Elmar Orav (Autor) 1.6.18
Koostaja Ursula Zimmermann (Autor)KAUNIS KINKERAAMAT AJATUTE MÕTETE JA TÄNUGA EMALE.
Emaarmastuses kasvamine kastab ja väetab. Mitte kunagi pole hilja öelda selle kõige eest aitäh.
Andrus Kivirähk
Tilda ja tolmuingel
141-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
FD Distribution 2018
Andrus Kivirähki uus raamat «Tilda ja tolmuingel» ilmub juba mai alguses. Illustratsioonid on raamatule teinud Takinada ehk Irina Shabarova.
Kivirähki kauaoodatud lasteraamatus tegutsevad Tilda ja teda abistav tolmuingel.
Vahel juhtub, et me unustame. Unustame tähtsaid asju. Selliseid, mida oleks tarvis tingimata mäletada.
Siis tulevadki meile appi väikesed tolmuinglid. Nad on nähtamatud, nii nagu ka tolm ise. Ja nemad mäletavad kõike, sest tolm on alati olemas olnud ega kao kunagi kuhugi. Üks säärane tolmuingel lendab sisse ka Tilda aknast...
Illustratsioonid Irina Shabarova
Suzanne Woolcott
Olla ma võiksin
Inglise keelest tõlkinud Riina Turi
48-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Koolibri 2018
Südametemurdja Gorjuss™ on jõudnud raamatusse, kaunisse eestikeelsesse pealekauba. Selle nukk-tüdruku looja on Šoti kunstnik Suzanne Woolcott ja ilmselt on ta tabanud midagi inimesele igavesti olemuslikku, mis tema loomingu nii lummavaks teeb ning üha uusi südameid võidab.
Suured tunded ja pisut vaoshoitud igatsuslikkus on iseloomulikud ka Gorjussi-raamatule «OLLA MA VÕIKSIN...». Kas tead, mis tunne on olla lill või vikerkaar, raamat, ämblik või kell? Selles raamatus võid sa olla kes tahes – kasvõi kass. Või lumememm. Linnult saad tiivad ja printsessilt krooni ning purjedelt tuule, et asuda teele... imelise iseenda poole!
Suur formaat, hoolikas trükikunst ja sisendusjõulised pildid võimendavad kujundirikast vabavärssi, mille on eestindanud Riina Turi.
Inga Lunge
Nupukas Nora
64-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tammerraamat 2018
Viieaastasel Noral on vahva perekond, toredad sõbrad ja põnevad tegemised. Midagi on väikese tüdrukutirtsu elust ometi puudu. Ühel ilusal päeval Nora unistus täitub.
Illustratsioonid Kreeta Käeri
Piret Raud
Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu
32-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2018
Kaugel maal elab tühi väike maja. Ta on üksik ja kurb.
Ühel hommikul otsustab ta minna otsima kedagi, kes tahaks teda endale koduks. Kes see võiks olla? Kas koer? Või kala? Või lind? Või hoopis kodutu Jüri? Või lausa keegi muu?
Kujundanud Olivier Douzou
Illustratsioonid Piret Raud
Barbara Delinsky
Kui mu õde magab
Tõlkinud Anu Rooseniit
304-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2018
Molly ja Robin Snow on õed, teineteise elu keskpunkt. Nii et kui Molly saab teada, et Robin on saanud raske südamerabanduse, ei saaks see uudis šokeerivam olla. Haiglas kuuleb Snow’de pere sünget prognoosi – Robin ei pruugi enam teadvusele tulla. Robini peres, kus üritatakse uudisega kuidagi toime tulla, lahvatavad armukadedus ja süütunne. Raske otsuse langetamine sõltub Mollyst ning ta saab peagi teada, et ta õde ei olnud päris selline naine, kelleks oli teda pidanud.
Taas toob New York Timesi menukirjanik Barbara Delinsky meieni meisterliku pereportree ainulaadsest ja emotsionaalsest õdede-vendade maailmast ning sellest, kuidas otsused, mida langetame, ning lahtilaskmine võivad olla raskeimaid asjad, millega silmitsi seista.
«Puudutav ja südantlõhestav… Delinsky portreteerib peresuhteid imeliselt ja realistlikult.»
Library Journal
Thavet Atlas
Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel
252-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2014
Unejutud julgetele, nii võiks sisu ehk kokku võtta...
Teie auväärset kätt venitab praegu kogumik, mis koosneb mitmest jutust ehk loost. Kummitusliku teose pretendeerib autor küll räige nahaalsusega ja ülbelt koheselt romaaniks. Enamiku lehekülgede repertuaarist esitavad kaks ilmekat teenelist ja põrgu kõrgpingest särisevat kolli: Näotätokas ja sortside soost Võllpea, lisategelasteks Tartu Vaim ja salapärane, esialgu süütu kõrvalseisjana näiv Tüdruk. Õõvastuste kasvulavaks on meile kõigile nii armasõdus Tartu Raekoja katustik. Ja toimumisajaks kohe kindlasti 13. kuupäev ja reede. Antud deklamatsioonid on ette kantud Suurkuu ohtras limiteerimata rambivalguses, kombates vägivaldselt lugeja kartusevõrasid ja ehk juurtestki tirides...
Piletihinnaks esmapilgul ajutist marutaudi põdevale näidendile on hirmutaluvus, sellest tekkinud afektiseisundile põhjuste ja mõistmiste leidmine lugejate endi südameist. Selletõttu ongi jutud õrnlootuse allhoovusest läbi kantud, õpitud ükskõiksusest tekitatud nihilismisist rooskavate roomikutega üle sõitvad, sest teemad on valuspistelised nagu sügisese herilasparve nõelatused.
Esialgu vaid ilmeka statistina tunduv Tüdruk Mo, kelle silmades ja meeltes kumab naiivne hirveilmeline vaade, muudab teost lõpuks aga sedavõrd, et isegi autoril hakkas piinlik... Siis kui Tüdruk viimase esinejana räägib oma Loo, mis tegelikult ju hoopis meie, inimeste poolt, lukku löödud, möödunud aegade pajatus – püüdes siiski meisse köita lootuse lõnga. Juhul, kui see köidik muidugi atavismina juba ära surnud pole..., siis peab küll leinama. Seda lausa kollektiivselt ja armutute valvenaeratuste saatel.
Teose kohatine rämedus ei vii meid siiski lausa tapamaja sisikonda lahkama, vaid kirja pandud õudustele raputatakse ohtralt vürtsist musta huumorit. Ei, autor ei taha põrmugi teie südametööd infarktiseisundeisse viia... Milleks? Seda teeb niigi ju meile igavikuna näiv tänapäev ja massimeedia.
Oh, me inimesed, kes me nii sageli ennast ise kalestame, et õigustame selle eneste jaoks elukarastuseks... Suudab nüüd autor taolist ülekarastust äkki veidigi praotada, muuta nende juttudega, selle raamatuga? Aga rebigem siis endile piletid ja võtkem lugemiskohad sisse! Murendavat lugemist. Oomen selle peale.
Kaanekujundus Albert Gulk
Veera Kasimova
Värsked värsid
Pehmes köites raamat
Kuldne Lammas 2018
«Värsked värsid» on aus ja otsekohene luuleraamat, mis sisaldab nii sügavat tundeluulet, kui ka lõbusamaid värsse.
Tegu on Veera Kasimova viienda luulekoguga. Alates aastast 2013 on produktiivne luuletaja ilmutanud igal aastal ühe luulekogu.
Thavet Atlas
Sadakond nõiutud suitsukest
320-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2016
«Sadakond nõiutud suitsukest» on pärimuslikult põhjalt tiibu sirutav arenguromaan – justkui Kalevipoja astumine 21. sajandisse. Romaanile on iseloomulik isikupärane, poeetiline ja kujundlik keelekasutus, põimuvad rahvajuttudele omased stiilivõtted ja luulerütmis sõnaseadmine.
Romaan arutleb väikerahvaste iseolemise ja enesemääramise üle ajal, mil enamik otsuseid tehakse kabinetivaikuses inimeste poolt, kes täidavad tuimalt norme ja normikesi ning näevad eripäraseid maakohti kui kultuuristamist vajavaid tumedaid plekke maakaardil. Romaan esitab küsimuse elu võimalikkusest maal, mõtiskleb väikeriigi iseseisvuse võimalikkuse üle Euroopa Liidus, tehes seda läbi huumoriprisma ning jäädes igas olukorras positiivseks. Eestlast portreteeritakse kui jonnakat iseolijat ja isetegijat ning võimude vaikset, kuid järjekindlat alttõmbajat. Välja joonistub mahlakas-tummine maaelupilt, millesse lõikub maailma tundmatum ja ka tumedam pool – nõiakunst, ravitsemine ning kaasaegsete religioossete praktikatega tembitud muinsuseterakesed.
Lugu on üles ehitatud nagu klassikaline imemuinasjutt – see on kangelase teekond ja katsumuste kaudu inimeseks kasvamise lugu. Peategelane Martin, kes on pere vanem ja samas silmapaistmatum vend, sattub töö tõttu talle harjumatusse külakeskkonda, kus areneb ajapikku soovimatust sissetungijast juhtfiguuriks ja pälvib oma vapruse eest kogukonna tunnustuse ning saab kuningaks. Kauni värvilaiguna põimub ootamatusi ja relvatärinat täis maailma peategelase ootamatu ja imeline armastuslugu.
Raamatu tegelasgalerii on värvikas, esindatud on lai valik inimtüüpe meie keskelt, lisaks üks erakordselt šarmantne ja võluv siga nimega Oskar.
Kaanekujundus Albert Gulk
Thavet Atlas
Kelle palge poole sa palvetad?
184-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites raamat
2017
Une valvamine
(Michaelile, pojale)
Hinge suuraudadest pidades
keha ärevalt ohjadest hoides
valvan hapruse und
Ent ikka
rind tasa rappub –
süda sääl
kühveldab isatundesse tuld
Madli Pesti
Eesti teatri 100 aastat
205-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites 4. raamat sarjast EV100
Post Factum 2018
Kutsume lugejat ringkäigule eesti teatriloos. Juttu tuleb baltisaksa juurtest ja rahvusliku teatri sünnist, professionaalse teatri loomisest ja nõukogude perioodist ning taasiseseisva Eesti teatrite teekonnast rahvusvahelisele areenile.
Raamatus on ülevaade teatrielu olulisematest sündmustest, südamesse läinud näitlejate ja lavastajate loomingust. Teater sünnib alati oma ajas, seetõttu peegeldub lugudes tihti riigi ja inimeste saatus. 80% Eesti elanikest peab teatrit üheks olulisemaks osaks eesti kultuurist ning tõenäoliselt on eestlaste käes ka teatrikülastuste maailmarekord – aastas käib teatris üle miljoni inimese. Ehk pakub raamat ka vastuseid, miks just Eesti on üks maailma teatrilembesemaid maid.
Kujundanud Astrid Värv
Thavet Atlas
Elupiletiga Venemaalt - 99,99
148-leheküljeline pehmes köites raamat
2013
Asfalt lõhnas, tihe vihm nagu sein nõjatas otsekui omanikuna oma märja käe juba läbi riiete Julia ihule. Nii külmalt ja kalgilt emmates, et naine nutma puhkes. Ta isegi ei pidanud häbenema pisaraid, mis segunesid veepiitsa tihedate, kiirelt langevate hoopidega. Mida mitte keegi ei näinud. Järelikult polnud neid peale Julia kellegi jaoks olemas. Neid Julia pisaraid.
Toomas Hiio ja Mart Laar
Eesti riigi 100 aastat (2. osa)
Rahvusvahelise õiguse pelgupaigast esimese Euroopa Liidu eesistumiseni
320-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites 2. raamat sarjast EV100
Post Factum 2018
Raamatu «Eesti riigi 100 aastat» teine köide käsitleb Eesti riigi ja rahva saatust Nõukogude okupatsiooni aastatel ja paguluses vabas maailmas, iseseisvuse taastamist ja moodsa riigi ülesehitamist 20. sajandi lõpust kuni 2018. aastani. Okupatsiooniaega vaadeldakse Eesti vaatepunktist, kuid käsitlust raamistavad sovetliku impeeriumi võimuperioodid, mille vaheldumine mõjutas ka eestlaste võimalusi riigi saatuse kujundamisel kaasa rääkida ja eestlust alal hoida.
Taastatud Eesti Vabariigi osa on jaotatud peatükkideks Riigikogude kaupa; suuremat tähelepanu pööratakse sise- ja välispoliitikale, kiiretele muudatustele seadusandluses, majanduse üldisematele suundumustele ning olulisimatele sündmustele, mis Eesti riiklust mõjutasid ja kujundasid. Raamatus on hulk fotosid, valitsuste koosseisud tabelitena ning isikuregister.
Kujundanud Merle Moorlat
Mehis Helme
Eesti raudteede 100 aastat
210-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites 5. raamat sarjast EV100
Post Factum 2018
Raudteed on Eestis olnud tähtsad transpordi- ja liiklussooned juba ligi 150 aastat.
Tsaariajast päranduseks saadud raudteevõrk kujundati iseseisvas Eestis ühtseks riigiraudteeks, mille arendamise suuri plaane ei õnnestunud enne II maailmasõda ja Nõukogude okupatsiooni täielikult ellu viia.
Nõukogude ajal toimusid olulised muutused taristus ja veeremis, kuid lõpuks suubus ka raudteemajandus üldisesse stagnatsiooni. Taasiseseisvunud Eestis hakkas riigiraudteele konkurentsi pakkuma erasektor ning raudtee-ettevõtete paremad ja halvemad ajad on suuresti sõltunud transiidisuhetest Venemaaga. Raudteetranspordis ja -liikluses peituva arenguvaru esiletoomiseks on vaja jätkata nii taristu kui ka veeremi ajakohastamist.
Raamat «Eesti raudteede 100 aastat» on varustatud hulga fotodega, lõpus on toodud raudteede tegevustulemused aastani 2016 ja raudtee tippjuhtide nimestik ning isikunimede loend.
Kujundanud Endla Toots
Karin Paulus
Eesti disaini ja reklaami 100 aastat
200-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites 3. raamat sarjast EV100
Post Factum 2018
«Eesti disaini ja reklaami 100 aastat» visandab pildi eesti disainist ning sellega tihedasti läbipõimunud reklaamist alates Eesti iseseisvumisest tänapäevani.
Tutvustamist leiavad oma ala suurimad õnnestumised ja olulisemad tegijad, diskussioonid ja probleemid. Käsitletakse nii glamuurseid art déco reklaame kui Nõukogude aja kurioosseid propagandaplakateid. Lisaks ei puudu kriipivalt terav sotsiaalreklaam ega ka jalustrabavad poliitkampaaniad.
Luubi all on ühelt poolt 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati potjomkinlik kujundus, aga teiselt poolt väliseestlastest gurude – Siemensis tegutsenud Tõnis Käo ja tarbimiskultuuri ägeda kriitiku Kalle Lasni loome.
Norma, Tarbeklaasi, Estoplasti tootedisain ning vahvad fotod võiksid lugejas tekitada nii nostalgiat kui ka imestust. Autor Karin Paulus kutsub kaasa mõtlema, mille üle meie disainis ja reklaamis tasub uhke olla ning mida tasuks häbeneda.
Kujundanud Kalle Müller ja Endla Toots
Tellimine:
Postitused (Atom)