Joanne Kathleen Rowling, Jack Thorne ja John Tiffany
Harry Potter ja äraneetud laps (8. osa)
Esimene ja teine osa
Inglise keelest tõlkinud Kaisa Kaer ja Krista Kaer
310-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Varrak 2017 

Kaheksas lugu üheksateist aastat hiljem...

«Harry Potter ja äraneetud laps» on Jack Thorne'i uus näidend, mis põhineb J. K. Rowlingu, John Tiffany ja Jack Thorne'i uuel lool. See on kaheksas Harry Potteri lugu ning esimene, mis on ametlikult lavale seatud. Näidend, mis toob lugejateni Harry Potteri, tema sõprade ja pereliikmete edasise käekäigu, ilmus kohe pärast lavastuse maailmaesietendust Londoni West Endis 30. juulil 2016.

Harry Potter olla on olnud alati raske ning see pole eriti kergem nüüd, kus ta on Võlukunstiministeeriumi ületöötanud teenistuja, abikaasa ja kolme kooliealise lapse isa.

Samal ajal, kui Harry maadleb minevikuga, mis ei taha püsida seal, kus on selle koht, peab tema noorim poeg Albus võitlema perekonnapärandi koormaga, mida ta pole tahtnud. Kui minevik ja olevik kurjakuulutavalt ühte sulavad, saavad nii isa kui ka poeg teada ebamugava tõe: pimedus tuleb ootamatutest paikadest. 

Rein Põder
Kuningapuu
224-leheküljeline kõvas köites raamat
Eesti Raamat 2014
 
Raamatu tooniandva osa moodustavadseitse seni ilmumata novelli: kolm neist üsna erinäolistest kultuuriloolistest isiksustest (Pieter Bruegel, Valentin Serov, Ingmar Bergman), kaks perekondlikku pärimust («Portree», «Graf Zeppelin») ning novellid inimestest kummalises kriisiolukorras («Roheline okastraat») ja ühes sunnitud eetilises situatsioonis («Pime reis»).
Kultuuriloolise fooniga on ka näidend «Kuningapuu», mis räägib luuletaja Juhan Liivi kahest külaskäigust pastor Johan Kõpu peresse Laiusel.

Vennas

Tõnu Õnnepalu

Paar aastat tagasi leidis Tõnu Õnnepalu ühest vanast Hiiumaa aidalobudikust kirjad. Vend Jakobi Ameerikast saadetud kirjad teisele, Villemile, kes elas Hiiumaal. Need olid kirjutatud aastatel 1915–1939, nii et see oli aastakümnete pikkune kirjavahetus. „Juba esimesi lugedes tajusin, et tegemist on erakordse tunnistusega – just oma võltsimatus lihtsuses ja harilikkuses. Niisuguseid kirju ei saa välja mõelda. Nagu üldse ei saa välja mõelda elu, mida me päevast päeva ja aastast aastasse elame, teadmata, mis saab “pärast”,“ on autor kirjutanud näidendi tutvustuseks.
Jakob oli meremees ja teda viis tee Ameerikasse, kus ta püüdis oma elu sisse seada „pisnest“ tehes. Villem käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest. Ja seejärel jäi kodusaarele asundustalu pidama ja ema eest hoolt kandma. Kaks venda, kaks elulugu, kaks kahekümnenda sajandi eesti mehe saatust – ja nende kaudu ka Eesti saatus. Epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri on Ameerikas posti pandud 1967. aastal. See napp näidend on ehe ja liigutav. Tõnu Õnnepalu on oma näitemängu allika kohta öelnud nõnda: „Vanad kirjad rittaseatuna on elluärganud hääl minevikust, inimelu vahetu tunnistus.“

 „Vennas“ võitis peapreemia 2012. a Monomaffia teatrifestivali ja Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel ja seda esitati Eesti Draamateatri Esimesel lugemisel oktoobris 2012. 

Jaan Aitaja Kanged mehed Ruusaaugult Näitemängud lastele 123-leheküljeline pehmes köites raamat Studium 2011

Autori poolt südamesoojusega kirjutatud neljas lastenäidendite kogumik, milles kümme muinasjutulist ja tänapäevast lugu headusest ja kurjusest. Lood, milles heliseb vastu osakene tänase lapse mõttemaailmast, on loodud 1.–6. klassi lastele, kuid sobivad ka lasteaialastele.

Autor, kellele on omane tunda rõõmu teiste rõõmust ja kaasa tunda ebaõnnestumiste korral, on selle võime omistanud ka oma tegelastele. Ükskõik, mis laval ka ei juhtuks, lõpeb lugu ikka heasoovlikult ja üksteisemõistmisega.

Jõulutäht. Näitemängud lastele

Jaan Aitaja

Autori kolmas lastenäidendite kogumik jätkab eelmiste lavalugude põhiteemat - headus ja kurjus meie ümber. Näidendites koorub välja kasvatuslik joon – igasugustele pahanduste tekitajatele antakse alati võimalus vabandada ja kahetseda oma teguviisi. Ja kui tegelased soovivad jääda headuse poolele, siis saavad nad selle võimaluse. Nii on killuke kurjusest saanud heaks. Kogumikus on kokku kümme näidendit nii väiksematele kui ka suurematele lastele.

Näitemängud lastele

Tamara Rebane, Stella Noode, Ille Üksti

Teatrimäng pakub rõõmu kõigile, nii suurtele kui väikestele. Siit kogumikust leiab 17 lastenäidendit, mis sobivad lavastamiseks lasteaeda ja kooli. Teemad kajastavad tähtpäevi, muinasjutte, loodust, tervist ja sõprust. Rollide läbimängimise kaudu õpivad lapsed tunnetama maailma, omandama vajalikke oskusi ning kogemusi. Raamat on abiks kõigile neile, kes lastele pidusid korraldavad.

Kus mu pöial

Erika Kalamees

Tegemist on Tasku Tarkmehe sarja avaköitega, mis on välja kasvanud TLÜ Rakvere kolledži eelkooli ja esiõpetuse eriala lõpetanud Erika Kalamehe lõputööst «Näpumängud ja mängitused». Tasku Tarkmehe väljaanded tahavad olla toeks ja abiks lapsevanemale, lasteaia õpetajale, aga ka algklassiõpetajale ning üliõpilasele, kes alles õpib õpetajaks. Lastega õues õppetegevusi läbi viies ei ole alati käepärane kasutada suurtesse mappidesse kogutud materjali. Paraja mõõduga raamatukese saab aga alati taskus või käekotis kaasa võtta. Kui oma peas saab mõte otsa, pakub Tasku Tarkmees abi – sealt leiab pähekulunud mängudele, võtetele ja trikkidele lisa. Abiks on raamat kindlasti ka toas toimetades. Käed on mänguasjad, mis on alati varrukast võtta. Lisaks on need mängud tõelised imerelvad. Lapsel on probleeme mälu ja meelespidamisega... Poisid on rahutud ja ei keskendu... Üks laps ei söanda kõva häälega rääkida... Teine ei julge kaaslastega koos olla... Kolmanda pea ei jaga matemaatikat... Mõni ei pea rütmi... Selle kõige puhul aitab näpumängude mängimine.
"Kus mu pöial?" on raamat, milles põhjalikumalt lahti seletatud mängude kõrvale on paigutatud nende variante ja teisendusi. Sama mäng mitmes sõnastuses annab tugeva loomingulise tõuke laste keeletajule, teisalt annab variantide kasutamine toreda võimaluse vana mängu sissetoomiseks pisut uuel kujul. Kogumiku tekstide sõnastus ei ole ainuvõimalik, õpetajal ja lastel enestel on õigus tekste pikendada, lühendada, suupärasemaks muuta või ümbergi teha.

Tilluke loomateater

Rahvaluule ainetel Aino Pervik

Kõige pisematele teatrisõpradele. Miniatuurses kogumikus on ühtekokku üheksa näidendit, mis põhinevad kõik rahvaluule ainetel ning on väga lihtsalt etendatavad. Näidendid: "Kaks kitse", "Kits ja hunt", "Hiir ja kass", "Petis rebane", "Sea maja", "Vähi ja rebase võidujooks", "Kaks lehma libedal jääl", "Hunt ja põder", "Jänese unelaul". Tilluke teater on üheinimeseteater: üks inimene mängib kõiki rolle. Ja see on lihtne, kui tal on abiks näpunukud, kummalgi käel üks.
Näpunukke võib kududa või õmmelda. Kõige lihtsamad näpunukud on aga sõrme ümber keeratud paberist torukesed või koonused, millele on nägu pähe joonistatud. Võib ka saba ja kõrvad külge kleepida.