Maailmapärand 
Kõigi maailmapärandi paikade üldtunnustatud teejuht
912-leheküljeline pehmes köites raamat
Tänapäev 2015

Saame teele panna 5 päeva jooksul
NB! Seda raamatut pole meil hetkel laos ning võib juhtuda, et me ei saa ka juurde tellida. Kanname raha tagasi, kui me ei saa tellimust täita. 

Maailma erakordseimate paikade üldtunnustatud teejuhi uusim, ajakohastatud trükk:

• Üle 700 jalustrabava foto
• UNESCO maailmapärandi 1007 paiga kirjeldused
• Asukohakaart iga paiga juures

Silver Einberg
Meie elu
Lydia Koidula
100-leheküljeline pehmes köites 1. raamat sarjast Meie elu
Filmiklubi 2014

170 aasta eest oli kõik hoopis teisiti kui praegu. Telefon oli veel välja mõtlemata ja inimesed kirjutasid üksteisele ilusa käekirjaga pikki kirju. Lastele pandi Saksa nimesid ja üldse püüti sakslaste moodi välja näha.
Siis sündis aga väikeses Vändra alevikus üks terane tüdruk, kes sai nimeks Lydia. Tema kodu oli läbinisti saksa keelne, aga Lydia tahtis äkki hoopis eestlane olla. Kuulsaks luuletajaks kavatses ta samuti hakata. Temast saigi kuulus luuletaja. Koidulaulikuks ja Emajõe ööbikuks hakkas Eestimaa rahvas teda kutsuma. Lydia oli ka meie rahva eestlasteks sirgumise vahetu pealtnägija. Õpetatud inimesed ütlevad, et ta aitas sellele kohe kõvasti kaasa. See raamat kõnelebki sellest, kuidas see kõik kord oli.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja 100 eluaasta vahele.

Lauri Vahtre
Meie elu
Carl Robert Jakobson
99-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 2. raamat sarjast Meie elu
Meie Elu 2014  

Üks sõnakuulmatu lehm läks kord Torma mõisniku põllule maiustama. Sellest tõusis suur riid mõisniku ja noorukese õpetaja Carl Robert Jakobsoni vahel, kellele lehma kuulus. Leppimist ei tulnud ja õpetaja pidi Tormast ära minema.

Ta jõudis Venemaale ja sealt jälle tagasi Eestisse. Siin pidas ta mõisnike vastu ägedaid kõnesid, asutas ajalehe ja alustas uhke talu rajamist. Tema elu ei olnud pikk, kuid ometi jõudis ta teha väga palju. See raamat kõnelebki, sellest, kuidas see kõik kord oli.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja saja eluaasta vahele.

Rein Raud
Mis on kultuur?
Sissejuhatus kultuuriteooriatesse
456-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Gigantum Humeris
TLÜ kirjastus 2013
Teatav ettekujutus kultuuri toimimisest – ehk teisisõnu kõigest sellest, mis inimestel aitab muuta tähenduslikuks oma elukeskkonda ja oma kohta selles – on tänapäeval oluline igale iseseisvalt mõtlevale inimesele; humanitaar- või sotsiaalteaduste valdkonnas tegutsejale on see aga lausa vältimatu. Sellist ette kujutust käesolev raamat pakkuda üritabki. Esmalt ja peamiselt tutvustatakse lugejale kõiki olulisemaid vaatenurki, mida tänapäeva teaduse poolt mäletatavas ulatuses on kultuuriliste nähtuste analüüsimisel rakendatud. Teisalt aga osutatakse, kuidas neid seisukohti või nende kombinatsioone on võimalik kasutada nii meie igapäevase kultuurikeskkonna kui ka meie kultuurilises mälus sisalduva ainese kriitilisel mõtestamisel.
Moodsate teooriate kõrval on pühendatud päris palju ruumi kultuuriteoreetilise mõtte ajaloolisele taustale, sealhulgas ka käsitlustele, mis on nüüdseks käibelt kadunud. Seda sellepärast, et ka uuemaid teooriaid on lihtsam mõista teades, millistele väidetele oponeerides on nad oma põhiseisukohad sõnastanud. Samuti on kasulik olla traditsiooniga kursis, et tunda uudsusele pretendeerivates väidetes, ka enda omades, teinekord ära hästi ümbersõnastatud vana.
Semiootik Mihhail Lotman ütleb raamatu kohta nii: «See raamat täidab olulise lünga eesti kultuuriloolise kirjanduse maastikul. Tegemist on esimese eesti algupärase käsitlusega, mis annab kompleksse ülevaate kulturoloogia ainest, selle olulisematest probleemidest, meetoditest ja koolkondadest. On tunda, et tegemist ei ole üksnes kabineti teadlase, vaid õpetajaga, kelle kõrge erudeeritus on õnnelikult kombineeritud kütkestava esituslaadiga. Rein Raua monograafiat võib kasutada õpikuna, kuid see on siiski midagi rohkemat. See on originaalne ja kohati isegi heas mõttes provokatiivne jutustus kultuurist.»

Kujundanud Sirje Ratso

Toivo Tootsen
Vana Hõbe
Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber
319-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Maagiline Ruum 2013
 Kes oli see mees, keda kutsuti omal ajal elavaks entsüklopeediaks – kellel olid silmapaistvad teadmised, aga ka muusikuvõimed, suurepärane keelevaist ja särav jutustamisoskus? Mees, kelle artistlikku natuuri võinuks kadestada ka näitlejad? Kelle seltskonda nauditi ja keda ümbritses alatasa austajateparv? Kui ta oleks saanud valida, kus ja millal elada, eelistanuks ta olla Ateena kodanik ja Sokratese õpilane, kellel on majapidamise tarvis ka paar orja. Omal ajal ülimalt tuntud ja mõneti vastuolulise Hardi Tiiduse sünnist möödub 2013. aasta sügisel 95 aastat. Hardit ennast pole enam meie seas. Kuid nii nagu ütles kord suur roomlane, ajaloolane Titus Livius – parem hilja, kui mitte kunagi –, nii on Toivo Tootseni abiga saanud kaante vahele Hardi Tiiduse lugu.

Võib öelda, et see lugu valmis paljuski kangelase enda abiga. Raamatusse talletatu on suurel määral Tiiduse suust kuuldud või sulest sündinud. Meenutusi jagavad ka inimesed tema ümbert – tütar, sõbrad ja kolleegid.

Suur pärimuse mälumäng
Koostanud Mikk Sarv
207-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Cum Laude 2013
Raamatute, muuseumite ja filmide kaudu õpitud pärimustarkus on sageli nagu läbi klaasi suudlemine – me näeme ja mõistame küll pärimust, kuid ei koge seda vahetult, sest vahendajad – rahvaluuleteadlased ning ajaloolased peavad teadmisi vahendades olema kiretud ja objektiivsed. Selle raamatu küsimuste ja vastuste hulgas on viiteid paikadele ja tegemistele, mida tasub isegi vahetult kogeda. Rõõmsat küsimist, vastamist ja pärimuse avastamist!
Mikk Sarv Sügiskuul, Vahi alevikus.

Louise Monaghan
Röövitud
Põgenemine Süüriast
279-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast Valge
Sinisukk 2013

«2011. aasta septembris purunes mu elu kildudeks, kui mu eksabikaasa ja kuueaastase tütre May isa Mostafa Assad oma tavapärase külaskäigu ajal jõhkralt omaenda lapse ära röövis.»

Keset üht Süüria ajaloo hullemat kodusõda ületab Louise Monaghan hoolega valvatud Süüria piiri, et päästa oma kuueaastane tütar, kelle tüdruku lihane isa oma kodust, Küproselt, röövinud on. Teadmata, mis teda ees ootab, paneb iirlannast ema oma endise abikaasa uskuma, et armastab teda endiselt ja tahab pereelu jätkata – seda ainult selleks, et oma last taas näha. Raamat on kultuuride kokkupõrkest ning piiritust emaarmastusest.

Ene Hion
Valdo Pant - aastaid hiljem
287-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Maagiline Ruum 2013

Valdo Pant ei olnud pelgalt ajakirjanik, võib öelda, et ta oli omaette suurkuju, epohhi loov isiksus Eesti raadio- ja teleajakirjanduse ajaloos. Paneb imestama, milliste ideede ja lahendustega tuli ta välja ajal, kui rahvusvaheline infovoog oli Eesti jaoks piiratud ja kui tänapäeva tehnilistest võimalustest ei osatud veel unistadagi. Seda enam nõudis esiletõus ja publikumenu temalt loomingulisust, leidlikkust ja kõneosavust. Raske arvata, millega tuleks ta välja praegu, kui elanikkonnale on valla nii taevakanalid kui internetiavarused. Suisa uskumatuna, isegi ebainimlikuna tundub Pandi töövõime ja nimekiri töödest, mida ta raadio- ja tele-, aga ka filmi- ja kirjandusmaastikul ära tegi.

Võiks arvata, et peale töö tema ellu midagi enamat ei mahtunudki. Aga ometi – tuleb välja, et ta oli ka värvikas seltskonnategelane ja hoolitsev pereisa. Mis aga kõige üllatavam, tema elu saatsid pidevalt isiksuse lõhestatus, näilikkus, laveerimine võimu ja tõe vahel, jälgede segamine ja oma mineviku ümberkirjutamine. Sellel kõigel oli siiski oma hind – tema piinatud eneseteadvuse, meeletu töökoormuse ja nooruspõlvest pärit tervisehäda koorem paisus lõpuks nii suureks, et murdis ka sellise sitke mehe. Valdo Pant ohverdas oma tööle ande, armastuse, tervise, elu ja võib-olla ka tunnustuse. Ometigi võib tema kohta julgelt kasutada sõna «valgustaja».

  Eesti mäng
35 mängu 1050 küsimust
Koostanud Tiit Kuningas
367-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Tammerraamat 2012  
Kui hästi te tunnete Eestit? Mälumänguraamatus «Eesti mäng» on 1050 Eesti-teemalist küsimust nii kaugemast ajast kui lähiminevikust. Igas mängus on 35 küsimust, mis paigutatud viie suurema teema alla:

• ajalugu
• loodus-geograafia
• kultuur
• sport
• varia

Raamatus on lihtsaid ja lõbusaid küsimusi, mille vastuseid ei tarvitsegi meeles pidada ning keerulisemaid ja klassikalisi, mille vastuseid oleks kasulik teada. Paljudele vastustele on lisatud selgitavad kommentaarid.

Indrek Koff
Eestluse elujõust
Hüsteeriline traktaat
 
69-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites raamat
2010 

 Eesti inimesed. Me ütleme. Siis ütleme veel kord. Siis juba tulistame, lajatame, suskame, lahmime käratame, sajatame, sisiseme, hõõrume nina alla, vingume, tembeldame, paneme paika.

Aga võib-olla olete märganud, et ometigi idaneb meis kõigis hävimatu Tera, mis ei sarnane ühegi teise sisemise teraga universumis? See Tera on elu edasiviiv originaalsus, meie elujõud... Patsime, et see on teie arvates ka jumala hea mõte! Eks ju, et on? Ei, päris hea mõte. Ei, ega ma ei ütle!

Küllo Arjakas Eesti hümn 144-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat ja CD Menu 2012 Raamatus antakse ülevaade maailma maade hümnidest, kus leidub isegi üht-teist kurioosset. Seejärel jälgitakse Eesti hümni teket ja omaks võtmist, hümni küsimust 1920. aastate Eesti Vabariigis, selle saatust ajaloo suurtormides ja au sees hoidmist paguluses ning Eesti hümni taastamist laulva revolutsiooni päevil 1988. aastal. Viimased peatükid annavad ülevaate hümni temaatikast juba taastatud Eesti Vabariigis. Raamatus on «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» noot ja sõnad ning CD-plaat salvestusega. Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

Kõnetav kultuur

Õnne Kepp, Rein Veidemann

Siinse kogumiku koostamise lähteküsimuseks oli: kas (kirjandus)kultuuris on veel järel niisuguseid komponente, tegureid, mis toetavad/võimendavad ühist (ühiseid etnilisi, keelelisi, stiililisi, temaatilisi, ajaloolisi, rahvuslikke, usutunnistusest tulenevaid väärtusi), kas on lootust nende kestmisele või taastekkimisele? Ehk teisisõnu, Juri Lotmani "Kultuuri ja plahvatuse" avalauset ümber öeldes: kuidas saab kultuur areneda, säilitades samas oma identiteedi? "Kõnetav kultuur" kogumiku pealkirjana viitab ka kultuurisemiootilisele alusväitele kultuurist kui erilisest kommunikatsioonist. See "erilisus" ilmnebki mitte lihtsalt teadete vahetamises, vaid antud kultuurile tähenduslike (kultuurisubjekte kõnetavate!), kultuuri pärisnimelisust (identsust) kujundavate teadete (resp. tekstide) vahetamises. Siin avaldatavad artiklid ja kogumik tervikuna tahab olla üks lüli kultuuri kõnetuste kestvast jadast: minevikust olevikku, olevikust tulevikku. Kõnetus on kõneleja ja kõnetatava ühislooming.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Eesti Keele Sihtasutus
Formaat PK; Lehekülgi 208; Mõõtmed 145x210