Peeter Helme, Kaupo Meiel, Mari Niitra ja Elle-Mari Talivee
Just sellist Eestit
Eesti vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju
216-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Post Factum 2018 

Esseistlikus laadis kirjutatud ülevaateteoses «Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju» kirjeldavad eelmise sajandi seitsmekümnendatel sündinud autorid Eesti Vabariigi iga aastat mõne tuntud inimese kaudu. Raamatu omalaadne ülesehitus demonstreerib, kuidas aastad ja inimesed on omavahel läbi põimunud.

Raamatu kaante vahel on 101 lugu 101 mõjukast inimesest, kes on Eesti Vabariigi elu ja inimesi saja ja ühe aasta jooksul kujundanud. Võime neid kõiki nimetada suurkujudeks, kuigi mõnigi raamatu kangelane on Eesti ajaloos pigem antikangelane ja mõni polegi päriselt elanud inimene (või üldse inimene). Teoses kohtuvad Eesti Vabariigi loojad Hugo Kuusner ja Konstantin Päts, kindralleitnant Lembit Pärn ja standartenführer Alfons Rebane, nõukogude võimu teostajad Boris Kumm ja Nikolai Karotamm, kaasaegsed kangelased Anu Saagim ja Kelly Sildaru ning paljud teised.

Autorid on leidnud seosed 101 aasta ja 101 inimese vahel, järgides ajatelge loogikaga, mille tulemusena avaneb lugejale pilt sellest, kuidas Eesti aeg ja Eesti inimesed on põimunud, moodustades terviku, mida nimetamegi Eesti Vabariigiks. Iseloomustamaks iga aastat, on raamatus ajastule iseloomulikud väljavõtted ajakirjandusest ja nende puhul on säilitatud võimalikult autentset kirjaviisi.

Autoritest

Peeter Helme (sündinud 1978) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja, õppinud Tartus, Göttingenis ja Berliinis ajalugu, kunstiajalugu ja usuteadust. Mitme proosaraamatu autor, Vikerraadio toimetaja ning saatejuht.

Mari Niitra (sündinud 1979) on Liivi muuseumi juhataja, semiootik ja lastekirjanduse uurija. Avaldanud kirjandusteaduslikke artikleid ja kriitikat, koostanud ja toimetanud raamatuid.

Kaupo Meiel (sündinud 1975) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja. Avaldanud luulet, esseistikat, kirjanduskriitikat ja lühivorme. Kirjastuse Post Factum toimetaja.

Elle-Mari Talivee (sündinud 1974) on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja ja vanemteadur. 2017. aastal sai doktorikraadi. Doktoritöö teema on "Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903ˮ.

Mart Laar
Eesti suured armastuslood
319-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2017 

Abikaasad arendavad ja vormivad teineteist rohkem kui keegi teine, pannes üksteist püüdma sihte, neid tihti isegi sõnastamata. Vaid abikaasa suudab kodus luua piisava rahu või rahutuse, mis kannustab looma ja pürgima.

Ajaloodoktor ja endine peaminister Mart Laar kirjutab kõige märgilisematest, kaunimatest ja põnevaimatest armastuslugudest Eesti lähiajaloos. Kes on olnud need inimesed rahvuslike suurkujude selja taga? Vahel võib olla lausa raske öelda, kumb abikaasadest on päriselt suurkuju. Teiste seas toob autor lugejateni Jakob ja Eugenie Hurda, Carl Robert ja Julie Jakobsoni, Gustav ja Aino Suitsu, Artur Adsoni ja Marie Underi, Paul ja Maria Kerese, Ernst ja Claire Jaaksoni jpt armastuslood.

On öeldud, et kuulsa mehe tagant tuleb otsida naist. Ent sama kehtib ka kuulsate naiste kohta. Omamoodi tõestust esitatud väitele pakuvadki siia raamatusse kogutud saja abikaasa elulood. Esitatud valik on selgelt subjektiivne ja lähtub samas kättesaadavast materjalist. Armastus kestab üle aja.


Kujundanud Päivi Palts

Simon Sebag Montefiore
Romanovid
1613-1918
Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa
917-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Varrak 2016 
Romanovid olid uusaja kõige edukam dünastia, kelle võimu alla kuulus ligi kuuendik kogu planeedi maismaast. Kuidas suutis üks perekond muuta sõjast laastatud vürstiriigi maailma suurimaks impeeriumiks? Ja kuidas nad selle kõik kaotasid?

Montefiore «Romanovid» on inimlik lugu tsaaridest ja tsaarinnadest, kellest mõnda oli õnnistatud geniaalsuse, teist hullumeelsusega, ent keda kõiki innustas püha isevalitsuse idee ja keiserlikud ambitsioonid. Montefiore haarav kroonika toob päevavalgele loo piiramatust võimust ja armutust impeeriumi ehitamisest, millele heitsid varju paleeintriigid, perekonnasisene võimuvõitlus, seksuaalne lodevus ja pöörane ekstravagantsus ning mille tegelaskujudeks on mitmesugused seiklejad, kurtisaanid, revolutsionäärid ja poeedid – Ivan Julmast kuni Lev Tolstoini ja kuninganna Victoriast Vladimir Leninini.

Hea kirjandusliku sulejooksuga kirjutatud ja uutele arhiiviuurimustele toetuv «Romanovid» on haarav lugu triumfist ja tragöödiast, armastusest ja surmast, üldistusjõuline uurimus võimust ja tabav portree impeeriumist, mis tänaseni määratleb Venemaa olemust.

Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud «Jeruusalemm», «Stalin», «Noor Stalin», «101 ajaloo suurkuju» ja «Koletised».

Andrew Norman Wilson
Kuninganna Victoria
Inglise keelest tõlkinud Kalev Lattik
502-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Inimene ja ajalugu
Varrak 2016 

Kui kuninganna Victoria 1901. aastal suri, oli ta olnud Inglismaa troonil kuuskümmend neli aastat. Tal oli üheksa last, nelikümmend kaks lapselast ja oma järeltulijate abielude kaudu oli temast saanud kogu kuningliku Euroopa matriarh. Ta oli müüt, teda nähti kalgi ja kauge valitsejana, elatanud ja jäiga lesena, ajaloo suurima impeeriumi ja säravate riigimeeste juhitud kuningriigi käilakuju.

Andrew Norman Wilsoni põhjalik ja ammendav biograafia, mis paljuski põhineb seni avaliku tähelepanuta jäänud allikatel, loob meile kuninganna Victoriast sootuks teistsuguse pildi. Mälestusväärse ajastu kujunemise ja kulgemise taustal avaneb põnev vaade Victoria isiklikku ellu. Juttu tuleb tema iseäralikust ja eraklikust lapsepõlvest, kirglikust abielust ja prints Alberti pöördelisest mõjust, keerulistest suhetest lastega, lesepõlvest ja lähedasest suhtest lihtsat päritolu šotlase John Browniga. Pahatihti on Victoriat kujutatud puise ja ülespuhutud isiksusena, ent tegelikult oli tegu väga tundeküllase, väljendusrikka, ülemeeliku ja ebakonventsionaalse naisega.

Andrew Norman Wilson (1950) on viljakas kirjanik ja kolumnist, kes on avaldanud paarkümmend ilukirjandusteost ning üle kahekümne aja- ja elulooraamatu.


Kujundanud Dan Mikkin

Astrid Lindgren 
Sõjapäevikud 1939-1945

Rootsi keelest tõlkinud Katrin Raud jaKaja Sakk

428-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Sinisukk 2015

2015. aastal möödub 70 aastat teise maailmasõja lõpust – inimajaloo kõige verisemast kokkupõrkest, mis nõudis üle 70 miljoni inimelu. Kogu teise maailmasõja vältel tegi Astrid Lindgren – toona noor kahe lapse ema, kes ei osanud unistadagi maailmakuulsast kirjanikukarjäärist – märkmeid sõjakoleduste, Stockholmi igapäevaelu ja oma perekonna kohta. Kõik 17 päevikuköidet on kogutud teose «Sõjapäevikud 1939–1945» kaante vahele, moodustades koos rohkete ajaleheväljalõigete ja seni avaldamata perekonnafotodega väärtusliku autobiograafilise ajalooallika.

Kuigi Rootsi oli teises maailmasõjas ametlikult neutraalne, mõjutas sõda sügavalt ka rootslasi. Lindgreni tolleaegne töö oli sõjaga otseselt seotud – ta töötas luureteenistuse kirjatsensuuri osakonnas ning seetõttu sattus tema kätte okupeeritud riikide elanike ja sõdurite kirju, mida ta tihti ka oma päevikus tsiteerib. Tekstist kumab läbi sõjast tulenev kurbus ja sügav nördimus ning Lindgreni empaatilisus, kuid sellesse on pikitud rohkesti ka tema isiklikke rõõmuhetki, nagu «Pipi Pikksuka» ilmumine ja tütar Karini hea tunnistus.

Kujundanud Nils Degerman 

Kuningate viimased päevad
Koostanud Patrice Gueniffey
Prantsuse keelest tõlkinud Margot Endjärv
318-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Kuningaraamat
Kunst 2015 

Kuidas ja mis asjaoludel lahkusid meie seast ajalugu vorminud suurkujud? Monarhide surm on olnud alati tähelepanu köitev teema. Sealt võime eest leida müsteeriumid, kuritööd, kannatused ja pagendused.

Suurkujude loomusest tulenevalt on iga lahkumine omanäoline ja sageli erakordne. «Kuningate viimased päevad« heidab tsenseerimata pilgu lugudele Karl Suurest Napoleon III-ni. Selleks on kaasatud prantsuse kaasaja parimad ajaloolased, kes on kirjutanud kõnealuste riigijuhtide eludest ning valitsusajast põhjapanevaid raamatuid. Käesolevas teoses on nad ühendanud jõud, et anda kaasahaaravate tekstide kaudu ülevaade kuningate (ja imperaatorite) viimsetest elupäevadest. Tulemuseks on 19 peatükki, mida võib lugeda nii katkematu hooga kui ka ükshaaval nautides.