Dagmar Raudam
Minu Gruusia
Elu nagu mägitee
208-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2018 

Tulevase magamistoa aknast avanev hommikune vaatepilt lööb tummaks. Lillakasmustad viinamarjakobarad punakuldses koiduvalguses ning taevasse kõrguv küpressiteravik sinetavate mägede taustal olid jäänud korterit tutvustavas meilis mainimata. Tajun äkki, et kogu see aeg on väljast kostnud tsikaadide kõrvulukustav saagimine. Sellest saabki siin maal mu lemmikhelin. Kas ma juba mainisin, et õhk on sume kui samet, sõna otseses mõttes?

Minu peaaegu juhuslikust viisasekretäriks kandideerimisest Eesti välisministeeriumis sai alguse lühike, kuid ülimalt intensiivne ja armsatest hetkedest tulvil eluperiood Gruusias – maal, mis kinkis mulle otsekui teise lapsepõlve.

-Dagmar Raudam

Raamatus on uus epiloog 2018.

Gertrud Talvik 
Minu Lõuna-Aafrika Vabariik 
Katse-eksitusmeetod

240-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...

Petrone Print 2017

Ma olin alati minekuvalmis. Ajasin mingi seletamatu «päris elu» jälgi nagu verekoer. See jaht viis mind peale keskkooli lõppu Lõuna-Aafrika vabariiki. Hakkasin Kaplinna ülikoolis biokeemiat ja hiina keelt õppima ning asusin oma arust maailma malaaria käest päästma. Viis aastat hiljem oli elu, mida ma enda meelest jahtisin, hoopis minu kinni püüdnud…

Ma elasin riigis, kus must ja valge ei tee kokku halli, kus rass teeb inimese eest otsuseid, kus ei jagu elektrit ega vett ja kus president pole koolis käinud. Ma elasin kohas, kus kohtuvad India ja Atlandi ookean, rikkus ja puruvaesus ning kus minevik ja tulevik veavad väsimatult vägikaigast.

Lõuna-Aafrika on mind lainetega rannale loopinud ja siis tagasi hoovusesse kiskunud. Ta on nagu elujanus nooruk, kes kahetseb teismeeas tehtud ulakusi ja peidab häbiga oma diskrimineerivaid tätoveeringuid. Ta on metsikult ilus ja vaba, tal on meeletult palju pakkuda, aga tal on ka oma varjuküljed.

Kujundanud Heiko Unt 

Minu Pariis
Kuidas moepealinnas ellu jääda
304-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2009 

Kuhu kadusid Chaneli parukad? Miks tahab Pariisi korteriomanik näha üürniku tuludeklaratsiooni? Milline oli mu kapisuurune katusekorter? Kus on Pariisis prestiižne elada? Kuidas moeshow'le modelle valitakse? Milline on tõeline pariisitar? Millised on Pariisi huvitavamad restoranid? Kui palju prantslane puhkab?...

Selles raamatus leiate vastused nii neile kui paljudele teistele küsimustele. See on lõbus antropoloogiline vaatlus, kus absurdsed situatsioonid vahelduvad konkreetsete ellujäämisnäpunäidetega ning kus ma jutustan oma tähelepanekustest Prantsusmaa ja prantslaste ning Pariisi ja pariislaste kohta. Teie ees on väike sissevaade prantslaste igapäevaellu, nende veidrustesse, kommetesse ja harjumustesse. Kuid see on ka minu lugu – sellest, kuidas uude keskkonda sattusin ja kuidas siin kohaneda tuli.


Kujundanud Anna Lauk

Peeter Vähi
Ring ümber Aafrika
256-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat sarjast Go Reisiraamat
Go Group 2016 
Peeter Vähi reisiseltskond on sõitnud autodega Põhja- ja Lõuna Ameerikas ning läbi Aasia. Viimane reis viis seltskonna Aafrikasse.

«Ring ümber Aafrika» kirjeldab värvikalt kohtumisi metsikute hõimudega, osalemisi arhailistes riitustes, heidab pilgu nõidade spirituaalse maailma telgitagustesse ja iseendasse, räägib kokkupuudetest Musta Mandri muusikaga, vastasseisudest karmi looduse, korruptiivsete ametnike ja ootamatute ekstreemsustega.

Muljet toimunust ilmestab sadakond esmaklassilist fotot.


Kujundanud Mart Kivisild
Fotod Peeter Vähi

Tanel Saimre
Minu Norra
Polaarutoopia ja naftaplatvorm
232-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2016 
Norra on paljudele eestlastele feministlik ja pagulassõbralik heaoluühiskond, kus eesti kalevipojad käivad maju ehitamas. Minu kokkupuude Norraga on veidi teistsugune, läksin nimelt nautima ühte teist tükikest sellest heaolust – tasuta kõrgharidust – ja jäin kauemaks ringi vaatama. Haridus muudab inimest, nii muutusin ka mina. Maailmamajanduse hammasrattad olid jõudnud oma pöörlemises kohta, kus naftapumpamisel põhinev majandus ei olnud enam jätkusuutlik, ja nii muutus ka Norra. Tegime seda koos. Alguses jäises Arktikas ja hiljem vihmases Bergenis.

Pistsin rinda kohaliku bürokraatiaga ja olin lummatud virmalistest, nägin ülikoolide auditooriume ja koristajate mopiruume, haiglat ja naftaplatvorme, õppisin, töötasin ja elasin koos norrakate ja poolakatega, pagulaste ja professoritega. Mõtlesin selle käigus palju ja kirjutasin ka. See raamat on pilguheit ühe inimese sisemaailma, nägemus sellest, kuidas üleharitud humanitaarist saab naftaplatvormi tööline. 

Minu Kopenhaagen

Autor: Kati Nielsen

 

Tulin Kopenhaagenisse elama viis aastat tagasi koos tookord seitsmeaastase tütre Johannaga, kes uuel
kodumaal avastas, et hindeid siin enne kaheksandat klassi ei panda. Laste ja koolide pingeritta sättimine,
mis Eestis igati tavaline on, ehmatab Taanis ära täiskasvanudki.
Minu suurimaks proovikiviks ei osutunud Kopenhaagenis mitte taani keel, vaid hygge – „mõnusolek”, elu ja oma tegemiste nautimine. Taanlaste keskel ei õnnestu hygge’t unustada. Kui ma vahel liiga asjalikuks muutun, juhitakse sellele sõbralikult tähelepanu: elu ei tohi liiga tõsiselt võtta. Lihtsast tõest arusaamiseks tuli mul kolida nende vahetu
ja vaba olekuga inimeste sekka.
Selles raamatus kirjutan nii enda kui tütre Johanna silmade ja südame läbi inimestest, keda kohtasin, vaatamisväärsustest ja muinasjuttudest, mida nägin ja kuulsin, kui linnaga jalgrattal – kopenhaagenlaste
lemmikliiklusvahendil – tutvust sobitasin. 

Contra
Minu Läti
Anekdoot tõelisest eestlasest
224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2016 

Mina ja Läti. Minu Läti. Minu läti mina. Läti minus. Minu lätlus, lätimeelsus, lätilembus, Läti poole suunatud pilk. Igatsus Läti järele, Läti unistus, lätiarmastus. Lätistumine. Ei saa me läbi Lätita.

Kui ma jälle Läti teemal sõna võtan, teinekord ka läti keeles, muretsevad mõned toredad eestlased, kas ma mitte Eesti jaoks kaotsi ei lähe. Hakkangi läti keeles kõnelema ja lähen Lätti elama. Ja läti keeles luuletama. Ei, lätlast minust siiski ei saa. Kuigi eesti hambameestel on tavaks öelda, et lätlane pole rahvus, vaid amet. Seega peaks saama lätlaseks õppida.

Minu tõsisem kaldumine Läti poole sai alguse tegelikult alles 35aastaselt. Aasta 2009 kaunil juunikuul, kui sain tuttavaks... Loogiliselt võiks arvata, et tütarlapsega, sest huvi võõra keele ja kultuuri vastu saab tihti alguse huvist mõne sellest rahvusest vastassugupoole esindaja vastu. Aga minu mõjutajaks oli hoopiski noormees ja temagi juba ammu surnud.

Ma olen praeguseks Lätis viibinud väiksemate ja suuremate juppide haaval. Ja kuigi ei saa väita, et elaksin Lätis, tohib päris kindlasti öelda, et Läti elab minus.

Malle Koido
Minu Rio de Janeiro
Elujanus olümpialinn
256-leheküljeline pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2016 

Rio de Janeirosse armub esimesest silmapilgust – maagilised rohelised mäed, rannaliiv, ookean. See on kontrastide linn, kus kogeb omal nahal, mida tähendab vaesus ja rikkus ja kui tähtsaks peetakse kiirelt kasvanud majandusega riigis välist muljet.

Mind tõi Riosse jalgpall. 2012. aastal maandusin esimest korda Imelises Linnas plaaniga siinses spordimaailmas tööle asuda. 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused ja 2016. aasta olümpiamängud on Riost teinud aastateks maailma spordielu keskuse. Vastu ootusi sattusin ka sajandi suurima majanduskriisi, meeleavalduste ja altkäemaksuskandaalide keskele. Saabusin siia roosade prillidega, kuid sain õppetunni, et sport ei too kõigile sugugi vaid rõõmu.

Rio elujanu vastandub põhjamaisele vaoshoitusele. Brasiillaste lõbusas seltskonnas õppisin igast hetkest ja inimesest rõõmu tundma. Siinsed kogemused, eriti oma unistusi teostavad noorsportlased inspireerivad ja motiveerivad mind päevast päeva.

Indrek Hirv
Tartust Pariisi ja tagasi
Rännakutest, kunstist ja möödanikust
Koostanud Kadri Asmer
238-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Go Group 2016

Kogumik «Tartust Pariisi ja tagasi» koosneb luuletaja Indrek Hirve reisikirjadest, esseedest ja luuletustest, mis on inspireeritud rännakutest nii geograafilises kui ajaloolises mõõtmes.

Indrek Hirv on kasvanud üles kunstnikest vanemate Helgi Hirve ja Louis Paveli sõpruskonnas, selles on kujunenud tema kultuurilised väärtushinnangud ja kunstilised tõekspidamised. Raamatusse koondatud tekstid on elu jooksul kogunenud mälestused, mis ei ole jäädvustatud faktitäpsusi taga ajades, vaid lugupidamisest möödunu vastu. Nii on tegemist ühtaegu biograafilise ja kultuuriloolise materjaliga, mis on kirja pandud läbi ühe inimese silmade.

Pole kaheldav, et 20. sajandi esimeses pooles tähendas Pariis Eesti kultuurile palju – see oli omamoodi eeskuju ja ideaal. Nii elasid seal erinevatel ajahetkedel Jaan Koort, Aleksander Tassa, Konrad Mägi, Friedebert Tuglas, hiljem Ado Vabbe, Eduard Wiiralt, Karl Pärsimägi ja palju muud kunsti- ja kirjarahvast. Kõik nad on olulised tegelased ka Indrek Hirve lugudes. Siiski ei viita raamatu pealkiri «Tartust Pariisi ja tagasi» ainult liikumisele nende kahe linna vahel, vaid see on kujund, mis tähistab unistamist, teeleminekut, kirge, kojujõudmist.

Kogumik on illustreeritud fotode ja kunstiteostega nii muuseumide kui ka erakollektsionääride kogudest.


Kujundanud Peeter Paasmäe
 

  Liis Paltsmar
Minu Costa Rica
Tohtrielu troopikas
216-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2016

Lendan Costa Ricasse otse ülikoolipingist pärast Hippokratese vande andmist. Olen elevil võimalusest praktiseerida Kesk-Ameerika suurimas lastehaiglas, kuhu tulin üheksaks kuuks vabatahtlikuks. Võtan iseenesestmõistetavalt seda, et hakkan tööle arstina. Kohale jõudes selgub, et päris nii see siiski ei ole.
Võitlen pidevalt, et oma vabatahtliku T-särki arstikitli vastu vahetada, kuid selle käigus ununeb, mille pärast tegelikult siin olen – tahtsin näha väikeste inimeste silmi säramas. Mõne aja pärast avaneb mulle siiski ka arstikabineti uks ja saan tohtrirolli sisse elada, unustamata hetkekski seda, mida vabatahtlikuks olemine rõhutab: oluline on näha inimestes rõõmu, mitte ainult keskenduda haigustele.

Costa Rica pakub mulle muudki peale arstielu. Tantsin salsat, vallutan randu ja vulkaane, tutvun merikilpkonnade uue elu imega, üritan oma silmaga lähedalt näha laisklooma. Seda maad peetakse üheks õnnelikumaks riigiks ja pakun üht killukest sellest õnnest ka lugejale!



Kujundanud Madis Kats
Illustratsioonid Kudrun Vungi

  Janika Vaikjärv
Minu Kilimanjaro
Igaühe Everest
255-leheküljeline pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2016 

Kui ma järjekordselt seljakotti pakin, küsib õde: «Kuidas sa ei ole siiani aru saanud, kui raske ja kurnav see on? Miks sa jälle lähed?«Kilimanjarol algab teekond, rännak endasse. Me läheme järjest kõrgemale liikudes lukku, kuid hetked, mil end avame, on ausamast ausamad. Mõtted tulevad ja lähevad, kuni pea on tühi ja võimust võtab eriline enesega olemise tunne. Energialaeng on imeline.

Aafrika katusel käib igal aastal kuni 80 000 inimest. Ega seda mäge ilmaasjata igaühe Everestiks kutsuta! Kõigil matkajatel on oma lugu, kuid eesmärk on üks – 5895 meetri kõrgune Uhuru Peak, tõlkes Vabaduse tipp.

Tõus Kilimanjaro kliimavööndites meenutab mulle Eesti aastaaegade vaheldumist. Peale selle saab enne või pärast matka nautida Tansaania eluolu – külastada põlisrahvaid, seigelda savannisügavustes või jälgida vürtsidehõngulisi päikeseloojanguid Sansibari randadel. Ma olen ennast sinna vahel liiga kauaks unustanud… 

Margus Sootla ja Kariina Tšursin
Ühel teljel ümber planeedi
318-leheküljeline kõvas köites raamat
Ühel Teljel Mööda Planeeti 2015

Saame teele panna 5 päeva jooksul
NB! Seda raamatut pole meil hetkel laos ning võib juhtuda, et me ei saa ka juurde tellida. Kanname raha tagasi, kui me ei saa tellimust täita. 

Kariina Tšursin ja Margus Sootla rändasid aastatel 2008–2011 kahekesi ühel mootorrattal ümber maakera, olles esimesed eestlased, kes on Maale mootorrattal tiiru peale teinud. 1126 päeva väldanud ekspeditsioonil läbi Euroopa, Lõuna- ja Põhja-Ameerika, Austraalia, Aasia ja Aafrika said nad omal nahal tunda nii kõrgushaigust Boliivias kui malaariat Malis, süüa elusaid krevette Tais, veeta 12 ööd ja päeva mineeritud eikellegimaal Kongo DV ja Angola vahel, olla eskorditud narkouimas politseinike poolt Jeemenis, evakueeritud sõjaväe poolt Pakistanis …

Raamatusse on kogutud põnevamad ja tähenduslikumad hetked ning hulgaliselt inspireerivat pildimaterjali.

Riina Kangur
Minu Nizza
Paradiis käeulatuses
246-leheküljeline pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2015 

Ka aastates naisest võib tänapäeval saada majanduspõgenik. Just selleks ma 2011. aastal saingi, kui olin sunnitud varju otsima imekaunilt Lõuna-Prantsusmaalt. Loo iroonia seisneb selles, et olen alati unistanud elada seal, keset lillakassiniseid lavendlivälju ning ajaloost pungil soojas õhus, kuid esimesed kuud Nizzas olid kõike muud kui paradiislikud.

Ent pole halba ilma heata: elu viis mind kokku huvitavate inimestega ning eakate nizzalaste nostalgilised pajatused bella Nissa'st aitasid mul leppida oma uue koduga araabia küla keskel. Mu lemmikpaikadeks said Gourdon, kus võib hinge ja näpuotstega taevast puudutada, ning Laghet, kus siiani imed sünnivad.

Muidugi tegin tutvust ka kuulsa Prantsuse bürokraatiaga, mis võib juuksed halliks ajada ja meelemõistuse röövida… ning poliitikaga, põhiliselt oma päästja ja armsama silmade kaudu. Tal on isegi väljend Prantsuse korrumpeerunud õigussüsteemi kohta: ainult mõned advokaadid tunnevad seadust, enamik tunneb kohtunikke.

Siisi Saetalu 
Minu Uganda 
Eestlaste kohvik Aafrikas

264-leheküljeline pehmes köites raamat sarjast Minu...

Petrone Print 2015

Ühel päeval tuleb eesti mehel Jüril Ugandas vabatahtlikku tööd tehes mõte avada selle pealinnas Kampalas kohvik, mis pakub tööd kohalikele erivajadustega noortele. Muidu rahulikus ja sõbralikus riigis on töötus üüratu ning erivajadustega noortel tööturule siseneda peaaegu võimatu. Mõeldud-tehtud. Eestis kogume annetustena kokku vajaliku raha ning mina – sooviga Aafrikas midagi asjalikku ära teha – lähen Ugandasse plaani ellu viima.

Pidevad hoiatused, et inimesi ei tohi usaldada, kohalike raske elu, närvekõditav liiklus ning mulle külge kleebitud muzungu- ehk valge inimese staatus panevad linna eksinud võõra kannatuse proovile. Peale harjumatu keskkonna ohustavad kohvikuprojekti õnnestumist ka rahaprobleemid, piiratud aeg ning harilikud äririskid.

Üsna pea selgub, et õige suhtumisega on välismaalasel Kampalas asju ajada siiski täiesti võimalik. Positiivselt ja paindlikult lähenedes võib elu Ugandas olla lõputu üllatusi täis seiklus, mida saadab kohalike rõkkav naer ja stressivaba ellusuhtumine. Kuid kas sellest piisab, et eriline projekt ka edukalt käima lükata?

Tui Hirv 
Minu Reykjavik 
Kõik on kaasas

240-leheküljeline pehmes köites raamat sarjast Minu...

Petrone Print 2015

Kui ma 2008. aastal esimest korda Reykjavíki külla tulin, oli mul tunne, nagu oleksin siin kunagi varem käinud. Kas unes või lapsepõlve uitmõtetes. Kõik on täpselt nii, nagu vaja. Nii kord ja lohakus kui töö, looming ja lõbu olid õiges vahekorras. Silmapilkne usaldus ja vahetud inimsuhted ning turvatunne, mis ei tee mitte uimaseks, vaid tõotavad üha uusi seiklusi.

Looduse rohmakas ilu, mille hindamine nõuab koolitatud silma. Kuigi mu elu ei ole kunagi olnud rahulikum ja stabiilsem kui praegu, pärast kaht aastat kohanemist, on argisemgi päev kuidagi teatraalne. Ehk on see kõigest minu välismaalase kõrvalpilk, mis laseb sellel nii paista. Olen aga üsna kindel, et islandlased on maailma parimaid elukunstnikke ja neilt on selles osas palju õppida.