Vahing. Mälestusi Vaino Vahingust

Külli Trummal

Vaino Vahing oli ühtaegu nii kirjanik kui dramaturg, psühhiaater kui teadlane, kohtuarst kui näitleja - ja veel üht kui teist muud.
Oma mälestusi jagavad ja Vahingu rollide üle arutlevad tema kaasaegsed ja sõbrad: Lapsepõlvest ja noorusaegadest räägivad Valdur Täll, Peeter Tulviste ja Ingo Normet; doktor Vahingust Airi Värnik ja Alo Jüriloo, Lembit Mehilane; sõprusest Jüri Arrak, Jaak Rähesoo, Leo Lapin; armastusest Maimu Berg ja Anne Kalling, kirjanik Vahingust Valle-Sten Maiste, Madis Kõiv, Arvo Valton, Olev Remsu, Paul-Eerik Rummo, Joel Sang, Andres Ehin, Mart Trummal. Teatrist: Mati Unt, Tõnu Tepandi, Tiia Kriisa, Ingo Normet, Raivo Adlas, Andres Ots, Jüri Lumiste, Üllar Saaremäe, Tõnis Arro, Hannes Kaljujärv, Kalev Kudu. Isast: Julia Laffranque. Miniatuurid kaunistavad raamatut: Hando Runneli joonistus, Andra Teede luuletus, Indrek Hirve stseen, Peeter Tulviste meenutus. Lisaks on avaldatatud Vahingu kirjad Maie Kaldale kirjanikuks kujunemise ja Ingo Normetile teatrisse mineku ajast. Ka on raamatus rohkesti huvitavaid fotosid, valikbibliograafia, elukroonika, näidendite ja lavastuste nimekiri, register.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Hermes
Toimetanud Luule Epner
Formaat KK; Lehekülgi 256; Mõõtmed 160x240

Vaevatud

Reeli Reinaus

Silver ja Stiina on kaksikud, kelle elu pöörab pea peale, kui nende pere kolib elama vanasse mõisasse. Lisaks sellele, et vend ja õde peavad kohanema uue kooli ja vanemate lahkuminekuga, hoolitsema arvutisõltlasest noorema venna eest ja taastama omavahelised normaalsed suhted, tuleb neil harjuda öiste luupainajatega. Üha sagedamini mõtlevad nad, et luupainajad võivad olla seotud mõisaga, kus nad elavad – seda enam, et ümbruskonna elanikud räägivad mõisa kohta hirmulugusid või on hoopis kidakeelsed …

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Hermes
Toimetanud Luule Epner
Formaat KK; Lehekülgi 256; Mõõtmed 160x240

Sõnumitooja

Markus Zusak

Ed Kennedy on noor taksojuht, pateetiline kaardimängija, saamatu romantik, kes on lootusetult armunud oma töökaaslasse ja sõpra Audreysse. Ed elab koos kohvisõltlasest koera Uksevalvuriga, tema elu kulgeb tavapärast igavat rada. Ent ühel päeval satub ta tahtmatult pangaröövi tunnistajaks ja ajab sama tahtmatult selle ka nurja. Aga just see käivitab ettenägematu sündmusterea – Ed saab oma esimese mängukaardi . . . Noormees läheb mänguga kaasa, temast saab sõnumikandja, kel tuleb järgemööda lahendada müstilisi ülesandeid, kuni jääb üksainus küsimus – kes on selle missiooni taga? “Sõnumitooja”on mõistatuslik teekond, milles on rusikaid, naeru ja armastust.

MARKUS ZUSAK on noor Austraalia kirjanik, kes elab Sydneys ja kelle loomingust on 2009. aastal eesti lugejani jõudnud Michael L. Printz Honor Book tiitli omandanud ning Paabeli Torni tõlkeauhinnaga pärjatud romaan “Raamatuvaras”.

Vastukajad raamatule “Raamatuvaras”

“Ma ei ole nõus ilma selle raamatuta elama . . . Kõik klapib, kõik on paigas: omapärane, kaunis ja julm-poeetiline stiil, elavad ja inimlikud karakterid, pingestatud süzee . . . See raamat on mind teinud kuidagi paremaks inimeseks.” –Aidi Vallik, Eesti Päevaleht

Suur spordi mälumäng

Lembitu Kuuse

Loodan, et see raamat ja need tuhat küsimust spordist pakuvad mõnusat ajaviidet nii asjatundjatele kui spordist ehk veidi kaugemal olijaile, nii lastele kui nende emadele-isadele ning miks mitte vanaemadele-vanaisadelegi. Nende tuhande küsimusega pidasin aga väga oluliseks ka teadasaamist – vastuses on reeglina püütud anda ka taustainfot ning üht-teist olulist lahti seletada.
Kõige toredam oleks hoopis, kui seegi küsimuste raamat huvi spordi vastu süvendaks. Mõtelda on mõnus – nagu sportigi teha!

Suhtlemise kuldreeglid

Toivo Niiberg

Üks isa kinkis pojale, kes läks teise linna õppima, väikese kaustiku, mis oli täis häid nõuandeid. Lühidalt kõlasid need nii:

•Ütle iga päev vähemalt kolmele inimesele viisakussõnu.
•Vaata kas või kord aastas päikesetõusu.
•Ütle alati "tänan" või "palun".
•Kohtle kõiki inimesi nii, nagu sa tahaksid, et sind koheldaks.
•Ole kaks korda aastas doonor.
•Otsi uusi tuttavaid ja sõpru, aga ära unusta vanu.
•Hoia saladusi.
•Tunnista oma vigu.
•Ole enda üle uhke. Kui sa polegi, mängi, et oled. Vahet ei märka keegi.
•Ära peta kunagi kedagi.
•Varu igaks tegevuseks aega.
•Õpi kuulama.
•Ära võta inimeselt iial lootust. See võib olla kõik, mis tal jäänud on.
•Ära kogu endale asju, vaid tarkust ja viisakust.
•Ära otsusta midagi, kui oled vihane.
•Hoia rühti. Kui sisened ruumi, tee seda julgelt ja kõhkluseta.
•Ära räägi liftis äriasju. Iial ei või teada, kes pealt kuulab.
•Ära maksa töö eest enne, kui see on tehtud.
•Pea meeles, et vahel on vaja kaotada lahing, kui tahad võita tervet sõda.
•Kui saad raske ülesande, asu seda täitma teadmisega, et tuled kindlasti toime.
•Ära killusta end.
•Õpi vastama viisakalt ja kiiresti.
•Ära kujutle, et elu on õiglane.
•Kui tahad, et su asjad hästi vastu peaksid, osta kalleimaid, mida rahakott lubab.
•Kui haigestud, konsulteeri kolme arstiga.
•Tee asjad ära siis, kui need teha tuleb.
•Tee endale selgeks, mis su elus tähtsaim on.
•Ära karda öelda "Ei tea".
•Ära karda vabandust paluda.
•Helista emale.
Tunnustatud psühholoog Toivo Niiberg käsitleb selles raamatus peamisi suhtlusreegleid ning annab nutikaid nõuandeid, kuidas hoiduda konfliktidest, mõelda positiivsemalt ning õppida aega hindama ja kasutama.

Salapärane lillenäppaja

Mika Keränen

Lastekrimka „Salapärane lillenäppaja“ autor Mika Keränen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles laste seiklusjutte. „Salapärane lillenäppaja“ on tema neljas järjestikune raamat, mis jutustab Tartus, Supilinnas tegutseva „kriminalistikaga“ tegeleva laste salaühingu seiklustest. Seekord peavad lapsed selgitama välja, kes varastab Suplinnas lilli just siis, kui linna oodatakse külla Soome presidenti. Nutikad lapsed seavad vargale lõksu, mille ta neelab koos konksuga. Aga see on alles salaseltsi suurima seikluse algus, sest mitte keegi ei saa aru, miks Soome presidendi tütar näib seotud vargustega. Mika Keraneni esikromaani "Varastatud oranž jalgratas" (2008) põhjal esietendus 2010. aasta detsembris Eesti Draamateatris samanimeline lasteetendus. Autori teine romaan "Peidetud hõbedane aardelaegas" pälvis Kultuurkapitali 2009. aasta preemia. Mõlemad raamatud on tõlgitud ka soome keelde.

Pidu kaugel enesest

Reet Kudu

Romaan ajakirjanikust ja tantsijast Krõõt Tuusest, kelle ema, väljapaistev koreograaf Nora Tuuse jäi kaheksakümnendatel ootamatult Ameerikasse, kus talle pakuti huvitavat erialast tööd. Koreograafi ärahüppamine oli stagnaajal ränk kuritegu ning tema tütart ähvardab ülikoolist väljaheitmine. Olukorra päästab isa uus abielu marksismilektori ja tuntud revolutsionääri tütre Liina Karustiniga. Paraku muutub Krõõda läbisaamine karjeristist võõrasemaga üha pingelisemaks ning neiu otsustab minna välismaale, lootes üles leida oma ema, kelle looming oli jõudnud Šveitsi teatrite lavadele. Nõnda ongi kätte jõudmas tütre ja ema taasleidmise ning vastastikuse andestamise aeg.

Kuidas olla täiuslik koduperenaine

Anthea Turner

Kodu peaks olema koht, kuhu kuhu igatsed alati tagasi minna, pelgupaik maailmamurede eest. Tänapäeval ei ole meil kõigil aega või energiat oma kodudest täiuslikke teha. Kuid täiusliku koduperenaise Anthea Turneri abiga võid ka Sina saada kodu, mille üle tõesti uhke olla. See asendamatu käsiraamat on väärtuslik aardelaegas, mis on täis nõuandeid säravpuhta ja korras kodu saamiseks ning paljastab nii elegantse võõrustamise kui ka keskkonnasõbralikuma kodu saamise saladused. Seda kõike väikeste jõupingutuste ja kulutustega!
Pole oluline, kas oled koduperenaine, noor spetsialist või üliõpilane, kes alles loob oma esimest kodu, raamat „Kuidas olla täiuslik koduperenaine” annab kasulikke näpunäiteid majapidamise organiseerimise kohta. Su kodu on peagi paik, kus lõõgastuda, mille üle uhkust tunda ning mida nautida.
Tee oma kodu õnnelikumaks ja mugavamaks koos puhtusekuningannaga!

Jõulud kodus

Irina Tammis, Pille Petersoo

Aastaringis on üks eriline püha, mida suurem osa meist väga ootab – jõulud. Jõuluajal oleme hoolivamad, märkame rohkem teisi ja tahame neile rõõmu valmistada. Me ehime oma kodud, valmistame erilisi roogasid, kutsume külalisi ja meisterdame sugulastele-sõpradele kingitusi. Muidugi võib alati saada hakkama ka suurema pingutuseta ja osta kõik poest, kuid vaevalt keegi söandab vastu vaielda tõsiasjale, et just isetehtud kinkidel ja toitudel on sees see õige hing. Just sellest usust lähtuvalt panid selle raamatu autorid Pille Petersoo ja Irina Tammis osa oma jõuluootusest kirja ja piltidesse, et oma oskusi lugejatega jagada. See kaunis raamat on täis eestimaiseid käsitööprojekte ning uudse nüansiga jõuluretsepte. Suurepärane kingitus nii endale kui sõpradele, et muuta saabuvad jõulud veelgi erilisemaks, kui need seni on olnud. Rõõmsat meisterdamist nii toas kui köögis!

Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast

Andres Laasik

Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele.
Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis.
Kaljo Kiisa mängitud rollide, lavastatud filmide ja avalikkuses väljaöeldud sõnavõttude kaudu on tekkinud temast ettekujutus kui muhedast ja heatahtlikust inimesest, kelles on südamlikkust ja hingesoojust. See mulje ei ole petlik, kuid ei ole ka ammendav. Kaljo Kiisa elus oli palju võitlemist oma loomingu eest, enese eest seismist ja ka ebaõnnestumisi, millest teatakse vähem. See raamat püüab rääkida kõigest. Nii nagu Kaljo Kiisk pidas õigeks siis, kui töö selle raamatu kallal oli alles alustamise järgus.
Andres Laasik

Reet Piiri

Ehtimine
Raamat tutvustab rahvarõivakostüümi juurde kuuluvaid esemeid, mida eesti talunaine või talumees 19. sajandil enda ehtimiseks kasutas.
Vaatame rahvarõivast kui elavat, müstilistest mustritest ja värvidest kokkupandud kostüümi, milles iga üksik rõivaese ongi kui ehe. Värvikad lisandid rikastavad tavapärast kostüümi, muutes selle isikupäraseks ja ainulaadseks: mitmesugused rätikud nii kaela kui kätte, lendlevad lindid peakatte täienduseks ja kaelusesse sidumiseks, kotikesed ja lipsukesed, vööd ja säärepaelad. Need kõik näitavad kandja kohta nii mõndagi: jõukust, käsitööosavust, aga ka seda, kuidas osati rõivad ja aksessuaarid terviklikuks kostüümiks kokku seada, sättides kõrvuti erinevaid värve ja mustreid.

Kapsapea

Oskar Luts

Oskar Lutsu "Kapsapea" on realistlik lühikomöödia 20. sajandi alguse külaelust. Näidend ilmus esmakordselt 1913. aastal.

Ära kriimusta end vastu unistusi

Monika Rahuoja-Vidman

Kas elumere lainetes heideldes ning unistuste täitumise pole püüeldes õnnestub kõigil jääda iseendaks? Enesekindel, nägus tüdruk, kes oli kindel, et teab mida teeb ja teeb, mida tahab, ei pidanud nägema palju vaeva, et eluvõõras, kuid olemuselt uudishimulik Hubert temasse armuks. Unistajahingega, kena ja leplik noormees, kes armastas filosofeerida, arvas nimelt, et kõik, mis elul on pakkuda, tuleb kohe ka järele proovida. Sest vanemaks saades isiklik potentsiaal pöördvõrdeliselt väheneb.
"Aga kui äkki olekski just sellist meest vaja? Kedagi, kes teeb kõik, mis talle öeldakse? Nagu Hups, kellel pole eriti oma tahet?" arutas Mirebell. "Kuid teda saab vähemalt usaldada... Ja kui ta oma paljulubavad unistused ka veel teoks teha suudab..." Järele mõelnud, oli neiu üsna kindel, et Hubertis leidub küllaga potentsiaalset mehematerjali. Jäi üle vaid noormehele selgeks teha, kui väga ta tahab naist võtta... Meil kõigil on unistused. Mis on aga hind, mida me oleme valmis maksma?

Vana tuletorni jutud. Tales of an Old Lighthouse

Laevad, mehed ja meri. Tales of an Old Lighthouse. Ships, Men

Vello Mäss

Eesti rannikul vilkuvad tuletornid on juba aastasadu saatnud kõikidest ilmakaartest saabuvaid või sinna suunduvaid laevu ja neil sõitvaid mehi. Nad jutustavad paljust – kaugetelt maadelt tulnud uhketest laevadest, suurtükikanonaadidest ärevatel aegadel, merehädas laevadest ja nende kangelaslikest meeskondadest.
Neist põnevate sündmuste killukestest on osanud värvika mosaiigi koostada asjatundliku sulega vahendaja Vello Mäss – teadlane, kogemustega uurija ja mere hingeelu asjatundja.
Iga peatüki lõpus on lühike ingliskeelne kokkuvõte.

Türgi gambiit

Boriss Akunin

On aasta 1877, Venemaa ja Türgi väed sõdivad Doonau kallastel. Noor naisterahvas Varja Suvorova sõidab rongiga Peterburist Bulgaariasse, et kohtuda seal oma peigmehega, kes töötab Vene vägede staabis. Reisil sattub Varja ohtlikusse olukorda ning tema päästjaks saab noor diplomaat Erast Petrovits Fandorin, kellel on salajane ülesanne. Fandorin võtab Varja endale abiliseks ning nende vahel areneb sõprus. Staabis tutvub Varja noorte ohvitseride ja ajakirjanike kireva seltskonnaga. Ent avastamisrõõm asendub peagi murega, sest sõda võtab venelaste jaoks negatiivse pöörde ning Varja abitut peigmeest kahtlustatakse riigireetmises. Erast Fandorin muretseb aga mõistatusliku Anvar-efendi tegevuse pärast, kelle plaanid on segasemad kui käigud malemängus...
Populaarseima vene detektiivkirjaniku Boriss Akunini kangelane Erast Fandorin on noor riigiametnik, kes XIX sajandi Venemaal keerulisi juhtumeid uurib. Fandorini seikluste teine raamat "Türgi gambiit" on stiilipuhas spiooniromaan, milles on ka romantikat ja paroodiat. Eesti keeles on varem ilmunud sarja esimene raamat "Azazel"

Rahvarõivaste paeluses

Taivi Raudsepp

Öeldakse, et riietega oled siis sina peal, kui ei tunnegi, et need seljas on. See on ilmselt mugavuse tipp. Rahvarõivaga on lood hoopis teistsugused – siin on esiplaanil tunded: miks ma tahan just selline välja näha sellel sündmusel-koosviibimisel või välisriigis oma maad esindades. Igaüks jõuab selleni oma teed pidi, peamine et ei tehta seda iseendaga vastuollu minnes. See tunne peab tulema inimese seest, tunnetusest.
Oma juurte kohta saame teavet kodust. Vanaisad-vanaemad on ikka need, kes räägivad juba varakult edasi, kes nemad on ja olid; kes on lähedased sugulased ja millega on keegi elu jooksul hakkama saanud.
Siit saabki alguse mõte: kus on siis minu juured, kes mina olen, milline on minu rahvarõivas?

Oma laulu leidsime üles

Eesti levimuusika ajalugu 1950. aastatest tänapäevani

Valter Ojakäär

Neljas osa „Oma laulu leidsime üles” hõlmab perioodi 1950. aastaist kuni tänapäevani. Autor käsitleb põhjaikult Eesti Raadio kollektiive: estraadiorkestrit 1955 kuni likvideerimiseni 1998 ja raadios tegutsenud vokaal- ja instrumentaalansambleid. Eraldi peatükid on pühendatud orkestritele, dirigentidele ja popansamblitele ning nende loomingule. Paeluvad on peatükid väljapaistvamaist lauljaist ja vähe teadaolevast eesti levimuusikast paguluses.

Minu Tšiili. Vahetusõpilase rõõmud ja rumalused

Liisi Lõo

Ma olin 16, kui läksin aastaks vahetusõpilaseks. 16aastaselt on inimene enda arvates kõige targem. Pole veel kujunenud ma-peaksin-mõtteviis, täiesti alles on ma-tahan-suhtumine. Eestis tundus, et keegi ei saa minust aru. Kuid alles Tšiilis, võõras keele- ja kultuuriruumis, sain tõeliselt teada, mida tähendab, kui keegi ei saa aru ühestki sinu sõnast ega mõista ka sinu käitumist. Sain endale uue pere rahulikus Tšiili linnakeses, kus kõik mitte ainult ei tea kõiki, vaid on omavahel ka suguluses. Oma pere kaudu ma muutusin. Muutusin nendele sarnasemaks, õppisin nende väärtusi, tegin need enda omaks. Õppisin, et kõik võib olla teistmoodi ja et see ei ole halb. Liisi Lõo

Meistrimehe käsiraamat naistele

Kuidas teha seda ise ilma küüsi murdmata

Bridget Bodoano

Traditsiooniline tööjaotus, mille puhul mehed panevad üles riiuleid, samal ajal kui tänulikud naised koristavad ära segaduse, tunduks tänapäeval veider ja kahtlemata ka poliitiliselt ebakorrektne. Leidub piisavalt tõendeid selle kohta, et tänapäeva naised panevad ise riiulid üles – ja et mehed avastavad majapidamistöödega seotud rõõme. Käesoleva raamatu nõuanded ja informatsioon on mõeldud selleks, et julgustada naist kasutama põhilisi tööriistu ja rakendama kodu remontimise alaseid oskusi ja ette valmistama oma kodu fantaasiaküllaseks sisekujunduseks ja stiilseteks täiendusteks. Kujunduslikud võtted on mõeldud selleks, et õhutada ja inspireerida naist asuma lihtsate projektide kallale ja võib-olla kaaluma põhjapanevamaid muudatusi oma kodus.

Maailma toiduained

Taskuentsüklopeedia

Käepärases formaadis asjalikult illustreeritud entsüklopeedia sisaldab kasulikku teavet enam kui tuhande nii Eestis tuntud kui võõrapärase toiduaine kohta. Värvikoodi abil kergesti eristuvates peatükkides kirjeldatakse toiduainete päritolu ja liike, toitainete sisaldust, antakse soovitusi ostmiseks, kasutamiseks ning säilitamiseks. See on praktiline abiline toidusõbrale nii kodus, kaupluses kui reisil, andes tuge ka tervislikuks toitumiseks ning toiduainetega seotud terviseriskide ennetamiseks. Professionaalil aitab teos teadmisi täpsustada ning silmaringi avardada. Taskuentsüklopeedia on mugavalt kaasaskantavas formaadis järg populaarsele ning 2006. aasta parimaks Eesti tõlkekokaraamatuks tunnistatud ”Maailma toiduainete entsüklopeediale”.

Lõvi Lõrr ja Jänes Jass seiklevad jälle

Olivia Saar

Sõprusega on nii, et mõnikord juhtub ka kõige paremate sõprade vahel arusaamatusi, koguni naginaidki. Kuid tõelised sõbrad suudavad need alati rahumeelselt lahendada. Sellised toredad semud ongi Lõvi Lõrr ja Jänes Jass, kes seekord lausa meie endi keskel tegutsevad.Meeldivat kohtumist Lõvi Lõrri ja Jänes Jassiga!„Lõvi Lõrr ja Jänes Jass seiklevad jälle” ilmub Olivia Saare 80. juubeliks.

Kuidas rääkida lastega nii, et nad õpiksid kodus ja koolis

Adele Faber, Elaine Mazlish, Lisa Nyberg, Rosalyn Anstine Templeton

Laste ja vanemate vahelise suhtluse juhtivad eksperdid näitavad vanematele ja õpetajatele, kuidas motiveerida lapsi õppima ja koolis edu saavutama. Mitmemiljonilise tiraažiga bestselleri „Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid” autorid Adele Faber ja Elaine Mazlish näitavad ainulaadseid suhtlusstrateegiaid, igapäevaseid dialooge ning tuntud koomikseid, mille abil saavad lapsevanemad ja õpetajad aidata lastel tulla toime õppimist takistavate igapäevaprobleemidega. See läbimurdeline raamat näitab, kuidas lapsevanemad ja õpetajad saavad jõudu ühendades aidata lastel muutuda iseseisvaks, distsiplineerituks ja õppimise imede suhtes vastuvõtlikuks.

Kinnimüüritud tuba

Kalle Kurg on valinud ning Triin Sinissaar tõlkinud prantsuse ja inglise keelest 22 klassikalist hirmu- ja õuduselugu, mille autoreiks on peamiselt 19. sajandist ja varasemastki tuntud kirjanikud (Balzac, Defoe, Scott, Irving, Warren, Dickens jt). Jääb lugeja otsustada, kas inimene elabki kinnimüüritud toas, kus valitsevad jubedad intriigid, seletamatus ja uskumatud juhtumid või on ta selle toa ehitanud oma mõtteilma.

Kindel linn

Tiit Aleksejev

Issanda aasta 1098. Ristisõdijatel on õnnestunud vallutada Antiookia, kunagise Rooma Süüria pealinn, mis jääb suuruselt alla ainult Konstantinoopolile. Samas tuleb neil endil piiramiseks valmistuda: moslemite abivägi on iga hetk kohale jõudmas. Romaani peategelasel, noorel Provence´i rüütlil tuleb võidelda oma elu eest, sest lisaks uskmatutele ähvardab teda basileus Alexios Komnenose kättemaks. Tal on toetuda ainult oma kaaslastele ning Sitsiilia normannide juhile krahv Bohemondile, kes on liitlasena enam kui kahtlane.

Tiit Aleksejev (snd 1968) on hariduselt ajaloolane. «Kindel linn» on teine osa Esimese ristisõja ainelisest triloogiast. Selle avaraamatut «Palveränd» tunnustati Euroopa Liidu kirjandusauhinnaga.

Cipollino seiklused

Gianni Rodari

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. „Cipollino seikluste”esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett. Raamat on illustreeritud itaalia kunstniku Manuela Santini piltidega.

Armastusega armastusest. Eesti armastusluulet

Koostanud Olivia Saar

„Armastusega armastusest” koondab 101 luuletust 39 autorilt. Kogumik annab läbilõike eesti armastusluulest läbi aegade, autoriteks Marie Under, Gustav Suits, Henrik Visnapuu, Betti Alver, Aleksander Suuman, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Ave Alavainu, Viivi Luik, Viiu Härm, Kristiina Ehin jpt.

Aleph

Paulo Coelho

Muuda oma elu. Muuda oma saatust.
Seni oma kõige isiklikumas romaanis asub rahvusvaheliselt tuntud kirjanik, menukite autor Paulo Coelho eneseavastuslikule teekonnale. Nagu tema populaarse raamatu „Alkeemik” peategelane, seisab temagi vastamisi tõsise usulise kriisiga. Olles spirituaalse uuenemise ja arengu teel, otsustab ta otsast alata: reisida, eksperimenteerida, saavutada taas ühendus inimeste ja maastikega.

Paulo suundub Aafrikasse, seejärel Euroopasse ning mööda Trans-Siberi raudteed Aasiasse – ta alustab reisi, mis taaselustaks tema energia ja kire. Ent ta ei oska oodata, et kohtab Hilali. See noor andekas viiuldaja on naine, keda Paulo armastas viissada aastat tagasi. Naine, kelle ta argusest reetis, mistõttu ei leia selles elus tõelist õnne. Koos alustavad nad läbi aja ja ruumi müstilist teekonda, mis õpetab armastust, andestust ja julgust saada hakkama elu vältimatute väljakutsetega.
See kaunis ja inspireeriv romaan kutsub meid järele mõtlema meie endi isikliku teekonna tähenduse üle: kas me oleme seal, kus tahaksime olla, ja kas me teeme seda, mida tahaksime teha?
Mõni raamat on läbi loetud. „Aleph” on läbi elatud.