Paul Kalanithi 
Kui hingusest saab õhk

Inglise keelest tõlkinud Triin Olvet
Värsid tõlkinud Doris Kareva

206-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Ajakirjade Kirjastus 2016

Kui 36-aastase Paul Kalanithi kümne aasta pikkused neurokirurgiaõpingud olid lõpusirgel, diagnoositi tal neljanda staadiumi kopsuvähk. Eile oli ta arst, kelle töö oli raskelt haigeid ravida, täna on ta oma elu nimel võitlev patsient.

Paul Kalanithi hingepuudutav mälestusteraamat jäädvustab loo, kuidas naiivsest arstitudengist saab lootustandev neurokirurg, kes juhatab patsiente nende haiguse sügavama mõistmise poole, ja seejärel patsient, keda ootab vastasseis omaenda surelikkusega.

Raamatu eessõna on kirjutanud tunnustatud arst ja kirjanik Abraham Verghese, kes meenutab südamlikult kohtumisi Paul Kalanithiga. Eestikeelset väljaannet saadab ka autori ametivenna, Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgi Kahro Talli mõtisklus raamatu ja selles käsitletavate teemade kohta.

«See on jõuline ja liigutav lugu, kuidas noorukist saab Arst ja Kirurg suure algustähega ning kuidas haigus muudab ta tavaliseks inimeseks.»
Kahro Tall MD, neurokirurg.

Kujundanud Mai Grepp

Leelo Tungal 
Naisekäe puudutus 
ehk Seltsimees laps ja isa

256-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Tänapäev 2018

Kauaoodatud kolmas osa triloogias, mille eelmised osad olid «Seltsimees laps ja suured inimesed» ning «Samet ja saepuru». Väike Leelo ootab isaga endiselt ema koju ja vaatleb suurte inimeste elu oma pilguga, kuid lõpuks ometi on midagi muutumas.

Kujundanud Urmas Viik 

Gertrud Talvik 
Minu Lõuna-Aafrika Vabariik 
Katse-eksitusmeetod

240-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...

Petrone Print 2017

Ma olin alati minekuvalmis. Ajasin mingi seletamatu «päris elu» jälgi nagu verekoer. See jaht viis mind peale keskkooli lõppu Lõuna-Aafrika vabariiki. Hakkasin Kaplinna ülikoolis biokeemiat ja hiina keelt õppima ning asusin oma arust maailma malaaria käest päästma. Viis aastat hiljem oli elu, mida ma enda meelest jahtisin, hoopis minu kinni püüdnud…

Ma elasin riigis, kus must ja valge ei tee kokku halli, kus rass teeb inimese eest otsuseid, kus ei jagu elektrit ega vett ja kus president pole koolis käinud. Ma elasin kohas, kus kohtuvad India ja Atlandi ookean, rikkus ja puruvaesus ning kus minevik ja tulevik veavad väsimatult vägikaigast.

Lõuna-Aafrika on mind lainetega rannale loopinud ja siis tagasi hoovusesse kiskunud. Ta on nagu elujanus nooruk, kes kahetseb teismeeas tehtud ulakusi ja peidab häbiga oma diskrimineerivaid tätoveeringuid. Ta on metsikult ilus ja vaba, tal on meeletult palju pakkuda, aga tal on ka oma varjuküljed.

Kujundanud Heiko Unt 

Mart Laar
Eesti suured armastuslood
319-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2017 

Abikaasad arendavad ja vormivad teineteist rohkem kui keegi teine, pannes üksteist püüdma sihte, neid tihti isegi sõnastamata. Vaid abikaasa suudab kodus luua piisava rahu või rahutuse, mis kannustab looma ja pürgima.

Ajaloodoktor ja endine peaminister Mart Laar kirjutab kõige märgilisematest, kaunimatest ja põnevaimatest armastuslugudest Eesti lähiajaloos. Kes on olnud need inimesed rahvuslike suurkujude selja taga? Vahel võib olla lausa raske öelda, kumb abikaasadest on päriselt suurkuju. Teiste seas toob autor lugejateni Jakob ja Eugenie Hurda, Carl Robert ja Julie Jakobsoni, Gustav ja Aino Suitsu, Artur Adsoni ja Marie Underi, Paul ja Maria Kerese, Ernst ja Claire Jaaksoni jpt armastuslood.

On öeldud, et kuulsa mehe tagant tuleb otsida naist. Ent sama kehtib ka kuulsate naiste kohta. Omamoodi tõestust esitatud väitele pakuvadki siia raamatusse kogutud saja abikaasa elulood. Esitatud valik on selgelt subjektiivne ja lähtub samas kättesaadavast materjalist. Armastus kestab üle aja.


Kujundanud Päivi Palts

Aksel Mõttus
Metsavenna lood (2. osa)
Karmi elukroonikat
280-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2016 

Kaante vahele on jõudnud Aksel Mõttuse (1921‒2001) mälestuste «Karmi elukroonikat» teine osa, mis sisaldab endast lugusid metsavenna perioodist kuni arreteerimiseni 1967. a.

Vennad Aksel, Hugo ja Osvald Mõttus hakkasid end metsas varjama juba septembris 1944 seoses reaalse ohuga nõukogude repressiivorganite poolt. 1945 relvastusid nad püstolkuulipildujatega ja revolvritega (vend Jaan, vend Ülo ja õde Maimo) ja hakkas end punkrites Võru- ja Valgamaa metsades varjama. Nii moodustus ühest perekonnast relvastatud salk.

Tulirelvi kasutati kolmel korral: 15.04.1952 hävituspataljoni haarangu ajal kodutalule (hoiatuslask), 4.09.1960 hoiatuslask Taageperas ja 20.10.1966 Võru‒Varstu teel (ähvarduseks, nagu Aksel ise ütleb).

11. oktoobril 1967 Aksel ja Hugo Mõttus vahistati Antsla‒Tsooru teel. 7. juunil 1967 karistati neid mõlemat 10-aastase vabadusekaotusega ja 1992 rehabiliteeriti. Nagu dateeringud lugude juures näitavad, on Aksel Mõttus oma lood kirja pannud peamiselt vangistuse perioodil. 1990ndatel kirjutas ta mõned neist, näiteks haarangulugu, veel nö puhtamaks.

Raamatut illustreerivad ilmekamad fotod Aksli elust peale vangistust ja iseseisvuse taastanud Eestis, samuti hiljutised fotod Aksli kunagise punkrikohast Mähklis.

Aksel Mõttus
Karmi elukroonikat (1. osa)
Sõjapäevilt (märts 1943 – oktoober 1944)
269-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2014 

Eesti ühe tuntuima metsavenna Aksel Mõttuse päeviku I osa, mis jutustab mälestusi sõjaperioodist. Saame ülevaate mobilisatsioonist, väljaõppest Debica Heidelaagris ja kogemustest Bad Tölzi SS-junkrutekoolis, Neveli rinde perioodist ja kaitselahingutest Eestis.

Raamatule lisab väärtust Mõttuse oma käega visandatud lahinguskeemid.

Carl Mothander
Rootsi kuninga valge laev
Riskantne mäng rannarootslaste pärast
Rootsi keelest tõlkinud Anu Saluäär
216-leheküljeline pehmes köites raamat
Hea Lugu 2017 

Carl Mothander sündis 14. jaanuaril 1886 Stockholmis. Ta osales Soome 1918. aasta kodusõjas valgete poolel sanitaarkompanii eesotsas Viiburi rindel ja võttis Rootsi vabatahtlike värbajana osa Eesti Vabadussõjast. 1928. aastal abiellus Mothander baltisaksa parunessi Benita von Wrangeliga (1878–1967) ja asus elama Eestisse, Tallinna Toompeale ja suviti Tohisoo mõisa. Mothanderid pääsesid 1940. aastal nõukogude võimu ajal Rootsi tingimusel, et jätavad maha kogu vara. Saksa ajal kuulus Mothander komisjoni, mis saadeti Ukrainasse Vinnitsasse uurima Nõukogude riigi sooritatud massimõrva.

Käesolevas raamatus kirjutab Mothander värvikalt, üksikasjalikult ja põnevalt Saksa okupatsiooni aegsest rannarootslaste Rootsi asustamisest, mida ta aitas korraldada. Carl Mothander suri 29. aprillil 1965 Stockholmis.

2. trükk. 

Tanel Saimre
Minu Norra
Polaarutoopia ja naftaplatvorm
232-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2016 
Norra on paljudele eestlastele feministlik ja pagulassõbralik heaoluühiskond, kus eesti kalevipojad käivad maju ehitamas. Minu kokkupuude Norraga on veidi teistsugune, läksin nimelt nautima ühte teist tükikest sellest heaolust – tasuta kõrgharidust – ja jäin kauemaks ringi vaatama. Haridus muudab inimest, nii muutusin ka mina. Maailmamajanduse hammasrattad olid jõudnud oma pöörlemises kohta, kus naftapumpamisel põhinev majandus ei olnud enam jätkusuutlik, ja nii muutus ka Norra. Tegime seda koos. Alguses jäises Arktikas ja hiljem vihmases Bergenis.

Pistsin rinda kohaliku bürokraatiaga ja olin lummatud virmalistest, nägin ülikoolide auditooriume ja koristajate mopiruume, haiglat ja naftaplatvorme, õppisin, töötasin ja elasin koos norrakate ja poolakatega, pagulaste ja professoritega. Mõtlesin selle käigus palju ja kirjutasin ka. See raamat on pilguheit ühe inimese sisemaailma, nägemus sellest, kuidas üleharitud humanitaarist saab naftaplatvormi tööline. 

Ene Hion, Marju Lauristin ja Margot Visnap
Marjustini sajand
Kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast
295-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Hea Lugu 2016 
 «Marjustini sajand» ühendab ühe suguvõsa loo ja Eesti ajaloo, koduse poliitika ja tänapäeva Euroopa probleemid. Siin saavad kokku essee ja intervjuu, pihtimuslik meenutushetk ja põhimõtteline diskussioon, emotsionaalne monoloog ja teoreetiline arutlus, isiklik saatus ja ühise aja lugu.

Autorid on teinud seda raamatut lootuses, et selles visanduva eluilma jooned lõikuvad lugeja omadega ja aitavad tal selitada ka oma vaadet möödunud ja praegusele ajale siin, meie ühises ja igaühele erinevas Eestis ja murelikult tulevikku vaatavas Euroopas.


Kujundanud Peeter Laurits
Kaanekujundus Mihkel Maripuu

Igor Mang ja Triin Katariina Tammert
Igor Mangi elu ja astroloogiatarkused
288-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Pilgrim 2016 

Igor Mangi elulooraamat ei ole elulooraamat selle traditsioonilises tähenduses. Selles on küll kirjas eesti kuulsaima astroloogi Igor Mangi värvikas elukäik ja kujunemislugu, aga samavõrd on see astroloogiaõpik, pärast mille läbilugemist on igaüks varustatud tööriistadega, mille abil oma isiklikku sünnikaarti tõlgendada ja enda olemust tunnetada.

Raamatu viimane osa sisaldab ühe palju elus näinud ja lugenud mehe mõtisklusi.

See raamat saab huvi pakkuda eelkõige neile, kes oskavad mõelda tõeliselt, see tähendab kõrgetes kategooriates. Nii inimese kui ka kogu ühiskonna eesmärk on teadvuse avardamine, kuna teadvus on kõige tähtsam ja vastutusrikkam osa inimpsüühikast. Teadvus on psüühika kaudu seotud lõpmatusega, mis pole midagi muud kui info-ookean, isegi rohkem kui ookean, kuna tegemist on lõpmatusega. Psüühikat võib nimetada ka hingeks. Iga inimese mina on kordumatu, unikaalne, aga see on alati seesama mina, lihtsalt erinevates olukordades.

Igor Mang
Kujundanud Lauri Tuulik

Hannes Võrno
Missioon
Ühe missiooni päevikud
435-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Maagiline Ruum 2016 

Oma elu pöördepunkti jõudnud mehed ei kipu end tavaliselt avama. Ennast avanud mees on nõrk ja haavatav ‒ nõnda mõtleb suurem osa mehi. Nii jäävadki meeste sisemised võitlused vaid nende endi ja paari väga lähedase inimese teada.

Kuid Võrno on otsustanud sellest ringist välja murda, ja tema raamat väärib juba ainuüksi seepärast lugemist. Taktitunne ja diplomaatiline kõnepruuk on kõrvale jäetud ning lugejal on harukordne võimalus lasta endale asju otse näkku öelda. Kas ta öelduga nõustub või mitte, see on juba tema otsustada.

Raamatu teine ja võib-olla hoopis suurem väärtus seisneb aga muus. Eestist on viimase 25 aasta jooksul käinud sõjalistel missioonidel üle 3500 mehe ja naise. Nende tegemisi on avalikkuse ette toodud palju, kuid nende tundeid, mis missioonidel olemisega kaasnevad, suhtedraamasid, siseheitlusi ja omavahelisi keerulisi suhteid, mida põhjustab pikka aega kestev suletud süsteemis viibimine – peaaegu üldse mitte. Võrno raamatuga saab see suur tühimik täidetud.

Kui julged, saa osa sellest energiavoost, mis Võrnost hoovab!

Head lugemist! 

Mihkel Raud
Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda
399-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
FD Distribution 2016 

21-aastaselt seisin ma silmitsi lihtsa valikuga: kas joon veel mõned kuud ja suren ära, või keeran korgi pudelile lõplikult peale ning jään ellu. Ma otsustasin elada.

Järgneva 25 aastaga sai minust tuntud muusik, edukas kirjanik, nõutud saatejuht ja kardetud talendikohtunik. Selles raamatus räägin ma sulle, kuidas see õnnestus. Räägin sedagi, kuidas paljud asjad ei õnnestunud.

«Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda» on elulooline eneseabiraamat, mis algab mõtteliselt seal, kus lõppes minu debüütromaan «Musta pori näkku». Ma tutvustan sulle nippe ja trikke, mida ma ühe või teise eesmärgi saavutamiseks olen kasutanud. Kasuta neid targalt ja sa jõuad kaugele. Palju kaugemale kui mina.

Mihkel Raud
Kujundanud Andres Tali
Fotod Sander Ilvest, Liina Raud ja Tõnis Saadre
Illustratsioonid Anne Pikkov
 

Anne Girard
Madame Picasso
384-leheküljeline kõvas köites raamat
Kunst 2016 

Anne Girard toob lugejani seni jutustamata loo Eva Gouelist, salapärasest naisest, kes vallutas ühe kõigi aegade suurima kunstniku südame ning oli muusaks paljudele tema kubistlikele šedöövritele.

Eva on ambitsioonikas noor naine, kes otsustab oma konservatiivsete vanemate äärelinnakodust ära joosta, et saada osa 20. sajandi alguse Pariisis pulbitsevast värvikast suurlinnaelust. Hoolimata oma noorusest ja kogenematusest õnnestub Eval saada õmblejanna töökoht kuulsas Moulin Rouge'is. Just seal kohtab ta esmakordselt tolle aja kunstimaailma tõusvat tähte, Pablo Picassot. Ekstsentrilise kunstniku ja sarmika noore naise vahel lahvatab kirglik armuafäär, millest areneb kiiresti üks Picasso elu mõjukaimaid armastuslugusid.

«Madame Picasso» on kaasahaarav lugu armastusest ja kaotusest, mis annab lugejale suurepärase võimaluse kiigata I maailmasõja eelse Pariisi kunsti- ja kultuurielu telgitagustesse ning ühe 20. sajandi mõistatuslikema kunstniku stuudiosse ja südamesse.

Contra
Minu Läti
Anekdoot tõelisest eestlasest
224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2016 

Mina ja Läti. Minu Läti. Minu läti mina. Läti minus. Minu lätlus, lätimeelsus, lätilembus, Läti poole suunatud pilk. Igatsus Läti järele, Läti unistus, lätiarmastus. Lätistumine. Ei saa me läbi Lätita.

Kui ma jälle Läti teemal sõna võtan, teinekord ka läti keeles, muretsevad mõned toredad eestlased, kas ma mitte Eesti jaoks kaotsi ei lähe. Hakkangi läti keeles kõnelema ja lähen Lätti elama. Ja läti keeles luuletama. Ei, lätlast minust siiski ei saa. Kuigi eesti hambameestel on tavaks öelda, et lätlane pole rahvus, vaid amet. Seega peaks saama lätlaseks õppida.

Minu tõsisem kaldumine Läti poole sai alguse tegelikult alles 35aastaselt. Aasta 2009 kaunil juunikuul, kui sain tuttavaks... Loogiliselt võiks arvata, et tütarlapsega, sest huvi võõra keele ja kultuuri vastu saab tihti alguse huvist mõne sellest rahvusest vastassugupoole esindaja vastu. Aga minu mõjutajaks oli hoopiski noormees ja temagi juba ammu surnud.

Ma olen praeguseks Lätis viibinud väiksemate ja suuremate juppide haaval. Ja kuigi ei saa väita, et elaksin Lätis, tohib päris kindlasti öelda, et Läti elab minus.

Malle Koido
Minu Rio de Janeiro
Elujanus olümpialinn
256-leheküljeline pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2016 

Rio de Janeirosse armub esimesest silmapilgust – maagilised rohelised mäed, rannaliiv, ookean. See on kontrastide linn, kus kogeb omal nahal, mida tähendab vaesus ja rikkus ja kui tähtsaks peetakse kiirelt kasvanud majandusega riigis välist muljet.

Mind tõi Riosse jalgpall. 2012. aastal maandusin esimest korda Imelises Linnas plaaniga siinses spordimaailmas tööle asuda. 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused ja 2016. aasta olümpiamängud on Riost teinud aastateks maailma spordielu keskuse. Vastu ootusi sattusin ka sajandi suurima majanduskriisi, meeleavalduste ja altkäemaksuskandaalide keskele. Saabusin siia roosade prillidega, kuid sain õppetunni, et sport ei too kõigile sugugi vaid rõõmu.

Rio elujanu vastandub põhjamaisele vaoshoitusele. Brasiillaste lõbusas seltskonnas õppisin igast hetkest ja inimesest rõõmu tundma. Siinsed kogemused, eriti oma unistusi teostavad noorsportlased inspireerivad ja motiveerivad mind päevast päeva.

  Hyeonseo Lee
Seitsme nimega tüdruk
Põhja-Korea ülejooksiku lugu
352-leheküljeline pehmes köites raamat
Helios 2016

Põhja-Koreas üles kasvanud lapsena oli Hyeonseo Lee üks miljonitest salatseva ja jõhkra kommunistliku režiimi kätte lõksu langenud inimestest. Tema kodu Hiina piiri ääres andis talle veidi aimu maailmast, mis jäi Erakliku Kuningriigi vanglapiiridest välja. Kui 1990. aastatel tabas maad näljahäda, hakkas ta kahtlema, küsimusi esitama ja taipama, et teda on terve elu ajupestud. Võttes arvesse repressioone, vaesust ja nälga, mille tunnistajaks ta oli, ei saanud tema kodumaa kindlasti olla «parim planeedil», nagu talle oli kogu aeg räägitud.

Seitsmeteistaastasena otsustas ta Põhja-Koreast põgeneda. Kaksteist aastat hiljem naasis ta ulja missiooniga taas Põhja-Korea piirile, et aidata oma emal ja vennal põgeneda Lõuna-Koreasse ühel kõige vaevarikkamal, kulukamal ja ohtlikumal teekonnal, mida on võimalik ette kujutada.

See on ainulaadne lugu mitte üksnes Hyeonseo põgenemisest pimedusest valgusse, vaid ka tema täiskasvanuks saamisest, haridusest ja kindlameelsusest, mille ta eneses leidis, et ehitada oma elu uuesti üles – mitte üks, vaid kaks korda – kõigepealt Hiinas ja seejärel Lõuna-Koreas.

«Peamiseks relvaks, millega režiim mitte ainult ei kontrolli, vaid ka suunab kogu oma alamate elukorraldust, tegevusmustrit ja ka enesehinnagut isegi väljaspool Põhja-Korea kommunistlik-feodaalse riigi territooriumi, on kõikehõlmav ja lausa alateadvusse programmeeritud hirm. Hirm, mis jälitab ka sellest põrgust välja pääsenuid ja mürgitab nende elu veel pikki aastaid...»
Raivo Vare, transiidi- ja majandusekspert.

«Üks asi, mille külge Hyenseo Lee klammerdus, oli tema inimlikkus, millest ta hoidis kõvasti kinni, kaotamata kõigi raskuste kiuste kordagi lootust. See on kurb ja ilus lugu tüdrukust, kes ei saanud alles hoida isegi oma nime, kuid kes siiski sai kõigest võitu identiteedi abil, milleks on inimeseks olemine.»
Jang Jin-sun, ajakirja New Focus International asutaja ning raamatu «Dear Leader: Poet, Spy, Escapee – A Look Inside North Korea» autor. 

  Helen Rappaport
Neli õde
Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa
440-leheküljeline kõvas köites raamat
Varrak 2016

Neli noort lummavat Romanovi-õde olid tõenäoliselt 20. sajandi alguse pildistatuimad ja kõige rohkem kõneainet pakkunud kun

Suurema osa oma elust pidid nad elama range järelevalve all Tsarskoje Selo või Livadia palees. Keiserliku perekonna vastu suunatud terrorirünnakute ohu tõttu olid nad välismaailmast peaaegu täielikult ära lõigatud, neil oli vähe sõpru, kellega suhelda, ja neile olid tundmatud omaealiste tütarlaste tavapärased toimetused ja elukogemused. See kõik muutus 1914. aastal, kui Venemaa sõtta astus ja õed üleöö suureks pidid saama.

Briti ajaloolase Helen Rappaporti raamat «Neli õde» näitab suurvürstinnade elu rõõme, ebakindlust ja valu keiserliku Venemaa viimsete päevade taustal. Oma raamatus tugineb Rappaport varem avaldamata kirjadele, päevikutele ja mälestustele. Haaravalt kirja pandud teos pälvis väga sooja vastuvõtu, muu hulgas valisid Goodreads.com lugejad selle 2014. aasta parimaks ajalooraamatuks.
inglikust soost isikud, aga kes need valgete kleitide ja suurte kübaratega tüdrukud tegelikult olid? Millest nad unistasid, mida lootsid, mille poole püüdlesid ja millised olid nii nende omavahelised suhted kui ka läbikäimine vanematega? Milline oli nende elu ülimalt isoleeritud keiserlikus perekonnas ja mida arvasid nad oma ema kõikehõlmavast armastusest hellitatud venna Aleksei vastu?


Kujundanud Mari Kaljuste

  Martin S. Kull
Vere maitse
216-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Metsavenna-eri
Eesti Ajalookirjastus 2016

Sarja järjekordses raamatus on autor võtnud lähema luubi alla Järva- ja Jõgevamaa Omakaitse-meeste tegevuse nii Saksa okupatsiooni ajal kui pärast sõda, mil paljudest neist said metsavennad. Ning selgub kohutav tõsiasi – et valgelindimehed vägivallatsesid rahvuskaaslaste kallal vähemasti samasuguse julmusega kui äsjased hävituspataljonid.

Nii oli Türi ja eriti Laiuse kandi Omakaitse-meestel kombeks ohvreid enne tapmist ka tublisti nuudi ja püssipäradega peksta ning kaevu visata. Elusalt ja seotud kätega. Rääkimata kohaliku elanikk

Autori sõnum on, et banditism ei saa kuidagi olla metsavendluse, veel vähem vabadusvõitluse sünonüümiks. On aeg metsavendluse ümber küütlev rahvusromantiline udu minema pühkida.
onna kallal toime pandud lausa uskumatute mõõtmetega röövimistest ja muust vägivallast. See on aga juba eestlaste «vastupanuliikumise« täiesti uus tase. Vastu ööd selle raamatu lugemine ei ole hea mõte.


Kujundanud Arvo Rebane

  Liis Paltsmar
Minu Costa Rica
Tohtrielu troopikas
216-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2016

Lendan Costa Ricasse otse ülikoolipingist pärast Hippokratese vande andmist. Olen elevil võimalusest praktiseerida Kesk-Ameerika suurimas lastehaiglas, kuhu tulin üheksaks kuuks vabatahtlikuks. Võtan iseenesestmõistetavalt seda, et hakkan tööle arstina. Kohale jõudes selgub, et päris nii see siiski ei ole.
Võitlen pidevalt, et oma vabatahtliku T-särki arstikitli vastu vahetada, kuid selle käigus ununeb, mille pärast tegelikult siin olen – tahtsin näha väikeste inimeste silmi säramas. Mõne aja pärast avaneb mulle siiski ka arstikabineti uks ja saan tohtrirolli sisse elada, unustamata hetkekski seda, mida vabatahtlikuks olemine rõhutab: oluline on näha inimestes rõõmu, mitte ainult keskenduda haigustele.

Costa Rica pakub mulle muudki peale arstielu. Tantsin salsat, vallutan randu ja vulkaane, tutvun merikilpkonnade uue elu imega, üritan oma silmaga lähedalt näha laisklooma. Seda maad peetakse üheks õnnelikumaks riigiks ja pakun üht killukest sellest õnnest ka lugejale!



Kujundanud Madis Kats
Illustratsioonid Kudrun Vungi

  Pekka Kauppala
Vangilaagrite teedel
Soomest Nõukogude Liidule väljaantute saatus 1940-1955
Soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits
346-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2013 

Milline oli Soomest Nõukogude Liidule ja Saksamaale välja antud inimeste saatus? Mitmed varem salastatud arhiivimaterjalid Venemaal, Saksamaal, Eestis ja Soomes paljastavad, millistesse tingimustesse Punaarmee sõjavangid, hõimusõdurid, ingerisoomlased, eestlased ja vangi langenud sakslased sattusid. Kuidas nad suutsid üle elada stalinistliku hirmuvalitsuse ja milliseks kujunes nende elu hiljem? Esile tõusevad eriti Kristjan Palusalu ja kindral Vlassovi propagandaülema Mileti Zõkovi traagilised lood.

Pekka Kauppala (snd 1961) on ajaloodoktor, Vene ajaloo ja poliitika ekspert, kes on väga hästi kursis ka Saksa ja Eesti ajaloo ning poliitikaga.


Kujundanud Villu Koskaru