24.7.14

Läbi VenemaaLäbi Venemaa

Mulgimaa Leeli talu perenaine, kümne lapse ema Anna Soots pani oma läbielamised kojusõidult Siberist 1946. aastal kirja päevikusse, mida tema järeltulijad on aastaid hoidnud ja peitnud.

Nüüd on mälestuste põhjal koostatud raamat "Läbi Venemaa", mis kirjeldab haaravalt küüditatute naasmist hoopis teistsugusesse Eestisse, kui neist ära viies maha jäi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

100-aastaseks saanud Leeli talu pärnaalleed mööda toodi tallu traktor ja sõitsid Viljandimaa esimesed autod, aga tulid ka need, kes viisid 1941. aastal Siberisse taluperenaise, kümne lapse ema Anna Sootsi.

Lapsed õnneks pääsesid. Tütar Õie Lajal on tänagi meeles, kuidas ema andis talle lahkudes kaasa suurräti, aga tema ei tahtnud võtta.

Värava vardja Michelle Zink
Värava vardja (1. osa)
 

Õdede ettekuulutus
310-leheküljeline pehmes köites raamat
Pegasus 2014
 Sellal kui kuueteistkümneaastane Lia Milthorpe püüab leida viisi, kuidas teha lõpp ettekuulutusele, mis on tema perekonda juba põlvkondi lõhestanud, lihvib tema kaksikõde Alice oma oskusi, mis on vajalikud Lia alistamiseks. Alice ei kohku tagasi millegi ees, et nõuda endale oma õe kohta ettekuulutuses, ning see pole ainus asi, mida ta ihaleb. Mängus on veel ka Lia kallim, James.

Õed on alati teadnud, et ettekuulutus pöörab nende lähimadki liitlased nende vastu. Neil polnud aga aimugi, mida reetlikkus nendega teha võib. Võitlusest saab võitjana väljuda vaid üks õdedest.

Michelle Zink elab New Yorgis ning teda on alati paelunud iidsed müüdid ja legendid. Rahuldumata ilmaski lihtsalt nende lugemisega, tahab ta harilikult ikka rohkem teada saada. Aeg-ajalt, kui kõik osakesed täpselt oma kohale nihkuvad, sünnib sellest uudishimust uus lugu. «Õdede ettekuulutuse» triloogia ongi üks sellistest lugudest.


Varesed, need valged Tiina Ilves
Varesed, need valged

120-leheküljeline pehmes köites raamat
2014
 

Ameerika humorist Erma Bombeck on nentinud: «Õrn joon eraldab naeru ja valu, komöödiat ja tragöödiat, huumorit ja solvangut.»

Selle õrna joone peal ja ümber seikleb ka pealt kuuekümnene ja elurõõmus Eerika.

«Varesed, need valged» on riburadane jutupõimik noorusest ja vanadusest, elust ja surmast, naerust ja nukrusest ning muidugi ka armastusest.

Paljudele Tiina Ilvese eelmistest raamatutest «Augustihambad» ja «Viis viimatist» tuttavate Eerika ja Liisi lugusid võib nautida ka autori varasemaid teoseid kohtamata.


Tüdruk maalilt teab, aga vaikib Tiia Sugasepp
Tüdruk maalilt teab, aga vaikib

272-leheküljeline pehmes köites raamat
Eesti Raamat 2014
 

Tartu autori Tiia Sugasepa (s 1971) esikromaani tegevus toimub Inglismaal. Teose peategelase, arhitekt Terry McReadi õpingujärgseks elu- ja töökohaks saab väikelinn Killa.

Mehe elu muudavad järgnevalt kaks sündmust – ootamatult leitud kasutütar Bria ja elukohaga päranduseks saadud maal, mille päritolu uurides satub ta keerukale perekonnaloole.

Võitnud rahvusvahelise arhitektuurikonkurssi, rajab Terry koos arhitektist kasutütre Briaga hariduskompleksi ühte põhjamaa riiki, milleks osutub Eesti. Nüüd tuleb Brial Tallinna sõita ja Raekojas riiklik autasu vastu võtta, millega kaasneb ka ootamatu elumuudatus.



 
Tulesõõr Michelle Zink
Tulesõõr

336-leheküljeline pehmes köites raamat
Pegasus 2014

Kaks õde, keda ühendab veri… ja lahutab ettekuulutus, mis võib nad mõlemad hävitada.

Lia Milthorpe'i otsus teha lõpp tema perekonda juba põlvkondade vältel lõhestanud ettekuulutusele on kindlam kui eales varem. Aeg hakkab otsakorrale jõudma ning Lia asub teele, et leida kõik vajalik, mida Värava sulgemine ettekuulutuse järgi nõuab, ja veenda oma õde Alice'it end aitama – vastasel juhul peab Lia riskima eluga, püüdes Väravat omapäi sulgeda. Lia poolel on Dimitri, aga Alice'ile kuulub James, mees, kes kunagi Liat armastas – ja võib-olla praegugi armastab. James ei tea tõde Kummagi õe ega ka neid lahutava ettekuulutuse kohta. Ja Alice on nõuks võtnud teha kõik, et see nii ka jääks.

On asju, mida õdedel pole ette nähtud teineteisega jagada. Ja saladusi, mis võivad nad mõlemad hävitada.

Michelle Zink elab koos oma nelja lapsega New Yorgis. «Õdede ettekuulutus» oli tema esikromaan ja see märgiti 2009. aastal ära parima uustulnukana noortekirjanduse vallas.


Teekond Siberisse Andres Saks
Teekond Siberisse

160-leheküljeline pehmes köites raamat
2014
Raamat on tõsielulool põhinev jutustus, mis räägib ingerisoome poiste ja eestlaste küüditamisest ning kõikidest nendega kaasnevatest asjaoludest.

Niko Nikolai Ryöppi, kes on ingerisoomlane, jutustab oma teekonnast Siberisse väga detailselt. Ta suutis Siberi vangilaagrist põgeneda. Niko elas peale põgenemist Eestis 40 aastat varjunimega.Ta kartis, et teda viiakse tagasi Siberisse ja tapetakse. Ühel korral ta leiti aga Niko sai siiski põgenema.

Sõnalood Udo Uibo
Sõnalood
Etümoloogilisi vesteid

215-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2014
 

Kust tulevad eesti keelde sellised argised sõnad nagu leib, püksid, taevas ja aitäh? Kuidas on sõna abrakadabra seotud hambavaluga? Miks meie ütleme emakeel, kui poolakad ütlevad isakeel ja venelased sünnikeel?

Mis ühendab pätte ja viiske, bikiine ja tuumakatsetusi ning spämmi ja sealihakonserve? Kes on see kuulus eestlane, kes on loonud sõnad hapnik ja voorus? Kas James Bond ja Pontu on nimekaimud? Kuidas on sõna tripper ühenduses sõnaga triblama? Mis sõnad on eesti keelde tulnud serbohorvaadi ja mustlaskeelest? Mida okei tegelikult tähendab?

Nendele küsimustele oskab vastata etümoloogia – teadus, mis uurib sõnade päritolu ja omavahelisi suhteid. Raamat «Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid» sisaldab põnevaid ja kohati naljakaidki lugusid enam kui saja viiekümne eesti sõna päritolust ja seostest.

Udo Uibo on Eesti Keele Instituudi leksikograaf, kirjanduskriitik ja tõlkija. Tema sõnalood on varem ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus ning olnud eetris Vikerraadios.
Sven ja rott suvelaagris Marit Nicolaysen
Sven ja rott suvelaagris

Norra keelest tõlkinud Maarja Siiner
103-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast A-VITAmiin
Avita 2014
 

Kujundanud Terje Hütt ja Margus Luht
Illustratsioonid Per Dybvig

On suvi ja 9-aastane Sven peab minema laagrisse. Esialgu tundub talle see mõte hirmuäratav. Sven võtab põues kaasa oma lemmiklooma rott Halvorseni, kellest ei tohi keegi mitte midagi teada. Ühel hetkel on aga Halvorsen kadunud ja ilmub välja alles tüdrukute magamistoas…

Lugu on hoogne ja humoorikas. Laagrielu on lõbus: süüakse suhkruga pannkooke, sulistatakse jääkülmas merevees, korraldatakse jalgpallimatše. Kuid seal on ka poiss, kellele meeldib teisi kiusata. Sven, kes esmapilgul tundub tagasihoidlik ja arglikki, osutub talle vapraks vastaseks.

Norra kirjanik Marit Nicolaysen (1953) on kirjutanud lastele viisteist raamatut Svenist ja tema rotist. Raamatud on Norras populaarsed, nende põhjal on valminud ka kaks mängufilmi. Sveni-lugusid on tõlgitud mitmesse Euroopa keelde.

Pildid on joonistanud tunnustatud Norra graafik ja illustraator Per Dybvig (1964). Tema vaba, mänguline ja natuke metsik joonistusstiil haakub tekstiga suurepäraselt.



Nastja Kristiina Genno
Nastja
Armastuse maagia

164-leheküljeline kõvas köites raamat
Fookus Meedia 2014

Minu soov oli kirjutada raamat, mis mitte ainult ei vasta küsimusele, et miks see nii on, vaid annab ka reaalset nõu. Kuidas mõista, mismoodi suhted toimivad või siis miks nad vahel ei toimi? Kuidas leida vigu ja kuidas neid ise parandada? Ning kuidas ära tunda olukordi, mida enam parandada ei saa. Siin raamatus on kõik vastused.

Ühtlasi leiate siit reaalseid nõuandeid, kuidas köita meeste tähelepanu, kuidas nende kehakeelt lugeda ja kuidas saada juurde naiselikkust. Sest maailmas ei ole köitvamat olevust kui naiselik naine.

Vajadusel tuleb appi võtta ka nõiakunst ja maagia. Ega minu raamatutes ilma nendeta saa. Peale teooria ja praktiliste nõuannete leiate siit nõiajookide retsepte, loitse, rituaale ja meelelahutuslikke ennustusmänge, mis vastavad tähtsale küsimusele: kas teie peigmees ikka sobib teile abikaasaks?
Pärijad Kaari Sillamaa
Pärijad (4. osa)
Müllersonide neljas raamat

300-leheküljeline pehmes köites raamat
Virgo 2014

Eelmise osa sündmustest on möödunud jällegi 7 aastat ja ajavahemikku 1914–1921 on jäänud suurte muutuste aeg. Kahes suurriigis, kust ka raamatutegelased pärit, on Esimese Maailmasõja lõppedes kukutatud monarhia ja kätte on jõudnud majanduskriisi aeg.

Müllersonide mõisa parunessid ja noorparun elavad võimalustele vastavalt ja kel on, need kasvatavad lapsi. Lapsed on aga jõudnud teismeikka, kus olid nende vanemad sarja esimese raamatu «Kadunud sugulane» lehekülgedel.



21.7.14

Pikse tütar Jaan Tangsoo
Pikse tütar

216-leheküljeline kõvas köites raamat
Varrak 2014

Ühed inimesed lähevad ühiskonnas toimuvate muudatustega kaasa, aga teised mitte. Ühtede jaoks tähendavad muutused progressi, ent teiste jaoks regressi ning kogu nende senise maailma kokkuvarisemist. Viimaste hulka kuulub ka käesoleva romaani peategelane Alma, kelle senine elu on möödunud maal loomade ja talutööde seltsis, ent nüüd on selle kõigega lõpp.

Kuidas elada edasi, mis moel toimida ja milleks, kui vanainimene on tervisehädade tõttu kistud välja oma senisest harjumuspärasest elurütmist ning sattunud linna tütre juurde, kus ta enam millestki aru ei saa?

Jaan Tangsoolt on Varrakus viimati ilmunud romaan «Peremehed» (2013)



Muistendid. Paiklikud ennemuistsed jutud Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald
Muistendid. Paiklikud ennemuistsed jutud
Koostanud Kristi Metste

99-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2014 
Siia raamatusse on kokku kogutud 18 muistendit, mille autoriteks on Fr. R. Kreutzwald ning Fr. R. Faehlmann. Kaunid illustratsioonid tegi raamatule Triinu Lille.

Friedrich Reinhold Kreutzwald. Paiklikud ennemuistsed jutud: 


Miks Tallinn iial valmis ei saa
Porkuni preili
Vinguv jalaluu
Paigast läinud järveke
Narva kaupmehe tütar
Vaskjalasilla piiga
Emujärv ja Virtsjärv
Toolse rannamehe tütar

Friedrich Robert Faehlmann. Muistendid:
Maailma loomine
Emajõe sünd. Paradiis
Loomade töö, tasu ja karistus
Keelte keetmine
Koit ja Hämarik
Vanemuise laul
Vanemuise kosjaskäik
Endla järv ja Juta
Vanemuise lahkumine
Muistendid Kalevipojast

 
Meie, Rööbelid ja Suur-Hemmi aardekirst Siri Kolu
Meie, Rööbelid ja Suur-Hemmi aardekirst

281-leheküljeline kõvas köites raamat
Ajakirjade Kirjastus 2014 

«See, et Vanamo vaenuliku maanteeröövlitejõugu küüsi sattus, oli küll puhtalt minu viga.»
Vilja Vainisto ja Rööbelid on kõigi aegade kõige tähtsama röövliöppetuse kannul, kuid seda otsivad ka kõik teised maanteeröövlite perekonnad. Helmeri Kvisti saja-aastane Öppetus peidab endas röövlikuninga tarkust ja väge, ning otse loomulikult tahavad kõik seda endale saada.

Helmeri Kvist aga nägi seda kõike ette ja tegi nõnda, et Öppetuse leiab vaid tõeline meister. Vilja peab nüüd kokku võtma kogu nutikuse ja vapruse, et leida üles aare ja võistlevate röövliperede käest eluga pääseda. Kui maanteeröövlite madin juba Vilja pereni jõuab, on asi naljast kaugel.
Meie elu Indrek Silver Einberg
Meie elu
Eesti laulupidu

124-leheküljeline pehmes köites 3. raamat sarjast Meie elu
Filmiklubi 2014

Esimese Eesti laulupeo korraldas lauluselts Vanemuine ajakirjanik Johann Voldemar Jannseni juhtimisel. Peo saatus rippus mitu puhku päris peenikese niidi otsas. Sakslastest võimumeeste arust oli see üks kahtlane ettevõtmine.

Neil oligi õigus, sest teise sordi inimesteks peetud eestlased tulid kokku, et ennast rahvuseks laulda. Aga milline võis kõige esimene laulupidu olla ühe päris juhuslikult Tartusse sattunud nooruki silmade läbi? Millised olid kõik järgmised laulupeod? Kuidas see kord oli? Sellest jutustabki sarja Meie Elu kolmas raamat «Eesti laulupidu«.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja saja aasta vahele.
Konnade mäss Kadri Hinrikus
Konnade mäss

32-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tammerraamat 2014

Tädi Kaie armastab pööraselt konni. Tema maja on vallutanud suured ja väikesed, rohelised ja punased, triibulised, ruudulised ja mummulised konnad. Naabrid kutsuvad teda Konna-Kaieks.
Tädi Kaie ei saa ainult aru, mis konnad vahel nii kurblikud tunduvad…


Kujundanud Catherine Zarip
Illustratsioonid Catherine Zarip
 
Klassikokkutulek Kassaris Helju Pets
Klassikokkutulek Kassaris

256-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast Tänapäeva romaan
Tänapäev 2014

Nelikümmend kolm aastat pärast keskkooli lõpetamist sätivad klassikaaslased end Hiiumaale Kassarisse üle väga pika aja kokkutulekule. Aastate jooksul on nende elus palju muutunud, kuid nagu selgub, väga palju ka lihtsalt varju lükatud, alla surutud, ootele jäetud. Nüüd, juba mõnevõrra elu näinud inimestena uuesti kokku saades jätkub mõnigi lugu sealt, kus see omal ajal pooleli jäi, ja alguse saab mõnigi päris uus lugu.

«Klassikokkutulek Kassaris» on kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.


3.7.14

Edgar Valter. Lasteraamatute illustratsioonid 1948–2005Edgar Valter. Lasteraamatute illustraator

Koostanud Krista Kumberg

Selles raamatus on Edgar Valteri poolt aastatel 1948–2005 loodud lasteraamatute illustratsioonid, sekka näpuotsaga ajakirjades ilmunud pilte. Valiku eesmärk oli leida Edgar Valteri igast loomeperioodist iseloomulikke näiteid, mis kronoloogiliselt reastatuna annavad ülevaate kunstniku kujunemisest ja arengust läbi poole sajandi.

Edgar Valter joonistas mõnd lasteraamatut mitmel korral, olgu siis põhjuseks loomingulised otsingud või kordustrüki ajaks kaotsi läinud originaalillustratsioonid. Mõne teose puhul, nagu näiteks „Sipsik” ja „Kunksmoor”, saab raamatus näha ka kõige esimesi pilte – neid, mis ilmusid ajakirjades koos mõne peatükiga tervikust.

Tänu nopetele arvukatest usutlustest saab raamatust lugeda, mida kunstnik ise oma töödest ja loometeest arvas, kuidas sündisid tema autoriraamatud. Valterile sekundeerivad kirjanikud, kes jagavad mälestusi oma koostööst kunstnikuga.

Vaatamise kõrvale pakuvad lugemist pikaks veninud pildiallkirjad, mis tuletavad meelde, millest nood (vahest isegi unustuse hõlma vajunud) raamatud jutustavad.

Pesakastid ja lindude söögimajadPesakastid ja lindude söögimajad

Michele McKee-Orsini"
35 omanäolise lindude pesakasti ja söögimaja meisterdamisjuhised, mida täiendavad pildid ja üksikasjalikud joonised. Valida saab eri stiilide vahel. Leidub nii põnevaid linnu- ja laevakujulisi pesakaste kui ka maalähedasi puukoore ja samblaga kaetud linnumajakesi. Mõnele linnule sobib kahekorruseline korter-pesakast, teisele vanadest veinikorkidest elamu. Igas pesakastis on ventilatsioon ja kuivendussüsteem. Kõik majakesed on kaunilt kujundatud ja eriilmelised ning tulevaste elanike jaoks sobivate mõõtudega. Raamatu lõpus tutvustatakse kokkuvõtlikult töövahendeid ja materjale.
Vastupidav ja kunstipärane lindude pesakast või söögimaja meelitab ligi sulelisi ja kaunistab koduümbrust.

Sebastian, delfiinide printsSebastian, delfiinide prints

Carlo Zaglia

Sebastian on delfiiniparve juhi poeg, kes oma oskust väga kiiresti ujuda kasutab selleks, et teisi laguuni elanikke õrritada. Sellepärast ei peeta temast kuigi palju lugu. Ühel päeval jääb Sebastian laevavraki aknaavasse lõksu. Mida küll teha, et sealt lahti pääse.

Nutikad remondinipidNutikad remondinipid 

Tehnikamaailma Kodu ja Ehituse raamat “Remondinipid” on 336 lk kogumik praktilistest ehitustöödest ja nõuannetest, mida läheb tarvis igapäevase majapidamise korrashoidmiseks. Raamat koosneb 8 peatükist. Oma ala spetsialistide abiga toome teieni vajalikud töövõtted, joonised ja fotod, mis muudavad ehitushuvilise isetegemised võimalikult lihtsaks. Anname nõu ehitusmaterjalide valiku osas, räägime erinevatest küttelahendustest ning seadmetest, õpetame püstitama suuremaid abihooneid nagu puukuur ja kasvuhoone. Anname ülevaate elektrisüsteemi kavandamisest ning jagame ideid erinevate mööbliesemete meisterdamiseks. Põhjaliku ülevaate saab köögi ja vannitoa targast kavandamisest. Samuti leiab ohtralt ideid, kuidas väikestes eluruumides leida nutikaid lahendusi panipaikade rajamiseks. Käsiraamatust saab hea ülevaate enamlevinud remonditööde – värvimise ja tapeetimise – olulistest tööoskustest. Aia osas jagame teadmisi nii toataimede, rooside kui muru hooldusest, õualaplaanimisest ning hea kartulisaagi kasvatamisest. 

Verioja mõis Richard Roht
Verioja mõis


224-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Eesti romaanivara
Eesti Raamat 2014

Romaanis käsitleb autor mõisa ja maarahva teemat uudsest vaatenurgast. Mõis kui tegevuspaik pole varem eesti kirjanduses sel määral käsitlemist leidnud. Kirjanik vaatleb viiekümne aasta pikkust perioodi Verioja mõisa ajaloos – 19. sajandi viimasest veerandist kuni Eesti iseseisumisaja esimeste aastateni.

Veriojast käivad üle 1905. a sündmused, Esimese maailmasõja lahingud, 1917. a punane terror ja lõpuks Vabadussõda, mille järel jagatakse maarahvale ajalooliste vaenlaste kasutuses olnud maad. Romaani peategelane on Verioja uus mõisnik, Venemaalt saabunud rittmeistrist parum Gottlieb Felder-Sternberg, kes loodab isalt päranduseks saadud rahaga korda teha viletsa ja soise maanurga Lõuna-Eestis. Tema prototüübiks on peetud kuulsat Sangaste krahvi Friedrich von Bergi (1845–1938), kes on tuntuks saanud kui teraviljade, eeskätt rukkisortide aretaja.

1917. aastal vene punaste poolt kordasaadetud kuritegude kujutamise tõttu paigutati romaan nõukogude ajal erifondi.


Saka mõis Saka mõis
Varemetest pankranniku pärliks
Koostanud Tõnis Kaasik

148-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
2014

Sellesse rohkete fotodega illustreeritud raamatusse on kirja pandud kaunil Põhja-Eesti pankrannikul asuva 75 viimast aastat militaarkasutuses olnud või mahajäetuna seisnud Saka mõisakompleksi taastamise lugu nagu raamatu autor seda oma silmadega nägi ja läbi tegemiste koges. Saka turismimõis oma saalide ja antiikmööbliga tubadega on pärast restaureerimist kujunenud lisaks populaarsele turismiobjektile ka arvestatavaks kultuurikeskuseks Ida-Virumaal. Hooldatud park, heakorrastatud loopealne ja pangast alla liivaranda viiv trepp annavad kompleksile avarust, pangaalune mets lisab salapära ja põnevust.

Kõik see kokku teeb Saka mõisast koha, mis sobib nii suursugusteks üritusteks kui ka vaikseks omaette olemiseks, kuhu tasub tulla nii loodusturistil Balti klinti imetlema kui ka pärandituristil saama osa baltisaksa kultuuriloost. Saka mõisast on saanud pankranniku pärl.

2014. aasta 1. juunil tähistati pidulikult 150 aasta möödumist Saka mõisa praeguse peahoone valmimisest ning 10 aasta möödumist Saka Cliff Hotelli rajamisest. Raamat on kokkuvõte ühest etapist Saka mõisa 400-aastases ajaloos.

147- leheküljeline 175 fotoga raamat sisaldab saksa- ja ingliskeelsete lühikokkuvõtteid koos Saka mõisa kronoloogiaga.


Muld David R. Montgomery
Muld
Tsivilisatsioonide häving

304-leheküljeline kõvas köites raamat
Peramõtsa Press 2014

Raamat «Muld. Tsivilisatsioonide häving» jutustab meile inimkonna viimase 10 000 aasta ajaloo, võttes mineviku mõtestamiseks õige ootamatu uurimisallika – mulla. Autor jälgib samm-sammult muistsete tsivilisatsioonide sündi, tõusu, õitsengut ja põrmu pudenemist ning jõuab jalutuskäigul läbi ajaloo välja tänapäeva.

Tsivilisatsioonide arengumustreid kõrvutades tõdeb autor, et muld on alati olnud midagi palju enamat kui see, millena teda eri aegadel ja eri tsivilisatsioonides koheldud on. Muld on andnud tsivilisatsioonidele võimaluse tõusta fööniksina kõrgustesse, sellesama mulla kõntsana kohtlemine on aga viinud tsivilisatsioonid kiire ja paratamatu hukuni.

Kus paikneb sellel taustal meie tänapäevane globaalne, üks ja ainus – ilmselt ka viimane – tsivilisatsioon?


Loomade farm. 1984 George Orwell
Loomade farm. 1984

Inglise keelest tõlkinud Tõnis Arro, Tiit Kusnets, Mati Sirkel ja Rünno Vissak
392-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2010 

«Loomade farm» ja «1984» on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul.

George Orwell, kodanikunimega Eric Arthur Blair (1903–1950) sündis Birmas, sai hariduse Etoni kolledžis Inglismaal ning teenis Birmas Briti Impeeriumipolitseis, töötas Inglismaal õpetajana, osales Hispaania kodusõjas ja tegutses pärast seda ning Teise maailmasõja ajal kommentaatori ja korrespondendina. Eesti keeles on temalt ilmunud veel «Kummardus Katalooniale», «Valaskala kõhus» ja «Pariisi ja Londoni heidikud».
Loo. Koo. Rõõmusta Loo. Koo. Rõõmusta
Käsitöövõtteid kudumite kaunistamiseks
Toimetanud Kai Nurmik

159-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2014
 

See raamat sai alguse Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala kolmanda kursuse erialapraktika ülesandest. Kahe esimese õpinguaasta jooksul omandatud traditsiooniliste tekstiilide valmistamisel ja kaunistamisel kasutusel olnud võtted – kudumine, heegeldamine, tikkimine – oli võimalik kolmandal aastal rakendada oma isikliku fantaasia teenistusse, et luua traditsioonil põhinevaid, omanäolisi, kaasaegseid esemeid.

Inspiratsiooniallikateks võisid olla kunagised traditsioonilisse rõivastusse kuulunud, nüüdseks muuseumikogudesse tallele pandud kudumid, ajaloolised fotod, looduselamused. Üliõpilaste loomislust ja tegutsemisind väjusid kiiresti õppeülesande raamidest ning selle õhina tiivul saigi tehtud otsus tolle kevade tulemused raamatuks kokku panna.

Raamat sisaldab 22 käsitööprojekti, mis annavad lugejale inspiratsiooni, et uuendada mõnd kappi seisma jäänud riideeset, kas siis tikkides, heegeldades, kududes või õmmeldes.


Kuidas peletada mutte Säde Lepik
Kuidas peletada mutte

62-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Maalehe Raamat 2014

Aiapidaja maajagamine muti ja mügriga on paraku lõputu töö: kui üks loom saab kinni püütud, siis tuleb varsti asemele uus põlvkond. Muti ja mügri peale ei tasu vihastada, sest viha kärbib pigem teie enda elupäevi. Muti- ja mügritõrjel on palju rohkem kasu kannatlikust meelest ja mitme vahendi kooskasutusest. Kui muttide ja mügride peletamiseks oleks olemas üks imevahend, siis teaksid ja kasutaksid seda kõik. Sellist vahendit ei ole.

Sellest raamatust saate ülevaate nii ajast aega pruugitud rahvapärastest kahjuritõrjevõtetest kui ka kasutada lubatud peletusvahenditest ja lõksudest, mis on praegu poodides müügil. Tuletame meelde ka muttide ja mügride elukombed, sest muidu pole mingit lootust neid oma valdustest kaugemale tõrjuda.


Hea lapse laulud Kersti Kuusk
Hea lapse laulud

48-leheküljeline pehmes köites raamat
Avita 2014 

«Hea lapse laulud» koondab endas 40 Kersti Kuuse loodud laulu koolieelikutele ja nooremale koolieale. Kogumike eesmärk on suunata laste väärtushoiakuid. Adressaadiks on lasteaia muusika- ja rühmaõpetajad ning algklasside õpetajad ja lapsevanemad. Laulud on jaotatud nelja valdkonda:

  • perekondlikud väärtused
  • sotsiaalsed väärtused
  • eetilised väärtused
  • rahvuskultuurilised väärtu
Eesliköhv ja köösliahv Ville Hytönen
Eesliköhv ja köösliahv

32-leheküljeline kõvas köites raamat
Koolibri 2014
 

«Eesliköhv köösliahv» on muinasjutt kahest üksildasest loomast, kes mõlemad millegi poolest teistest erinevad. Väike haigete kopsudega eesel köhib «köhv, köhv» ja suure kohmaka ahvi jalad teevad kõndides imelikku häält «kööss, kööss».

Teised metsa loomad naeravad õnnetu köhiva eesli ja kurvalt jalgu lohistava ahvi üle ning mõlemad loomad lähevad sellest veelgi üksildasemaks. Kui aga ahv ja eesel ühel päeval kohtuvad, mis juhtub siis? Lugu toob meie ette hulga loomadest tegelasi, üks värvikam kui teine, ning Matti Pikkujämsä illustratsioonid annavad neile tõelise isikupära.

Elutark ja tsipake anarhistlik muinasjutt sõprusest tuletab meelde, et oleme kõik isemoodi – ja just selle pärast nii sarnased.


Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika Indrek Hargla
Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika
Kriminaalromaan vanast Tallinnast

470-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Varrak 2014

Tallinn, AD 1432. Dominiiklaste kloostrist leitakse unustatud kroonika, mis paljastab, et üks Tallinna kabel võib varjata iidset templirüütlite saladust. Samal ajal aga korraldatakse linnas esimest korda Püha ihu päeva näitemängu.

Etendusele järgnevad mõrvad, kroonika hävitatakse ning mõrtsukas näib olevat seotud Püha ihu gildiga, kuhu kuulub ka apteeker Melchior. Ja kummalisel kombel võib kõigi mõistatuste võti olla kohutava sünnitraumaga tütarlaps Carstine, kes on maailma eest Püha Johannese seeki varjunud. Romaani teine tegevusliin jälgib Melchiori poja saatust Lübeckis, kus ta jahib oma suguvõsa needuse saladust.

Indrek Hargla on kirjutanud üle kümne raamatu, ta on võitnud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas Kultuur-kapitali kirjanduspreemia, Tuglase novellipreemia ja Tammsaare romaaniauhinna.


Kaanekujundus Kristi Kindel
Illustratsioonid Anne Pikkov ja Berit Sootak
 
Ülim tõde Ülle Kauksi
Ülim tõde

142-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Jumalikud Ilmutused 2014
 

Kauksi Ülle eestikeelne romaan Tartu vaimuinimeste elust õõvastavatel 90nendatel.

Uus inglise keele ōpetaja saadi. Tunnid hakkasid toimuma endises peldikus, seintel poolest ruumist saadik kahhelkivid ja jäljed torude asupaigast. Uus ōpetaja seadis üheainsa reegli «Purjuspäi tunnis ei viibita».

Jätkus ka Rakveres alustatud püromaania – kōrgemal tasemel. Betooni ühikas lōhkesid joodipommid, värisesid plahvatuste käes narid ja kolakaid käis vahetpidamata. Juhtmed pandi pommi sütiku külge, laeng visati teise tuppa, kui keegi ōhtul peldikusse läks ja karjed kostsid öös. Märga lasid nii need, kes peldikusse läksid kui need, kes tuppa magama jäid.
Väikevend ja Pulkson Anne-Catherine Vestly
Väikevend ja Pulkson

168-leheküljeline kõvas köites raamat
Karrup 2014 

Väikevenna perekond on äsja kolinud uude kohta, ema käib tööl, isa sõidab töö asjus ringi ja suur vend Phillip on päev läbi koolis. Õnneks leiab Väikevend aga väikese mehikese kujulise männioksa, mille ta nimetab Pulksoniks. Temast saab Väikevenna parim sõber.

Selle ja teiste Pulksoni raamatute autoriks on tuntud Norra lastekirjanik A.-C. Vestly (1920–2008), kelle raamatutest on eesti keeles on ilmund ka lood emast, isast, kaheksast lapsest, vanaemast, veoautost ja vaprast taksikoerast Suitsutorust. Pulksoni lugudest on tehtud ja ka eesti keelde tõlgitud filmid «Pulkson», «Pulkson seob sõlme» ja «Pulkson on hädas».


Villa järve ääres Ira Lember
Villa järve ääres

233-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Canopus 2014

Autor on ka käesolevas romaanis läinud ajas tagasi selle põlvkonna juurde, kelle noorus ja kujunemisaastad sattusid saatuse tahtel Eesti Vabariigi hävingu ning okupeerimise ajale, selle põlvkonna üleeelamiste ja elamata elude juurde.

Romaan algab sõjaeelses Eesti Vabariigis, kui peategelane Maret Kolk kutsutakse koos emaga elama sugulaste juurde idüllilisse villasse järve ääres. Seal sõbruneb ta villa omaniku tütre Violetaga, keda ta küll imetleb, ent ka kadestab. Elu on ilus ja tulevik paistab avanevat ahvatlevana tema ees. Varsti aga muutub kõik, vene vägede sissetung ja okupatsioon kehtestab hoopis teised mängureeglid, mil eestlased võisid omaks pidada vaid oma unistusi...

Lugu saab üllatava järje pool sajandit hiljem samas Järvepilgu villas, kus kõik kunagi alanud oli, ja siis selgub ka, kas Maret ja Violeta suutsid oma unistused ka täide viia...


Kaanekujundus Riina Soom
 
Vanaema on meil nõid Leelo Tungal
Vanaema on meil nõid

24-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2014

Siiras ja sõbralik värssjutustus vanaemast, kes justkui nõiaväel oskab lapselapsele öelda, mis kõik võib juhtuda, kui sõna ei kuulata. Ja juhtubki.

Sobiv kingitus (vana)emadepäevaks.

Sulle saladuse ütlen –
kadedaks küll minna võid,
kuid ma ütlen, mida mõtlen:
vanaema on meil nõid!
Valikurõõm Valikurõõm
197-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Eesti Kutseõppe Toetusühing 2014
 

Kõigil meil on tulnud teha elus tähtsaid valikuid. Hea kui oleme selleks ette valmistatud. Valikutest üks olulisemaid on, mida teha peale põhikooli lõpetamist, kas jätkata gümnaasiumis või suunduda kutseõppesse. Keeruliseks muudavad otsustamise nii info puudus, kui ka ühiskonnas kutsehariduse suhtes levivad eelarvamused, mis ametiõpet ei soosi.

Raamat Valikurõõm püüab põhikooli lõpetajaid otsuse langetamisel aidata. Me ei soovi nende kaante vahel jagada õpetussõnu või ainuõigeid juhiseid. Siia on koondatud seitsme noore inimese teekond elukutse juurde, mis andis neile võimaluse eneseteostuseks.

Nende lugudega tutvudes, otsime ühiselt vastust küsimusele, kuidas leida õige amet. Vahel on tõukejõuks vanemate, sõprade, lausa võhivõõraste soovitused, teinekord pime juhus või saatus.


Illustratsioonid Karel Korp
Triibu-Kiisu salaplaan Renoult Armelle
Triibu-Kiisu salaplaan

32-leheküljeline kõvas köites raamat
TEA Kirjastus 2014 
Imearmas kassipoeg Triibu-Kiisu elab rahulikult talus. Ainsana teeb talle muret naabrikoer Muri, kes teda alalõpmata narrib.

Triibu-Kiisu ei kavatse seda enam kauem taluda! Ta mõtleb välja kavala plaani, kuidas koerale hirm nahka ajada. Kas kassipoja plaan õnnestub?


Ta oli mu šeff Christa Schroeder
Ta oli mu šeff
Adolf Hitleri sekretäri mälestused

Saksa keelest tõlkinud Kersti Kaljuvee
264-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2014
 

18. juunil 1984 suri Münchenis 76 aasta vanuselt üksildaselt Christa Schroeder, Hitleri sekretär aastatel 1933 kuni 1945. Kõik need 12 aastat töötas ta Hitleri vahetus läheduses ja õppis tundma meest, kes vajutas sellele ajale oma templi.

Kuna tal olid ajakirjandusega halvad kogemused, kõhkles ta viimase hetkeni, kas oma märkmeid avaldada. Veidi enne surma andis ta need avaldamiseks sooviga, et tema «kirjalik pärand ei tohi sattuda ajakirjanike kätte».

Christa Schroederi sooviks oli enda tookordsete elamuste ehe kujutamine. Ta vihkas moonutamist ja valet, eelkõige kirjutisi, mis olid ilmunud ajakirjanike ja niinimetatud ajalooliste sündmuste tunnistajate sulest, kelle publikatsioonide vastu ta ikka ja jälle intensiivselt välja astus.

On arusaadav, et Christa Schroeder ei suutnud pärast 12 aastat Hitleriga külg külje kõrval töötamist, mis nõudis temalt tagasitõmbumist hilisemas elus, olukorraga kunagi päriselt toime tulla, kuigi ta ei olnud kunagi natsionaalsotsialist selle sõna otseses mõttes olnud. Ta rõhutas tihti: «Kui tookord 1930. aastal oleks lehes olnud tööpakkumine kommunistlikult, mitte natsionaalsotsialistlikult parteilt, oleks minust ilmselt kommunist saanud.»

Kuni oma surmani jäi ta kriitiliseks, terava pilgu ja hea analüüsivõimega naiseks, kes tundis end siia-sinna rebituna Hitleri, sõprade, tookordsete suurmeeste, NS-režiimi, sõjaõuduste ja juutide hävitamise koleduste vahel.

Raamat «Ta oli mu šeff» annab tõepärase ülevaate Hitleri isikust ja teda ümbritsevatest inimestest. Nende meenutuste väärtus allikana on vaieldamatu. Selle raamatu avaldamisega saavad kinnitust ajalooliselt väärtuslikud faktid ja tuuakse päevavalgele uued ajaloolised aspektid.


Suurim kingitus emalt Kristel Kossar
Suurim kingitus emalt

38-leheküljeline kõvas köites raamat
Pegasus 2014

Sellesse raamatusse on kogutud viieteistkümne ema lood. Neid kõiki ühendab üks: järeltulijatest on siinsamas Eestis sirgunud targad, tublid, tugevad ja tegusad inimesed. Ja iga lapse jaoks on tema ema kõige ilusam, parem ja täiesti eriline.

Avame üheskoos Eri Klasi, Imbi Paju, Eerik-Niiles Krossi, Laine Randjärve, Margit Sutropi, Marina Skulskaja, Kristjan Maaroosi, Ott Leplandi, Aapo Ilvese, Reno Hekkonensi, Anni Arro, Hanna Ildi, Heili Klandorfi, Iiris Viirpalu ja Viktor Romanenkovi lapsepõlvealbumid, et rääkida kõige tähtsamast – emast.


Smuutid ja mahlakokteilid Carla Bardi
Smuutid ja mahlakokteilid

Inglise keelest tõlkinud Kadri Viin
120-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat
Koolibri 2014

Raamatus on üle 100 idee kosutavate mehude ja segumahlade valmistamiseks. Siin on igaühele midagi, alates ülitervislikest puu- ja köögiviljasmuutidest ning -mahladest kuni vitamiinirikaste dessertkokteilideni. Hommikusöögiks võib proovida mango-jogurtismuutit, lõunaeineks tomati-sellerismuutit värskete ürtidega, magustoiduks aga šokolaadi-cappuccinokokteili või banaanismuutit šokolaadi ja pähklitega.

Carla Bardi õppis toiduvalmistamise selgeks juba varajases nooruses, saades selleks inspiratsiooni sugulastelt, kes olid hinnatud kokad Toscanas. Pärast aastatepikkust ringirändamist peab ta nüüd viinamarjaistandust Bolsena järve ääres Kesk-Itaalias. Viljaka autorina on ta avaldanud üle 20 kokaraamatu, mida on tõlgitud juba rohkem kui 25 keelde.


Kujundanud Marco Nardi
 

Rebasesaare indiaanlased Jaak Kukk
Rebasesaare indiaanlased

223-leheküljeline kõvas köites raamat
Jutulind 2014

Salapärase V.S.P. poistekamba tegemised kodustes metsatukkades, nõukogudeaja varemete vahel, ojades parvetades ja sumbates, omavahel lahinguid lüües maalitakse meile omaseks – ühes kevadest suvelõpuni ...

Dokumentaalromaan, poistekas, mälestusraamat? Kivi-Vigala poiste lugu on ühtpidi kõigile neile, kes kunagi poisid on olnud ja tõelisi seiklusi ihanud, teisalt paras seikluslugu tänastele noortele, kellele indiaanimängud ehk veidi tundmatum maa.

See on meeldetuletus kõigile üheksakümnendate poisipõnnidele ja samas väga täpne Kivi-Vigala kaardistus, millesarnast pole veel ilmunudki. Aus asi. Kirjandus, mis peaaegu polegi kirjandus. Lugu, mis ootab järge.



 
Ralf õpetab joonistama Raoul Annion ja Merlyn Kotljar
Ralf õpetab joonistama

16-leheküljeline pehmes köites raamat
Mr Bee 2014

Meie kõrval võib olla peidetud andega lapsi, kelle võimetest pole aimu ei nendel endil ega ka vanematel. Antud raamat annab hea võimaluse end proovile panna. Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada vastavalt võimetele, siis pikapeale kaotavad nad motivatsiooni ja huvi.

Üheks kõige põnevamaks ja kättesaadavamaks loovaks mänguks on joonistamine. Reaalsete kui ka lõbusate objektide joonistamise abil saavad selgeks asjade ülesehitus, proportsioonid ja perspektiiv, mida on vaja teada igasuguse kujutava tegevuse juures. Siin on võimalik joonistada vaba käega, ilma tehniliste abivahenditeta ja läbi isikliku tunnetuse. See on hea moodus arendada lapse ruumilis-visuaalset võimekust.

Loovus toob lapse ellu rõõmu ja teotahet. Enda tehtud asjadel on alati palju suurem väärtus.


PäikesepiimHeljo Mänd
Päikesepiim Kõvas köites raamat
TEA Kirjastus 2014
 

Heljo Männi luulekogu «Päikesepiim« on elutarga poetessi elegantne luulepõimik inimese eluteest ja õnnest, inimese elust ja hüvastijätust. Minimalistlik vorm ja mõjusad kujundid toovad esile täiesti uue tahu Heljo Männi loomingus.

Juba enne luulekogu trükkiminekut on siit kolm luuletust avaldatud ajakirjas «Looming«. «Päikesepiim« peaks huvi pakkuma kõigile väärt luulet hindavatele kirjandushuvilistele.





Mõmmikupere ravib linavästrikupoissi Kuulo Kutsar
Mõmmikupere ravib linavästrikupoissi

24-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
TEA Kirjastus 2014
 

Selles loos aitab abivalmis mõmmikupere haigeks jäänud väikest linavästrikupoissi terveks ravida. Raamatust nopib nii laps kui ka ema-isa karukaksikute Oti ja Pätsu teravmeelse uudishimu ning tähelepanelikkuse kaudu tervisetarkuse teri, mis on kasulikud igas peres, kus lapsed võivad haigeks jääda.
«Mõmmikupere ravib linavästrikupoissi» on heaks abimeheks ka lasteaiaõpetajale väikeste rüblikute terviseharjumuste kujundamisel.

Ülle Meistri toredate värvirõõmsate piltidega raamat sobib nii ettelugemiseks kui ka iseseisvaks lugemiseks.

2. uuestikujundatud, trükk.


Mu süda hõiskab ja naerab Rose Lagercrantz
Mu süda hõiskab ja naerab

123-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2014 

«Mu süda hõiskab ja naerab» on järg esimesele Dora-raamatule «Minu õnnelik elu».

…Ühel päeval konutab Dora klassis ja põrnitseb tühja tooli enda kõrval. Tooli, millel istus Ella Frida, enne kui ta Norrköpingisse kolis. Pärast seda ei tohi seal mitte keegi istuda, sest kuhu Ella Frida muidu istuks, kui ta tagasi tuleb? «Ella Frida ei tule tagasi,» räägib õpetaja.
Meie elu Silver Einberg
Meie elu
Lydia Koidula

100-leheküljeline pehmes köites 1. raamat sarjast Meie elu
Filmiklubi 2014

170 aasta eest oli kõik hoopis teisiti kui praegu. Telefon oli veel välja mõtlemata ja inimesed kirjutasid üksteisele ilusa käekirjaga pikki kirju. Lastele pandi Saksa nimesid ja üldse püüti sakslaste moodi välja näha.
Siis sündis aga väikeses Vändra alevikus üks terane tüdruk, kes sai nimeks Lydia. Tema kodu oli läbinisti saksa keelne, aga Lydia tahtis äkki hoopis eestlane olla. Kuulsaks luuletajaks kavatses ta samuti hakata. Temast saigi kuulus luuletaja. Koidulaulikuks ja Emajõe ööbikuks hakkas Eestimaa rahvas teda kutsuma. Lydia oli ka meie rahva eestlasteks sirgumise vahetu pealtnägija. Õpetatud inimesed ütlevad, et ta aitas sellele kohe kõvasti kaasa. See raamat kõnelebki sellest, kuidas see kõik kord oli.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja 100 eluaasta vahele.
Meie elu Lauri Vahtre
Meie elu
Carl Robert Jakobson

99-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 2. raamat sarjast Meie elu
Meie Elu 2014  

Üks sõnakuulmatu lehm läks kord Torma mõisniku põllule maiustama. Sellest tõusis suur riid mõisniku ja noorukese õpetaja Carl Robert Jakobsoni vahel, kellele lehma kuulus. Leppimist ei tulnud ja õpetaja pidi Tormast ära minema.

Ta jõudis Venemaale ja sealt jälle tagasi Eestisse. Siin pidas ta mõisnike vastu ägedaid kõnesid, asutas ajalehe ja alustas uhke talu rajamist. Tema elu ei olnud pikk, kuid ometi jõudis ta teha väga palju. See raamat kõnelebki, sellest, kuidas see kõik kord oli.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja saja eluaasta vahele.
Mamma Liine mälupildid Tiina-Mall Kreem
Mamma Liine mälupildid

36-leheküljeline pehmes köites raamat
Eesti Kunstimuuseum 2014

Lasteraamat kaasneb näitusega «Eveline von Maydell. Mustvalge maailm» Kadrioru kunstimuuseumis (29.03.–07.09.2014). Selle väikese raamatu pildid on Eveline von Maydelli käärilõiked ehk siluetid ehk varipildid. Jutukese on piltide juurde kirjutanud Tiina-Mall Kreem, kes ise ütleb loo kohta nii: «See on ainult üks paljudest lugudest, mis Eveline imelisi käärilõikeid vaadates pähe tulevad. Igaüks, iga laps, võiks neist piltidest jutustada oma loo.»

Eveline von Maydell (1890–1962) oli sakslanna. Lapsena käis ta perekonnaga Eestis suvitamas, hiljem abiellus Eestis sündinud saksa aadlimehe Gustav von Maydelliga. Esialgu elasid noored Saksamaal, kuid pärast I maailmasõda läksid Ameerikasse paremat elu otsima. Seal sai Venemaal kunsti õppinud ja juba Saksamaal end käärilõigetele pühendanud Eveline ka kunstnikuna tuntuks.

Pärast abikaasa surma otsustas Eveline Eestisse tulla, et rajada siia kodu. Varsti algas aga II maailmasõda ning Eveline oli sunnitud uuesti põgenema. Oma viimased aastakümned elas ta Portugalis. Sõjakeerises jäid Eestisse maha Eveline von Maydelli kohvrid ülipeente käärilõigetega. Need tillukesed, enamasti mustvalged kunstitööd on hoiul Eesti Rahvusarhiivis (fond ERA.1298). Neil näeb inimesi ja loomi kõikvõimalikes tegevustes, toas ja õues. Kunstniku lemmikmodellideks olid lapsed, keda tal endal ei olnud.