle nagu narkootikumide, alkoholi ja muude meelemürkide tarbimine. Ning mis seos on sellel kõigel minu erinevate tervislike seisunditega praegusel hetkel. Samuti räägin ka oma muusikukarjäärist ja ka viimasest osalemisest Eurovisiooni Lauluvõistlusest.

Raamat on pigem enese üle ironiseeriv ja humoristlik. Samas ka loodetavasti mõtlema panev ja eeskujuks noortele.


Kaanekujundus Stina Kase

Gunnar Press
Jäämurdja Ants Antson
288-leheküljeline kõvas köites raamat
Ajakirjade Kirjastus 2015

Saame teele panna 5 päeva jooksul
NB! Seda raamatut pole meil hetkel laos ning võib juhtuda, et me ei saa ka juurde tellida. Kanname raha tagasi, kui me ei saa tellimust täita. 

Eesti XX sajandi saja suurkuju nimekirja koostati kaua ja hoolega. Esiletõstetute sekka, tähestiku järgi poetess Betti Alveri ja keelemees Paul Ariste vahele, mahtus üks talisportlane – Ants Antson, meie esimene ja uue aastatuhandeni ainus taliolümpiavõitja.

Eestil on ammusest ajast olnud maailmatasemel kahevõistlejaid ja sinnakanti küündinud murdmaasuusatajaid, kuid kõrgeimale aujärjele tõusis kiiruisutaja! Lisaks tuli sõja jalus, aina pommitatava Beckeri sadama kõrval kasvanud Antson Euroopa absoluutseks meistriks ja kuulutati 1964. aasta maailma parimaks kiiruisutajaks. 1500 meetri sõit Innsbrucki olümpial kujunes meie esimeseks suureks telespordisündmuseks. 6. veebruaril 1964 peatus tehasetsehhides töö, koolid kogusid õpilased aulasse teleri ette ja Estonia teater katkestas «Minu veetleva leedi» proovi. Võidule järgnenud pidu oli üldrahvalik.

Nõukogude Eesti marionettvalitsejad patsutasid Antsonit õlale, trummeldasid iseendi rinnale, kallasid partei keskkomitees vägijoogi välja ja tõotasid, et pärast sellist triumfi saab Eesti kindlasti korraliku uisuraja. Tuhkagi!

Antson jäi sporditippu aastateks, pakkudes muudki kõneainet. Polnud vist abielupaari, kellele kuuekümnendate teisel poolel oleks vaadatud järele sama põnevil pilguga kui näitlejatar Eve Kivile ja uisutaja Antsonile.

Kohe pärast Eesti iseseisvuse taastamist, 1992. aastal toimusid Albertville'is talimängud. Avapeol astus sportlaste ees Ants Antson, sinimustvalge tugevates kätes. Nii naasis Eesti olümpiaperre.

Jaak Joala.Kuulsuse ahelad

Autor: Margit Kilumets

Kauaoodatud elulooraamat armastatud lauljast, mis sisaldab rohkelt seniavaldamata fotosid ning kõige põhjalikuma Jaak Joala laulude nimekirja ja diskograafia.

„Kummaline, aga mida rohkem ma Jaak Joalast tean, seda enam teda mõistan. Ja samal ajal – seda suuremaks müsteeriumiks ta muutub. Jaak Joala kui nähtus, kultuuriikoon, jumalik anne ja Eesti läbi aegade ehk võluvaim mees kestab edasi mitte ainult lauludes, vaid ka käidud elutees. Tema lugu kõlab kohati kui muinasjutt: seikluslik, põnev ja uskumatu, vastuoluline ja õpetlik. Selle tasakaaluka ja faktitruu raamatu kaante vahele kätketud aeg, elud ja saatused süütavad mälestustelõkkeid. Aga mis veel tähtsam – pakuvad meile põhjust saduldada oma isiklikud mõtteratsud, kelle sadulast saab näha maailma kauni, karmi ja lõputuna, nagu ta päriselt ongi.”
– Vahur Kersna
Autorist: Margit Kilumets on tele- ja raadioajakirjanik, kes naudib raamatute kirjutamist kui võimalust mõne inimese erilisse ellu pikemalt peatuma jääda. 2006. aastal ilmus tema esimene elulooraamat „Ita Ever. Elu suuruses” (Ajakirjade Kirjastus), 2008. aastal järgnes Kersti Kreismanniga kahasse kirjutatud „Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul” (Ajakirjade Kirjastus). „Jaak Joala. Kuulsuse ahelad” on autori kolmas raamat ning esimene koostöö kirjastusega Hea Lugu.

Justin Petrone 
Minu Eesti (3. osa) 
Mis juhtus?

Tõlkinud Raivo Hool ja Kadri Pettai

344-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...

Petrone Print 2015

See on lugu mehest, kes otsib oma rada. New York ei toonud ta hinge rahu, mistõttu võttis mees oma naise, lapse ja kuus kohvrit ning kolis Eestisse. 24 tunni jooksul oli uus kodu leitud ja tuli õppida tuld tegema. See ei rahuldanud ta hinge kuigi kaua. Peagi elas ta majas, kus oli neli ahju ning tuld tuli hakatada ööpäev läbi.

Tema hulluverd naine asutas kirjastuse, millel hakkas hästi minema. Liiga hästi. Mees aga otsustas hakata haritlaseks. Väga kaua see talle pinget ei pakkunud, kuid vähemalt kohtus ta ühe innustava haldjaga. Seejärel proovis mees kätt poliitikute hulgas liikudes, kuid seegi ei tundunud talle õige valikuna.

Ning ta langes depressiooni. Sel maal oli liiga palju joodikuid ja neonatse, lisaks kõik need hiired, kirbud ja jää… Nendest probleemidest raamatute – menukite! – kirjutamine paistis tema hinge rahu toovat. Ta arvas, et oli leidnud oma niši, temast sai kirjanik romantilises väikelinnas, keset kohvikuid ja värvikaid tegelasi.

Kõik see varises aga üleöö kokku.

Justin Petrone uue raamatu tegevus käib peamiselt kahes Eesti linnas – folgilikus Viljandis ja ülikoolihõngulises Tartus –, alates aastast 2007 (mil olid pronkssõduri rahutused) kuni aastani 2013 (mil ta lahkus Eestist üldrahvaliku skandaali saatel).

Kujundanud Madis Kats 

Tui Hirv 
Minu Reykjavik 
Kõik on kaasas

240-leheküljeline pehmes köites raamat sarjast Minu...

Petrone Print 2015

Kui ma 2008. aastal esimest korda Reykjavíki külla tulin, oli mul tunne, nagu oleksin siin kunagi varem käinud. Kas unes või lapsepõlve uitmõtetes. Kõik on täpselt nii, nagu vaja. Nii kord ja lohakus kui töö, looming ja lõbu olid õiges vahekorras. Silmapilkne usaldus ja vahetud inimsuhted ning turvatunne, mis ei tee mitte uimaseks, vaid tõotavad üha uusi seiklusi.

Looduse rohmakas ilu, mille hindamine nõuab koolitatud silma. Kuigi mu elu ei ole kunagi olnud rahulikum ja stabiilsem kui praegu, pärast kaht aastat kohanemist, on argisemgi päev kuidagi teatraalne. Ehk on see kõigest minu välismaalase kõrvalpilk, mis laseb sellel nii paista. Olen aga üsna kindel, et islandlased on maailma parimaid elukunstnikke ja neilt on selles osas palju õppida.

Vahur Kersna
Ei jäta elamata

286-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2014
 «Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul endal valmis kirjutada.»
Vahur Kersna

Kujundanud Asko Künnap
Kaanekujundus Asko Künnap
 

Ustav timukas

Elu ja surm, au ja häbi tormilisel 16. sajandil

Autor: Joel F.Harrington

Toimetanud: Ivika Arumäe

Ajaloolase Joel F. Harringtoni „Ustav timukas. Elu ja surm, au ja häbi tormilisel 16. sajandil“ jutustab lugejale erakordse loo renessansiaegsest Nürnbergi timukast Frantz Schmidtist tema enda kirja pandud päeviku kaudu. Autor on selle haruldase ajalooallika põhjal kirjutanud põneva ja kaasahaarava raamatu, mis juhatab meid teekonnale läbi timuka Frantz Schmidti elu ning annab lisaks värvika pildi varauusaegse ühiskonna igapäevaelust ja vaimsetest hoiakutest.
Nürnberg oli 16. sajandil üks Euroopa poliitiliselt ja majanduslikult võimsamaid paiku, sealsed pangad ja kaubandusettevõtted võistlesid Firenze Medicite ja Augsburgi Fuggeritega. Frantz Schmidti eluaeg langes enam-vähem täpselt kokku Nürnbergi rikkuse ja mõjuvõimu haripunktiga. Päevaraamatut pidas meister Frantz Schmidt tervelt 45 aasta jooksul, alates oma esimesest hukkamisest, mille ta pani toime 19-aastasena 1573. aastal (timuka-ametiks oli ta hakanud valmistuma juba 11–12aastaselt), kuni ametist lahkumiseni 1618. aastal. Selle aja jooksul tappis ta isiklikult 394 inimest ning piitsutas või andis muul viisil ihunuhtlust veel sadadele süüdimõistetutele. Kõik hukkamised ja muud karistused tähendas ta isiklikku päevikusse hoolikalt üles ning lisas neile ka selgitusi ja kommentaare. Peale selle tegutses meister Franz ravitseja ja meedikusena: timukad olid tol ajal ravijatena kõrgelt hinnatud, sest nad olid tuttavad inimkeha anatoomia ja eriti igat sorti haavadega, lisaks oli neil ligipääs äsjalahkunute kehale, millel arvati olevat terve rida raviomadusi.
Mõistagi ei kuulunud timukas sel ajal lugupeetud linnakodanike hulka. Tegemist oli kardetud ja põlatud ametiga, mille esindajaid ühiskonnas tõrjuti. Frantz Schmidt ei sattunud niisugusesse ametisse kaugeltki vabal tahtel, küll aga täitis ta oma kohustusi au ja väärikusega. Harrington näitab lugejale oma raamatu kangelast kui vaga, vooruslikku ja rangete põhimõtetega inimest, kelle saatuseks oli olla ühiskonnast välja tõugatud, kuid kes tundis kaasa ohvritele ja oli pühendunud ühiskondliku korra jalule seadmisele.
 

Läbi Venemaa

Mulgimaa Leeli talu perenaine, kümne lapse ema Anna Soots pani oma läbielamised kojusõidult Siberist 1946. aastal kirja päevikusse, mida tema järeltulijad on aastaid hoidnud ja peitnud.

Nüüd on mälestuste põhjal koostatud raamat "Läbi Venemaa", mis kirjeldab haaravalt küüditatute naasmist hoopis teistsugusesse Eestisse, kui neist ära viies maha jäi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

100-aastaseks saanud Leeli talu pärnaalleed mööda toodi tallu traktor ja sõitsid Viljandimaa esimesed autod, aga tulid ka need, kes viisid 1941. aastal Siberisse taluperenaise, kümne lapse ema Anna Sootsi.

Lapsed õnneks pääsesid. Tütar Õie Lajal on tänagi meeles, kuidas ema andis talle lahkudes kaasa suurräti, aga tema ei tahtnud võtta.

Andres Saks
Teekond Siberisse
160-leheküljeline pehmes köites raamat
2014
Raamat on tõsielulool põhinev jutustus, mis räägib ingerisoome poiste ja eestlaste küüditamisest ning kõikidest nendega kaasnevatest asjaoludest.

Niko Nikolai Ryöppi, kes on ingerisoomlane, jutustab oma teekonnast Siberisse väga detailselt. Ta suutis Siberi vangilaagrist põgeneda. Niko elas peale põgenemist Eestis 40 aastat varjunimega.Ta kartis, et teda viiakse tagasi Siberisse ja tapetakse. Ühel korral ta leiti aga Niko sai siiski põgenema.

Christa Schroeder
Ta oli mu šeff
Adolf Hitleri sekretäri mälestused
Saksa keelest tõlkinud Kersti Kaljuvee
264-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2014
 
18. juunil 1984 suri Münchenis 76 aasta vanuselt üksildaselt Christa Schroeder, Hitleri sekretär aastatel 1933 kuni 1945. Kõik need 12 aastat töötas ta Hitleri vahetus läheduses ja õppis tundma meest, kes vajutas sellele ajale oma templi.

Kuna tal olid ajakirjandusega halvad kogemused, kõhkles ta viimase hetkeni, kas oma märkmeid avaldada. Veidi enne surma andis ta need avaldamiseks sooviga, et tema «kirjalik pärand ei tohi sattuda ajakirjanike kätte».

Christa Schroederi sooviks oli enda tookordsete elamuste ehe kujutamine. Ta vihkas moonutamist ja valet, eelkõige kirjutisi, mis olid ilmunud ajakirjanike ja niinimetatud ajalooliste sündmuste tunnistajate sulest, kelle publikatsioonide vastu ta ikka ja jälle intensiivselt välja astus.

On arusaadav, et Christa Schroeder ei suutnud pärast 12 aastat Hitleriga külg külje kõrval töötamist, mis nõudis temalt tagasitõmbumist hilisemas elus, olukorraga kunagi päriselt toime tulla, kuigi ta ei olnud kunagi natsionaalsotsialist selle sõna otseses mõttes olnud. Ta rõhutas tihti: «Kui tookord 1930. aastal oleks lehes olnud tööpakkumine kommunistlikult, mitte natsionaalsotsialistlikult parteilt, oleks minust ilmselt kommunist saanud.»

Kuni oma surmani jäi ta kriitiliseks, terava pilgu ja hea analüüsivõimega naiseks, kes tundis end siia-sinna rebituna Hitleri, sõprade, tookordsete suurmeeste, NS-režiimi, sõjaõuduste ja juutide hävitamise koleduste vahel.

Raamat «Ta oli mu šeff» annab tõepärase ülevaate Hitleri isikust ja teda ümbritsevatest inimestest. Nende meenutuste väärtus allikana on vaieldamatu. Selle raamatu avaldamisega saavad kinnitust ajalooliselt väärtuslikud faktid ja tuuakse päevavalgele uued ajaloolised aspektid.

Kristel Kossar
Suurim kingitus emalt
38-leheküljeline kõvas köites raamat
Pegasus 2014

Sellesse raamatusse on kogutud viieteistkümne ema lood. Neid kõiki ühendab üks: järeltulijatest on siinsamas Eestis sirgunud targad, tublid, tugevad ja tegusad inimesed. Ja iga lapse jaoks on tema ema kõige ilusam, parem ja täiesti eriline.

Avame üheskoos Eri Klasi, Imbi Paju, Eerik-Niiles Krossi, Laine Randjärve, Margit Sutropi, Marina Skulskaja, Kristjan Maaroosi, Ott Leplandi, Aapo Ilvese, Reno Hekkonensi, Anni Arro, Hanna Ildi, Heili Klandorfi, Iiris Viirpalu ja Viktor Romanenkovi lapsepõlvealbumid, et rääkida kõige tähtsamast – emast.

Eike Värk
Leida Rammo värvilised maailmad
376-leheküljeline kõvas köites raamat
Tänapäev 2014
 
Üheksakümnenda eluaasta künnisele jõudnud Leida Rammol on seljataga värvikad elu- ja loomeaastad, millest käesolev raamat ülevaate annab.
Leida Rammo näitlejaampluaa ulatub koomilisest tõsiseni ning filmirollide hulk on aukartustäratav – üle 30! Ühtlasi avatakse ja analüüsitakse raamatus näitleja loometöö seotust teda ümbritseva aegruumiga, selle suhestumist ühiskonnaga, ajastu ja keskkonna mõju näitleja (loome)saatusele ning võimalustele temas peituvat loomingulist potentsiaali avada.

Toivo Tootsen
Vana Hõbe
Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber
319-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Maagiline Ruum 2013
 Kes oli see mees, keda kutsuti omal ajal elavaks entsüklopeediaks – kellel olid silmapaistvad teadmised, aga ka muusikuvõimed, suurepärane keelevaist ja särav jutustamisoskus? Mees, kelle artistlikku natuuri võinuks kadestada ka näitlejad? Kelle seltskonda nauditi ja keda ümbritses alatasa austajateparv? Kui ta oleks saanud valida, kus ja millal elada, eelistanuks ta olla Ateena kodanik ja Sokratese õpilane, kellel on majapidamise tarvis ka paar orja. Omal ajal ülimalt tuntud ja mõneti vastuolulise Hardi Tiiduse sünnist möödub 2013. aasta sügisel 95 aastat. Hardit ennast pole enam meie seas. Kuid nii nagu ütles kord suur roomlane, ajaloolane Titus Livius – parem hilja, kui mitte kunagi –, nii on Toivo Tootseni abiga saanud kaante vahele Hardi Tiiduse lugu.

Võib öelda, et see lugu valmis paljuski kangelase enda abiga. Raamatusse talletatu on suurel määral Tiiduse suust kuuldud või sulest sündinud. Meenutusi jagavad ka inimesed tema ümbert – tütar, sõbrad ja kolleegid.

Einar Ellermaa ja Inge Pitsner
Kaika Laine inimesed
Naisest, kes suutis lugeda eluraamatuid
225-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Pilgrim 2013
«Mõtle ise, et kui sul on luust tubli tükk puudu ja organism ise kasvatab sinna midagi asemele – ega ei arvaks küll, et see võimalik on. Aga Laine tegi seda. Jumala ime.« Nii räägib üks Võrumaa imeravijalt Kaika Lainelt abi saanud mees raamatus «Kaika Laine inimesed». Kui arstid aidata ei saanud, siis Laine oli viimane lootus. Ta ravis ka ise raskelt haigena. «Oma palatis parandas ta kõik teised patsiendid ka ära, ilma et nad tema poole oleksid pöördunud,« ütleb tema põetaja TÜ Kliinikumis. Ta vaatas inimesele otsa ja nägi tema haiguslugu ning tervendas aastaid põetud haigusest mõne päeva või nädalaga.

Raamatu 30 peatükis on hulk lugusid imelisest tervenemisest ja Laine läbinägemisvõimest. Need kõlaks uskumatutena, kui ei oleks juhtunud reaalsete inimestega meie lähedalt ja paljude silme all. Samas räägivad Laine lähedased, et imeravija materiaalne elu oli äärmiselt kasin ning neil on kahju, et ei suutnud nii erakordsele inimesele väärikamat vanaduspõlve kindlustada. Laine on võimas eeskuju sellega, et ta ei virisenud kunagi ega rääkinud kunagi kellestki halvasti. «Me keegi ei suuda iial olla nii head kui Laine,» ütleb tuntud arst raamatus. Headuse poole püüdlemine teeks aga igale raamatu lugejale au.

Kaardilugeja
Robert Lepiksoni lugu
Koostanud Paavo Kangur 176-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Pegasus 2013
Raamat justustab loo Eesti ühest tuntumast ärimehest, poliitikust, siseministrist ja linnapeast, Robert Lepiksonist, valgustades ühtviisi nii tema kujunemist mõjukaks majandusinimeseks ja ühiskonnategelaseks, kui ka hilisemat tööd ja eraelu puudutavaid tahke.
Robert Lepiksoni elu aitavad raamatus avada nii tema sõbrad, tuttavad, äriparnerid, poliitikud kui ka konkurendid. Lisaks Lepiksoni elule, ärile ja poliitikuteele, heidab raamat pilgu ka toonase aja ärimaastikule, seal kehtinud reeglitele ja telgitagustele.

  Ilmar Palli
Kodukohalood
Rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve
344-leheküljeline kõvas köites raamat
Hea Lugu 2013
«Kodukohalood« viib lugeja põnevale rännakule Eesti tuntud kultuuriinimeste lapsepõlveradadele. Nostalgilisel teekonnal saame muuhulgas teada, miks Kaljo Kiisk sinepit ei sallinud, mida kartis Paul-Eerik Rummo lapsena, miks Mati Unt kunagi maaelust ei kirjutanud, millest unistas väike Jaan Rannap ja millised oli Andres Langemetsa lapsepõlvemängud. Raamat sisaldab jutustusi ja fotosid kolmekümne viie Eesti kirjaniku, näitleja, luuletaja ja teise kultuuritegelase suureks kasvamisest

Hermann Julius Schmalz
Töganitsa höödo, alatarõ hipo ja tõsõ'
Koostanud Kristiina Tiideberg
176-leheküljeline taskuformaadis ja kõvas köites raamat (setu keeles)
Seto Instituut 2013 

Siia raamatusse on kokku koondatud Räpina kandi muusiku ja kirjamehe Hermann Julius Schmalzi (1870–1845), kes on Eestis laiemalt tuntuks saanud laulu «Sauna taga, tiigi ääres…» sõnade autorina, seto-ainelised lood, mis ilmusid originaalis ajavahemikul 1899–1913. Raamat sisaldab Schmalzi «Töganitsa Höödo naise võtmise ja tarõ palamise lugu» (ilmus esmakordselt 1899), «Alatarõ Hippo Peterbuura reis ja imelik unõnägo inne toda« (1901), «Miä tõmokraat tähendäs?» (1906), «Kolm Setu nalja-juttu: armsalõ maa- ja liina rahvallõ opusõst ja meeleparandusõst kirjä panto» (1912), «Tölpsaarõ Andre ja Lükova Ivvani kokkosaamine Jurjovah üle hulga ajo» (1912) ja «Kae määrne hüä õnn» (1913). Lisaks on raamatus kaks ülevaateartiklit Marju Kõivupuult ja Vahur Aabramsilt, kes kirjutavad Schmalzi elust, tegevusest ja kirjanduslikust pärandist. Raamat on seto keeles, Schmalzi enda tekstid on esitatud võimalikult originaalilähedaselt. 

Toivo Tootsen
Kott seljas ümber
282-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast Go Reisiraamat
Go Group 2013 

1968. aastal sõitsid vennad Toivo ja Ülo Tootsen ümber Nõukogude Liidu. Täna vaatab Toivo sellele reisile tagasi hoopis teise pilguga. Aga nii nagu toona oli noil avarustel palju põnevat, leidub seda tagasi vaadates ka praegu. See oli imede maa, eksootiline maa, põnev maa. Toivo on oma reisimälestused kirja pannud paraja nostalgia ja sõbraliku huumoriga, nii nagu heale jutuvestjale kohane.