Edgar Valter
Kuidas õppida vaatama?

60-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Elmatar 2000
 Kuidas õppida vaatama? Toho-tonti, kas seda on ka vaja õppida? Lihtsalt vaatad ja ongi vaadatud! Imelihtis, eks ole? Aga tead, väike sõber, sellel vaatamisel on pisuke konks sees – peab nägema ka!
Kui hakkad enda ümber vaadates nägema veidi rohkem kui teised, siis koged, et see vaatamine on üks ütlemata mõnus ja huvitav tegevus.
Aga kuidas siis ikkagi vaadata nii, et näha rohkem kui mõni teine?

Edgari Valteri omapärane raamat räägib sellest, et looduse vaatamine ei pruugigi veel tähendada nägemist. Võrreldud on fotopilti ja kunstniku joonistatud pilti nii, nagu tema mõnd loodusnähtust näinud või ette kujutanud on. Raamat tekitab emotsionaalset huvi looduse vastu ja lugejal-vaatajal tekib isiklik suhe sellesse.

Edgar Valter. Lasteraamatute illustraator

Koostanud Krista Kumberg

Selles raamatus on Edgar Valteri poolt aastatel 1948–2005 loodud lasteraamatute illustratsioonid, sekka näpuotsaga ajakirjades ilmunud pilte. Valiku eesmärk oli leida Edgar Valteri igast loomeperioodist iseloomulikke näiteid, mis kronoloogiliselt reastatuna annavad ülevaate kunstniku kujunemisest ja arengust läbi poole sajandi.

Edgar Valter joonistas mõnd lasteraamatut mitmel korral, olgu siis põhjuseks loomingulised otsingud või kordustrüki ajaks kaotsi läinud originaalillustratsioonid. Mõne teose puhul, nagu näiteks „Sipsik” ja „Kunksmoor”, saab raamatus näha ka kõige esimesi pilte – neid, mis ilmusid ajakirjades koos mõne peatükiga tervikust.

Tänu nopetele arvukatest usutlustest saab raamatust lugeda, mida kunstnik ise oma töödest ja loometeest arvas, kuidas sündisid tema autoriraamatud. Valterile sekundeerivad kirjanikud, kes jagavad mälestusi oma koostööst kunstnikuga.

Vaatamise kõrvale pakuvad lugemist pikaks veninud pildiallkirjad, mis tuletavad meelde, millest nood (vahest isegi unustuse hõlma vajunud) raamatud jutustavad.

Raoul Annion ja Merlyn Kotljar
Ralf õpetab joonistama
16-leheküljeline pehmes köites raamat
Mr Bee 2014

Meie kõrval võib olla peidetud andega lapsi, kelle võimetest pole aimu ei nendel endil ega ka vanematel. Antud raamat annab hea võimaluse end proovile panna. Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada vastavalt võimetele, siis pikapeale kaotavad nad motivatsiooni ja huvi.

Üheks kõige põnevamaks ja kättesaadavamaks loovaks mänguks on joonistamine. Reaalsete kui ka lõbusate objektide joonistamise abil saavad selgeks asjade ülesehitus, proportsioonid ja perspektiiv, mida on vaja teada igasuguse kujutava tegevuse juures. Siin on võimalik joonistada vaba käega, ilma tehniliste abivahenditeta ja läbi isikliku tunnetuse. See on hea moodus arendada lapse ruumilis-visuaalset võimekust.

Loovus toob lapse ellu rõõmu ja teotahet. Enda tehtud asjadel on alati palju suurem väärtus.

Tiina-Mall Kreem
Mamma Liine mälupildid
36-leheküljeline pehmes köites raamat
Eesti Kunstimuuseum 2014

Lasteraamat kaasneb näitusega «Eveline von Maydell. Mustvalge maailm» Kadrioru kunstimuuseumis (29.03.–07.09.2014). Selle väikese raamatu pildid on Eveline von Maydelli käärilõiked ehk siluetid ehk varipildid. Jutukese on piltide juurde kirjutanud Tiina-Mall Kreem, kes ise ütleb loo kohta nii: «See on ainult üks paljudest lugudest, mis Eveline imelisi käärilõikeid vaadates pähe tulevad. Igaüks, iga laps, võiks neist piltidest jutustada oma loo.»

Eveline von Maydell (1890–1962) oli sakslanna. Lapsena käis ta perekonnaga Eestis suvitamas, hiljem abiellus Eestis sündinud saksa aadlimehe Gustav von Maydelliga. Esialgu elasid noored Saksamaal, kuid pärast I maailmasõda läksid Ameerikasse paremat elu otsima. Seal sai Venemaal kunsti õppinud ja juba Saksamaal end käärilõigetele pühendanud Eveline ka kunstnikuna tuntuks.

Pärast abikaasa surma otsustas Eveline Eestisse tulla, et rajada siia kodu. Varsti algas aga II maailmasõda ning Eveline oli sunnitud uuesti põgenema. Oma viimased aastakümned elas ta Portugalis. Sõjakeerises jäid Eestisse maha Eveline von Maydelli kohvrid ülipeente käärilõigetega. Need tillukesed, enamasti mustvalged kunstitööd on hoiul Eesti Rahvusarhiivis (fond ERA.1298). Neil näeb inimesi ja loomi kõikvõimalikes tegevustes, toas ja õues. Kunstniku lemmikmodellideks olid lapsed, keda tal endal ei olnud.


 

Frida Anthin Broberg
 
Imeline keraamika
192-leheküljeline kõvas köites raamat
2013
 
Fantastilised keraamilised esemed ja nutikad lahendused – sellest räägib raamat Imeline keraamika. Siit leiad juhised, kuidas luua lihtsate vahendite abil kauneid ja isikupäraseid saviesemeid. Kaunistame neid kulla ja siirdepiltidega, vanaema heegeldatud linikud annavad keraamikale mustri ja uue kasutuse leiavad toredad leiud vanakraamipoest. Leiad ideid jõulu- ja lihavõttekaunistuste tegemiseks, peolaua katmiseks ja paljuks muuks. Inspiratsiooni annavad ja õpetusi saadavad kaunid fotod. Kõik tehnikad on samm-sammult fotode abil lahti räägitud ja kui sa ei oska potikedral treida, leiad raamatust šabloonid, mille abil saad savist taignarulli abil mitmesuguseid esemeid teha. Keraamikaga saab igaüks hakkama, see ei pea sugugi olema keeruline!

  Andres Eilart ja Aavo Kokk
Pintsliga tõmmatud linnad
150 eesti linna maailmas
312-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Hea Lugu 2012 Järjekordne omanäoline idee ja elegantne teostus menuraamatu «Pintsliga tõmmatud Eesti» autoritelt. Mitte keegi pole varem püüdnud ülemaailmset eesti ühiskonda kunsti kaudu näidata, nagu teevad nüüd Andres Eilart ja Aavo Kokk. See on uskumatult põnev teekond 150 eesti linnas. Kõrvuti on Abja-Paluoja ja Adelaide, Toronto ja Tõrva, San Francisco ja Supilinn, Marrakech ja Mustamäe, Paabel ja Püssi. Kõik Eesti praegused linnad, lisaks eestlastele olulised keskused piiri taga mujal maailmas.

Siin on töid kunstnikelt, kellest pole kuulnud kõik kunstiteadlasedki. Siin on kuulsate meistrite töid, mille olemasolust teadsid vähesed. Siin on üllatavaid fakte kodusest Eestist. Siin on vapustavaid lugusid eestlastest, kes on vabatahtlikult või sunnitult asunud elama kaugele kodumaast – need on meie seiklusjutud maalt ja merelt

PUTKAMISSU

Autor: Jüri Mildeberg

Toimetanud: Jaanus Vaiksoo

See raamat räägib Mütsi - Jürist, kellel on müts, mida ta ise kutsus putkamissuks, siis, kui oli veel laps.

Valitud 2011 aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka.

Jeff Kinney
Ühe äpardi päevik
Rodrick on kunn

Inglise keelest tõlkinud Anna-Magdaleena Kangro

218-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Ajakirjade Kirjastus 2012

Mida sa ka ei teeks, ära küsi Greg Heffleylt, kuidas ta oma suvevaheaja veetis, sest ta kindlasti ei taha sellest rääkida. Kui Greg astub uude kooliaastasse, tahab ta südikalt viimased kolm kuud selja taha jätta… eriti ühe juhtumi. Gregi ebaõnneks teab sellest juhtumist, mida Greg tahab salajas hoida, tema vanem vend Rodrick. Aga saladustel on kombeks välja tulla…, eriti kui mängus on päevik.

Loe ka äpardi sarja esimest raamatut «Ühe äpardi päevik». Hea tuju on garanteeritud.

Jeff Kinney
Ühe äpardi päevik
Greg Heffley päevaraamat

Inglise keelest tõlkinud Anna-Magdaleena Kangro

218-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Ajakirjade Kirjastus 2011

Laps olla võib tõesti nõme olla. Ja keegi ei tea seda paremini kui Greg Heffley, kes avastab end paisatuna põhikooli, kus alamõõdulised tossikesed jagavad koridore lastega, kes on pikemad, õelamad ja ajavad juba habet. «Ärge lootkegi, et ma kirjutan siia «Kallis päevik» ette ja taha,» ütleb Greg. Meie õnneks on see, mida Greg Heffley lubab mitte teha ja see, mida ta teeb, kaks väga erinevat asja.

Toomas Vint
Kunstniku elu

167-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Tulikiri 2011

«Viimaks, kui olin lõplikult otsustanud häirivatest pükstest lahti saada, need ihuvärvi pealt maha pesta, helises uksekell ja ateljeesse vajus Kunstnike Liidu sekretäri Heinz Valgu juhtimisel salkkond prantslasi. See oli väliskülalistele läbiviidav nomenklatuurne meelelahutusprogramm – näidata, kui tublilt ehtsad ja elusad nõukogude kunstnikud tööd teevad. Meie ateljee asus Kunstihoones ja seetõttu olime taolisteks üritusteks kerge saak. Prantslased uurisid esmalt huviga, kuidas nõukogude kunstnikud välja näevad, seejärel uudistasid, mida nad teevad ning vahtisid nii lähedalt kui ka kaugelt mu valmivat maali. Ootamatult ütles Aili: «Kuule, sellele figuurile teksad ikka ei istu, äkki sa võtad need tal jalast.« «Paistab, et sul on tuline õigus,« tähendasin ma kukalt kratsides, tegin lapi tärpentiniseks ja pühkisin hommikul maalitud teksad maha. See võttis aega mõnikümmend sekundit, misjärel kõlas ateljees üksmeelne ahhetus. Maali esiplaanil seisis nüüd palja ümariku tagumikuga naine.»
Toomas Vint

Kunstnikust kirjaniku Toomas Vindi kogumik «Kunstniku elu» sisaldab jutte ja mälestusi, mille ainestik tuleneb nii meie igapäevasest elust kui ka kunstimaailmast, mida autor ise läbilõhki tunneb. «Kunstniku elu» on Toomas Vindi kahekümne esimene raamat.

JOONISTA LOOMI

Autor: ALEXANDRA KAMIS

Uudse ja lõbusa tehnikaga tahab autor näidata, et igaüks, kes tahab, võib õppida joonistama.
Nii nagu kirjas, võib kasutada kirjatähti ja numbreid ka joonistamises. Raamatus leiad terve hulga põneva joonistamistehnika abil ülesehitatud loomi. Järgides lihtsaid samm-sammult-juhendeid, saavutad imetlusväärseid tulemusi.
Raamatust leiad väärtuslikke teadmisi skitseerimistehnikast, joonistamisõpetusest ja muid kavalaid näpunäiteid. Kui joonistamine on lihtne, siis on see ka tore.
Autorilt varem ilmunud: Kuidas joonistada inimesi ja Kuidas joonistada liikumist.

Siima Škop

Kuigi Siima Škop (s1920), üks Eesti vanimaid raamatuillustraatoreid, on teinud lugematul arvul plakateid ja „musttuhat portreed” nagu ta ise ütleb, imetlevad lapsed jätkuvalt tema joonistatud Lumivalgekest või väikest Mukki või Pöial-Liisit, mäletades neid hiljem täiskasvanunagi kui „maailma ilusamaid joonistus”.

Käesolevas omapärases elulooraamatus illustreerivad Siima Škopi elulugu tema enda pildid paljudest raamatutest, lisades karmile eluloole poeetilisema poole ja pannes küsima: millal sünnib pilt? Kas siis, kui käsi paneb selle paberile või hoopis siis, kui hinge puudutab hetk, millest hiljem saab mälestus.

Elu. Kunst. Epp Maria monograafia

Margit Kilumets, Elo-Mirjam Peil

Raamat “Elu. Kunst. Epp Maria mongraafia” annab põhjaliku ülevaate kunstnik Epp Maria Kokamäe elust ja loomingust.
“Kodu on kood, mis muugib inimese lahti ja peegeldab tema olemust – oska ainult lugeda,” kirjutab Margit Kilumets, kes kirjeldab kunstniku elukäiku tema üheksa kodu kaudu. “Epp Maria Kokamäe anne on olnud keelamatu ja käskimatu, ükskõikne moetrendide ja konjunktuurinõuete suhtes, kuid kuulekas südamekäskudele,” iseloomustab tema loomingut kunstiteadlane Elo-Mirjam Peil.