Peeter Helme, Kaupo Meiel, Mari Niitra ja Elle-Mari Talivee
Just sellist Eestit
Eesti vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju
216-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Post Factum 2018 

Esseistlikus laadis kirjutatud ülevaateteoses «Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju» kirjeldavad eelmise sajandi seitsmekümnendatel sündinud autorid Eesti Vabariigi iga aastat mõne tuntud inimese kaudu. Raamatu omalaadne ülesehitus demonstreerib, kuidas aastad ja inimesed on omavahel läbi põimunud.

Raamatu kaante vahel on 101 lugu 101 mõjukast inimesest, kes on Eesti Vabariigi elu ja inimesi saja ja ühe aasta jooksul kujundanud. Võime neid kõiki nimetada suurkujudeks, kuigi mõnigi raamatu kangelane on Eesti ajaloos pigem antikangelane ja mõni polegi päriselt elanud inimene (või üldse inimene). Teoses kohtuvad Eesti Vabariigi loojad Hugo Kuusner ja Konstantin Päts, kindralleitnant Lembit Pärn ja standartenführer Alfons Rebane, nõukogude võimu teostajad Boris Kumm ja Nikolai Karotamm, kaasaegsed kangelased Anu Saagim ja Kelly Sildaru ning paljud teised.

Autorid on leidnud seosed 101 aasta ja 101 inimese vahel, järgides ajatelge loogikaga, mille tulemusena avaneb lugejale pilt sellest, kuidas Eesti aeg ja Eesti inimesed on põimunud, moodustades terviku, mida nimetamegi Eesti Vabariigiks. Iseloomustamaks iga aastat, on raamatus ajastule iseloomulikud väljavõtted ajakirjandusest ja nende puhul on säilitatud võimalikult autentset kirjaviisi.

Autoritest

Peeter Helme (sündinud 1978) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja, õppinud Tartus, Göttingenis ja Berliinis ajalugu, kunstiajalugu ja usuteadust. Mitme proosaraamatu autor, Vikerraadio toimetaja ning saatejuht.

Mari Niitra (sündinud 1979) on Liivi muuseumi juhataja, semiootik ja lastekirjanduse uurija. Avaldanud kirjandusteaduslikke artikleid ja kriitikat, koostanud ja toimetanud raamatuid.

Kaupo Meiel (sündinud 1975) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja. Avaldanud luulet, esseistikat, kirjanduskriitikat ja lühivorme. Kirjastuse Post Factum toimetaja.

Elle-Mari Talivee (sündinud 1974) on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja ja vanemteadur. 2017. aastal sai doktorikraadi. Doktoritöö teema on "Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903ˮ.

Madli Pesti
Eesti teatri 100 aastat
205-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites 4. raamat sarjast EV100
Post Factum 2018 

Kutsume lugejat ringkäigule eesti teatriloos. Juttu tuleb baltisaksa juurtest ja rahvusliku teatri sünnist, professionaalse teatri loomisest ja nõukogude perioodist ning taasiseseisva Eesti teatrite teekonnast rahvusvahelisele areenile.

Raamatus on ülevaade teatrielu olulisematest sündmustest, südamesse läinud näitlejate ja lavastajate loomingust. Teater sünnib alati oma ajas, seetõttu peegeldub lugudes tihti riigi ja inimeste saatus. 80% Eesti elanikest peab teatrit üheks olulisemaks osaks eesti kultuurist ning tõenäoliselt on eestlaste käes ka teatrikülastuste maailmarekord – aastas käib teatris üle miljoni inimese. Ehk pakub raamat ka vastuseid, miks just Eesti on üks maailma teatrilembesemaid maid.


Kujundanud Astrid Värv

Toomas Hiio ja Mart Laar
Eesti riigi 100 aastat (2. osa)
Rahvusvahelise õiguse pelgupaigast esimese Euroopa Liidu eesistumiseni
320-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites 2. raamat sarjast EV100
Post Factum 2018 

Raamatu «Eesti riigi 100 aastat» teine köide käsitleb Eesti riigi ja rahva saatust Nõukogude okupatsiooni aastatel ja paguluses vabas maailmas, iseseisvuse taastamist ja moodsa riigi ülesehitamist 20. sajandi lõpust kuni 2018. aastani. Okupatsiooniaega vaadeldakse Eesti vaatepunktist, kuid käsitlust raamistavad sovetliku impeeriumi võimuperioodid, mille vaheldumine mõjutas ka eestlaste võimalusi riigi saatuse kujundamisel kaasa rääkida ja eestlust alal hoida.

Taastatud Eesti Vabariigi osa on jaotatud peatükkideks Riigikogude kaupa; suuremat tähelepanu pööratakse sise- ja välispoliitikale, kiiretele muudatustele seadusandluses, majanduse üldisematele suundumustele ning olulisimatele sündmustele, mis Eesti riiklust mõjutasid ja kujundasid. Raamatus on hulk fotosid, valitsuste koosseisud tabelitena ning isikuregister.


Kujundanud Merle Moorlat
 

Mehis Helme
Eesti raudteede 100 aastat
210-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites 5. raamat sarjast EV100
Post Factum 2018 

Raudteed on Eestis olnud tähtsad transpordi- ja liiklussooned juba ligi 150 aastat.

Tsaariajast päranduseks saadud raudteevõrk kujundati iseseisvas Eestis ühtseks riigiraudteeks, mille arendamise suuri plaane ei õnnestunud enne II maailmasõda ja Nõukogude okupatsiooni täielikult ellu viia.

Nõukogude ajal toimusid olulised muutused taristus ja veeremis, kuid lõpuks suubus ka raudteemajandus üldisesse stagnatsiooni. Taasiseseisvunud Eestis hakkas riigiraudteele konkurentsi pakkuma erasektor ning raudtee-ettevõtete paremad ja halvemad ajad on suuresti sõltunud transiidisuhetest Venemaaga. Raudteetranspordis ja -liikluses peituva arenguvaru esiletoomiseks on vaja jätkata nii taristu kui ka veeremi ajakohastamist.

Raamat «Eesti raudteede 100 aastat» on varustatud hulga fotodega, lõpus on toodud raudteede tegevustulemused aastani 2016 ja raudtee tippjuhtide nimestik ning isikunimede loend.


Kujundanud Endla Toots

Purjetamine Vabadusse

Autor: Voldemar Veedam, Carl B Wall

Toimetanud: Aime Kons

 

Purjetamine Vabadusse on rahvusvaheliselt läbi aegade üks kuulsamaid eesti merelugusid. See on põgenemislugu, kus mehed, naised ja lapsed seisavad silmitsi punavõimudega ja ookeaniga.
Purjetamine vabadusse jutustab kuueteistkümne eestlase, kelle hulgas neli väikest last, riskiderohkest 8247 meremiili pikkusest mereretkest üle Atlandi väikesel rannasõidupurjekal. Oma teekonnal tõotatud maale läbib purjekas Erma maalilise Göta kanali Rootsimaal, tormise ja miine täis Põhjamere, purjetab läbi Loch Nessi ja Kaledoonia kanali ning jõuab pärast seiklusrikast Atlandi ületamist Ameerikasse. Eestlaste ilmumisest Norfolki sadamasse 1945. aasta detsembris sai suursündmus, millest kirjutas rahvusvaheline press üle terve maailma ja mille kohta võttis hiljem sõna ka president Truman isiklikult.
Voldemar Veedami ja Carl B Wall’i poolt 1952. aastal New Yorgis kirjapandud lugu eesti paadipõgenikest sai pärast selle ilmumist rahvusvaheliseks menukiks, mida tõlgiti kokku 30 keelde ja mis 1960’ndatel oli väga lähedal Hollywoodi mängufilmiks saamisele. Nõukogude ajal ei lubatud raamatut Eestis trükkida ja seetõttu on see üks kuulsamaid eesti merelugusid meil ikka veel vähetuntud.

EV100 juubelitrükk sisaldab hulgaliselt ajaloolisi fotosid mereretkest, teekonnakaarti, arhiivimaterjale, infot autorite kohta ja merendussõnastikku. 

Mart Laar
Eesti suured armastuslood
319-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2017 

Abikaasad arendavad ja vormivad teineteist rohkem kui keegi teine, pannes üksteist püüdma sihte, neid tihti isegi sõnastamata. Vaid abikaasa suudab kodus luua piisava rahu või rahutuse, mis kannustab looma ja pürgima.

Ajaloodoktor ja endine peaminister Mart Laar kirjutab kõige märgilisematest, kaunimatest ja põnevaimatest armastuslugudest Eesti lähiajaloos. Kes on olnud need inimesed rahvuslike suurkujude selja taga? Vahel võib olla lausa raske öelda, kumb abikaasadest on päriselt suurkuju. Teiste seas toob autor lugejateni Jakob ja Eugenie Hurda, Carl Robert ja Julie Jakobsoni, Gustav ja Aino Suitsu, Artur Adsoni ja Marie Underi, Paul ja Maria Kerese, Ernst ja Claire Jaaksoni jpt armastuslood.

On öeldud, et kuulsa mehe tagant tuleb otsida naist. Ent sama kehtib ka kuulsate naiste kohta. Omamoodi tõestust esitatud väitele pakuvadki siia raamatusse kogutud saja abikaasa elulood. Esitatud valik on selgelt subjektiivne ja lähtub samas kättesaadavast materjalist. Armastus kestab üle aja.


Kujundanud Päivi Palts

Hanno Ojalo
Sinimägede legend
Kuidas võitles Eesti Diviis
160-leheküljeline kõvas köites raamat
Ammukaar 2017 

Raamat «Sinimägede legend. Kuidas võitles Eesti Diviis» annab ülevaate Saksa sõjaväe kooseisus võidelnud eesti rahvusliku väeosa 20. SS-vägede diviisi võitlustest Narva jõel, Auveres ja Sinimägede kaitseliinil 24. juulist kuni 10. augustini 1944. Lugeja saab vastused järgmistele küsimustele:

• Kui suur osa oli eestlastel tegelikult Sinimägede kaitselahingutes? Miks Saksa väejuhatus Eesti Diviisi sõjamehi eriti ei usaldanud?
• Kuidas tekkis müüt Lääne- Euroopa vabatahtlike eriti suurest rollist Sinimägede lahingus?
• Mis oleks juhtunud, kui Punaarmee oleks augusti algul Sinimägede kaitseliinist läbi murdnud?
• Kas Saksa rinde õigeaegne tagasitõmbamine Narva jõelt Sinimägedesse oleks eestlaste inimkaotusi vähendanud?
• Miks ei suutnud venelased Sinimägedest tiibahaaranguga mööduda või teha kaitsjate tagalasse meredessanti?
• Kuidas tekkis müüt sellest, et Sinimägede tõrjevõit päästis Soome iseseisvuse?
• Millistest allikatest pärinevad punaväelaste kaotuste müstilised hiigelnumbrid?

Carl Mothander
Rootsi kuninga valge laev
Riskantne mäng rannarootslaste pärast
Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär
216-leheküljeline pehmes köites raamat
Hea Lugu 2017 

Carl Mothander sündis 14. jaanuaril 1886 Stockholmis. Ta osales Soome 1918. aasta kodusõjas valgete poolel sanitaarkompanii eesotsas Viiburi rindel ja võttis Rootsi vabatahtlike värbajana osa Eesti Vabadussõjast. 1928. aastal abiellus Mothander baltisaksa parunessi Benita von Wrangeliga (1878–1967) ja asus elama Eestisse, Tallinna Toompeale ja suviti Tohisoo mõisa. Mothanderid pääsesid 1940. aastal nõukogude võimu ajal Rootsi tingimusel, et jätavad maha kogu vara. Saksa ajal kuulus Mothander komisjoni, mis saadeti Ukrainasse Vinnitsasse uurima Nõukogude riigi sooritatud massimõrva.

Käesolevas raamatus kirjutab Mothander värvikalt, üksikasjalikult ja põnevalt Saksa okupatsiooni aegsest rannarootslaste Rootsi asustamisest, mida ta aitas korraldada. Carl Mothander suri 29. aprillil 1965 Stockholmis.

2. trükk. 

Vaino Kallas
1944 ehk viimane katse
Romaan
296-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2016 

Oli aasta 1944. Raske sõjavanker, mis oli rohkem kui kolm aastat tagasi Eestist üle veerenud, oli juba sõja esimesel aastal Venemaa väljadel seisma jäänud ja seejärel tagasikäigu saanud. Saksa diviiside taandumine oli jätkunud ka edaspidi ja 1944. aasta algul käisid rasked lahingud juba Eesti idapiiril. Kui Saksa diviisidel olid need olnud taandumislahingud, siis eesti väeosadel olid need rasked kaitselahingud.

Olukord Narva rindel oli äärmiselt ohtlik ja see põhjustas rahva hulgas ärevust ja hirmu. Rahvas kartis Eesti taasokupeerimist Punaarmee poolt ja kõige selle kordumist, mis oli toimunud 1940.–1941. aastal.

Neil päevil käisid rahva hulgas kuuldused, et Ameerika ja Inglismaa kõrged võimukandjad on ühel Ameerika sõjalaeval alla kirjutanud dokumendile, milles on andnud lubaduse, et sõja lõppedes taastatakse kõigi nende riikide iseseisvus, kes olid selle sõja käigus kaotanud. Ameerika ja Inglismaa kõrgete juhtide lubadused andsid rahvale lootust ja süvendasid usku, et Eesti riigi taastamine pole enam kaugel. See, et sakslased on selle sõja kaotanud, oli selge juba teisel sõja-aastal.

Kuigi eestlaste ja sakslaste suhted olid Saksa okupatsiooni ajal muutunud äärmiselt teravaks, oli Punaarmee Eestisse sissetungi ärahoidmine võimalik vaid sakslaste ja nende relvade abiga. Samal ajal kutsus Londoni raadio Ida-Euroopa rahvaid toetama Punaarmeed ja võitlema Saksa relvajõudude vastu. Eestlastele oleks see tähendanud Punaarmee toetamist Eesti okupeerimisel.

Samal ajal sõjasündmustega läbib romaani pideva teemana maarahva argielu ja külanoorte suhted, aga ka noorte suhtumine kodumaa kaitsmisesse sissetungiva vaenlase vastu. Ka kirjeldatakse romaanis kaitselahingutes osalenud eestlaste edasist saatust.Eestlaste võitlus oma kodumaa idapiiril oli Eesti iseseisvuse taastamise viimane katse. Suurem osa romaanis käsitletud sündmusi on tegelikkuses aset leidnud. 

Eesti linnade, alevite ja alevike taskuentsüklopeedia
Koostanud Eneken Helme, Ragnar Hunt, Alvar Loog, Triinu Lyra, Madis Maasing, Ebeli Nahkur ja Arvi Tampuu
399-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
TEA Kirjastus 2016 

«Eesti linnade, alevite ja alevike taskuentsüklopeedia» on TEA taskuentsüklopeediate sarja uusim, esmatrükina ilmuv teatmeteos, mis tutvustab meile kõiki Eesti 47 linna, 12 alevit ja 186 alevikku. Käepärases formaadis mahukas taskuentsüklopeedia annab ülevaate iga asula ajaloost, geograafiast, kultuurist ja majandusest ning juhib tähelepanu tuntuimatele huviväärsustele.

«Eesti linnade, alevite ja alevike taskuentsüklopeedia» sünnib koostöös Eesti omavalitsustega ja sisaldab muuhulgas omavalitsusjuhtide endi poolt esile tõstetud põnevaid fakte. Raamat on rikkalikult illustreeritud ning sealt leiame nii ajaloolist kui ka tänapäevast fotomaterjali, mis muudab selle lugejale visuaalselt atraktiivseks. Kohanimede ja isikunimede registrid aitavad huvilisel erinevate teemadega kiiresti lähemalt tutvuda. 

Kujundanud Ervin Bernhardt, Janek Saareoja ja Kalev Tomingas
Kaanekujundus Kalev Tomingas

Jüri Kuuskemaa
Vana Tallinna pärimused ja tõsilood
352-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Hea Lugu 2016 

Kogumiku eesmärgiks on pakkuda pidepunkte Tallinna ajaloost.

Raamat on teejuhiks vana Tallinna olude ja pärandi juurde, mõtestades olulisi nähtusi, sündmusi ja objekte. Otsekui hüpates üle ajajõe kivilt kivile, jõudmaks algusaegadest tänaseni. Lugude valikusse on koondatud varem ajakirjanduses ilmunud tekste, millest osa on täiendatud või põhjalikult ümber kirjutatud. Mõned pärimused ja tõsilood on üles tähendatud just selle raamatu tarbeks.

Teose autor kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa on tuntud oma muinsuskaitselise tegevuse ning harivate tele- ja raadiosaadete poolest. Ta on avaldanud ajalooteemalisi raamatuid ja artikleid.


Kujundanud Viktoria Baranova
Fotod Ruben Igitkhanyan

Jaak Juske
Härjapea jõe saladus
120-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Hea Lugu 2016 

Üllatavalt vähesed teavad, et Tallinnas voolas vähem kui 100 aasta eest kitsas kiirevooluline Härjapea jõgi, mille äärde keskajal rajatud vesiveskitest kasvasid välja siinsed vanimad vabrikud. Nii võib Härjapead pidada Tallinna tööstuse hälliks. 20. sajandi alguseks olid aga paberi- ja nahatööstused jõe niivõrd reostanud, et esialgu suleti haisev veekogu puust plaatidega ja 1930. aastatel ehitati välja suur tunnelkollektor ning jõgi kadus lõplikult linnapildist.

Tänapäeval on tallinlaste seas mälestus kunagi läbi linna voolanud jõest veel alles. Seda, kust aga Härjapea täpselt voolas, aga enam täpselt ei teata. Levinud on mitmeid müüte, mis tõele ei vasta. See raamat avab Härjapea jõe saladuse, jutustades mööda Härjapea ürgorgu kulgeva põneva kultuuriloolise matka abil jõe ja Tallinna kujunemise lugu.

Kõrvuti on fotod, mida lahutab kohati enam kui sajand.


Kujundanud Mart Kivisild
Illustratsioonid Arne Maasik

  Martin S. Kull
Vere maitse
216-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Metsavenna-eri
Eesti Ajalookirjastus 2016

Sarja järjekordses raamatus on autor võtnud lähema luubi alla Järva- ja Jõgevamaa Omakaitse-meeste tegevuse nii Saksa okupatsiooni ajal kui pärast sõda, mil paljudest neist said metsavennad. Ning selgub kohutav tõsiasi – et valgelindimehed vägivallatsesid rahvuskaaslaste kallal vähemasti samasuguse julmusega kui äsjased hävituspataljonid.

Nii oli Türi ja eriti Laiuse kandi Omakaitse-meestel kombeks ohvreid enne tapmist ka tublisti nuudi ja püssipäradega peksta ning kaevu visata. Elusalt ja seotud kätega. Rääkimata kohaliku elanikk

Autori sõnum on, et banditism ei saa kuidagi olla metsavendluse, veel vähem vabadusvõitluse sünonüümiks. On aeg metsavendluse ümber küütlev rahvusromantiline udu minema pühkida.
onna kallal toime pandud lausa uskumatute mõõtmetega röövimistest ja muust vägivallast. See on aga juba eestlaste «vastupanuliikumise« täiesti uus tase. Vastu ööd selle raamatu lugemine ei ole hea mõte.


Kujundanud Arvo Rebane

  Jüri Kotšinev
Orduriik ja Novgorod
Liivi ordu ja Novgorodi Venemaa suhted 13. sajandi keskpaigas
94-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2016

13. sajand oli ajastu, kus maailma poliitiliselt kaardilt kadus idaslaavlaste Kiievi-Venemaa. Selle riigi riismetel hakkas killustunud Vene vürtsiriikidest moodustuma uus poliitiline ühendus, mille keskusteks kujunesid Vladimir, Jaroslavl, Tver ning Suzdal. Moskva esilekerkimiseni Venemaa teiste vürstiriikide

Venemaad tabas 13. sajandil mongolite khaaniriigi vallutusretk Batu-khaani juhtimisel. Läänest tungisid samal ajal peale Saksa ordu Liivimaa haru ristisõdijad.

Kahe võimsa vastase haardes olevad Vene vürstiriigid pääsesid täielikust hävingust 13. sajandi keskel tänu võimeka Novgorodi valitseja vürst Aleksander Jaroslavovitši sõjalistele ja poliitilistele pingutustele.

Lääne poolt vaadatuna oli 13. sajandil alanud Saksa ristisõdijate tung itta viinud Mõõgavendade ja hiljem Liivi orduväed piirideni, kust algasid loodeslaavlaste vürstiriikide valdused. Ida ja lääne tsivilisatsioonide vaheline piir pandi Baltikumis paika 1242. aasta Peipsi järvel. Seal seisid vastakuti Liivi Ordu väed koos Tartu piiskopi ja tema vasallideg ning Pihkva ja Novgorodi maakaitseväed Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavovitši ja talle appi tulnud venna Andrei Jaroslavovitši malevatega.

Liivi ordu ja Novgorodi-Venemaa vahelised suhted 13. sajandi keskpaigas on käesolevas raamatus vaatluse alla võetud teema.
seast oli jäänud veel poolteist sajandit.

  Pekka Kauppala
Vangilaagrite teedel
Soomest Nõukogude Liidule väljaantute saatus 1940-1955
Soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits
346-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2013 

Milline oli Soomest Nõukogude Liidule ja Saksamaale välja antud inimeste saatus? Mitmed varem salastatud arhiivimaterjalid Venemaal, Saksamaal, Eestis ja Soomes paljastavad, millistesse tingimustesse Punaarmee sõjavangid, hõimusõdurid, ingerisoomlased, eestlased ja vangi langenud sakslased sattusid. Kuidas nad suutsid üle elada stalinistliku hirmuvalitsuse ja milliseks kujunes nende elu hiljem? Esile tõusevad eriti Kristjan Palusalu ja kindral Vlassovi propagandaülema Mileti Zõkovi traagilised lood.

Pekka Kauppala (snd 1961) on ajaloodoktor, Vene ajaloo ja poliitika ekspert, kes on väga hästi kursis ka Saksa ja Eesti ajaloo ning poliitikaga.


Kujundanud Villu Koskaru

  Kodu-uurija teejuht
Koostanud Kaljo Laas
215-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Eestu Kodu-uurimise Selts 2009 

«Mitte tunda oma kodukohta on näotu ja häbiväärne, seda aga põhjalikult tundma õppida ja uurida on nii kiiduväärne, kui austav.»
Johann Claudis Rising 

Ado Kisand
Saaks veel Eestissegi
Päevik 1939-1947
207-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Hea Lugu 2015 

Ado Kisand oli üks umbes kümnest tuhandest Eesti inimesest, kes 1941. aastal Siberisse küüditati. 1939. aasta sügisel alustatud päevikut jätkas ta sundasumisel olles. Päeviku sissekanded lõpevad 1947. aasta novembris. Ehkki 1941. aasta massiküüditamist on uuritud juba kolmveerand sajandit ning avaldatud on tuhandeid lehekülgi küüditatute mälestusi ja kirjavahetust kodustega, on niisugune päevik üsna haruldane dokument oma ajastust.

Ado Kisand kirjutas päevikusse iga päev ja kui see ei olnud mingil põhjusel võimalik, tegi ta hiljem lühikokkuvõtte möödunud päevade kohta. Olles õnnistatud suure kunstiandega, ta ka illustreeris oma sissekandeid, mis teevad tema päeviku eriti kaasahaaravaks lugemis- ja uurimismaterjaliks.

Põhjaliku eessõna ja selgitavad kommentaarid on kirjutanud ajaloolane Toomas Hiio.


Kujundanud Mart Kivisild

Narva – kuninganna Kristiina kroonijuveel 
Koostanud Svetlana Andrejeva jaMerike Ivask

240-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat

Tänapäev 2015

Üle 200 Narva Muuseumi kogust pärit foto ilmestavad Narva linna eripalgelisest minevikust jutustavat lugu. Kunagi rahvusvahelise kindlus-, sadama-, kaubandus- ja tööstuslinna vallutamiseks on erinevatel aegadel lahinguid pidanud Taani ja Saksa ordud ning Rootsi ja Venemaa väed.

17. saj Narva olnud ilusaimaid, mida toonane Põhja-Euroopa tundis. Paraku tegi 1944. a märtsipommitamine ja hilisem uuslinna rajamine selle maatasa.

Kujundanud Andres Tali 

Rein Olm
Koolipingist sõtta
I Noore sõduri päevik 1943, 1944. II Vana mehe meenutusi 1992
96-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Saara Kirjastus 2014 

25. oktoobril 1943 kuulutati Eestis välja kõigi 1925. aastal sündinud noormeeste mobilisatsioon Saksa sõjaväkke.
Erandeid ei tehtud. Päeviku vormis üles tähendatud raamat kõneleb teenistusest Saksa väes aastatel 1943–1944.


Kujundanud Marek Lillemaa
 

Piret Õunpuu
101 Eesti vana aja asja
213-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat sarjast 101 Eesti
Varrak 2015

Hõbesõlg, kannel, ohvrikivi, rehemaja, veimevakk, kapsaraud – milline on nende ja veel kümnete asjade lugu ja saatus, kuidas on need kujundanud eestlaste elu ja olu, millised neist on lõplikult unustuse hõlma vajunud ja millised on ärganud taas uuele elule?
Raamatus «101 Eesti vana aja asja» annab Eesti Rahva Muuseumi teadur Piret Õunapuu kaasahaarava ülevaate valitud asjade tekkeloost ja sellest, mida nad läbi aegade on eestlaste jaoks tähendanud.
Teksti ilmestavad põnevad fotod.

Kujundanud Mari Kaljuste