Kuvatud on postitused sildiga tehnika. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga tehnika. Kuva kõik postitused

1.6.18

Mehis Helme
Eesti raudteede 100 aastat

210-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites 5. raamat sarjast EV100
Post Factum 2018 

Raudteed on Eestis olnud tähtsad transpordi- ja liiklussooned juba ligi 150 aastat.

Tsaariajast päranduseks saadud raudteevõrk kujundati iseseisvas Eestis ühtseks riigiraudteeks, mille arendamise suuri plaane ei õnnestunud enne II maailmasõda ja Nõukogude okupatsiooni täielikult ellu viia.

Nõukogude ajal toimusid olulised muutused taristus ja veeremis, kuid lõpuks suubus ka raudteemajandus üldisesse stagnatsiooni. Taasiseseisvunud Eestis hakkas riigiraudteele konkurentsi pakkuma erasektor ning raudtee-ettevõtete paremad ja halvemad ajad on suuresti sõltunud transiidisuhetest Venemaaga. Raudteetranspordis ja -liikluses peituva arenguvaru esiletoomiseks on vaja jätkata nii taristu kui ka veeremi ajakohastamist.

Raamat «Eesti raudteede 100 aastat» on varustatud hulga fotodega, lõpus on toodud raudteede tegevustulemused aastani 2016 ja raudtee tippjuhtide nimestik ning isikunimede loend.



Kujundanud Endla Toots


28.5.14

„Teaduse fantastiline maailm” on tänapäevane, köitev ja hariv kogupereteos, mis pakub teadmisi ja põnevat meelelahutust nii lapsele ja noorele kui ka teadushuvilisele täiskasvanule.
Miks me vajame teadust? Kes on teadlased? Millised on maailma kõige põnevamad leiutised? Milline on kosmos? Kes on kosmoseuurijad? Kellele ja miks on vajalikud teleskoobid? Mis on kiirus? Kuidas on toimunud evolutsioon Maal? Kuidas arenes inimene? Milline on taimede ja loomade elu meie planeedil?
Enam kui 500 illustreeritud lehekülge käsitlevad järgmisi teemasid:
• teadus ja suured teadlased
• leiutised
• astronoomia
• kosmos ja kosmose avastamine
• lennundus
• kiirus
• evolutsioon
• taimed
• loomad
• inimene
„Teaduse fantastilisest maailmast
 

21.5.14

Külma sõja laevad Mati Õun
Külma sõja laevad
1945-1991

238-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Ühinenud Ajakirjad 2014
 

II maailmasõja lõppedes muutusid senised liitlasriigid kiiresti kommunistliku ja kapitalistliku ideoloogia ületamatute vastuolude ning NSV Liidu poolt
nukurežiimide rajamisega endistele fašismist vabastatud aladele ületamatuteks vaenlasteks. Tasakaalustavaks ja meelijahutavaks jõuks sai relvastumine. Nii nagu kunagi Metsikus Läänes võrdsustas mehed Colt, täitsid laevastikud ühe olulise sõjalise löögirusikana tähtsat rolli mõlemal pool «raudset eesriiet«.
Mati Õuna raamat «Külma sõja laevad» on üks ülevaatlikumaid merendusalase sõjanduse raamatuid, mis Eestis ilmunud, käsitledes merelaevastike ajalugu II maailmasõja lõpust «raudse eesriide» ja idabloki langemiseni 1991. aastal. Teos pakub põnevat lugemist igas vanuses ajaloohuvilistele.


Kujundanud Liis Karu

23.1.14

Idarinde relvad Mati Õun
Idarinde relvad (2. osa)
Liikursuurtükkidest lennukiteni

176-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Grenader 2013

Siinne raamat on järg samanimelise raamatu esimesele osale, kus oli juttu II maailmasõja Idarinde vastaspoolte kergerelvadest, suurtükkidest-miinipildujatest ja tankidest. Kuid tankide kõrval võitles Idarinde avarustes ka liikursuurtükke, soomusautosid, soomusveokeid ja soomusronge, samuti lennukeid. Kõiki neid sõjamasinaid varustasid kütusega, varuosadega ja muu vajalikuga sajad tuhanded veo- ning sõiduautod.
Kõigist neist masinaist püüab ülevaate anda käesolev raamat, mille käsikirja kokkupanek oli eelkõige kirjutaja enda püüdlus panna süsteemi relvad ja masinad, mille kohta seni eesti keeles on süsteemne ülevaade puudunud.

7.4.11


Vabandust, me lendasime maandumisrajast üle!

Kurioosseid juhtumisi reisilennukite pardalt

Stephan Orth, Antje Blinda

“Teil pole mitte mingisugust põhjust närveerida – isegi kapten ei ole närvis, ehkki tema teeb oma elu esimest maandumist!” Paljud piloodid paistavad silma hea huumorimeelega. Ühte kipuvad nad aga unustama: reisijate jaoks võivad nende spontaansed teated ja ütlused omandada tihti hoopis teistsuguse tähenduse… Spiegel online palus inimestel kirjeldada oma kõige kurioossemaid ja naljakamad juhtumisi lennuki pardal. Tulemuseks oli nii suur hulk vastukajasid, mida uudisteportaalide ajaloos on varem väga harva ette tulnud: sajad hirmujudinaid tekitavad, kuid samal ajal ka naljakad lood ja juhtumid nii lennunduses töötavatelt inimestelt kui ka reisijatelt. Kuid vaatamata absurdsele situatsioonikoomikale ja arvukatele keelevääratustele on see kogumik siin eelkõige armastusavaldus kogu suurepärasele lennundusmaailmale.

16.2.11


Uued liiklusreeglid ja ohutu sõidu õpetus

Johannes Pirita

Raamatu autor Johannes Pirita meelest on auto lihvinud inimkonna arengut ehk rohkemgi kui mis tahes muu leiutis. Et autoga sõbraks saada, tuleb tunda, austada ja järgida liiklusreegleid. Kooskõlas uue liiklusseadusega lahkabki autor tüüpilisi ja ka kriitilisi liiklusolukordi ning annab selgeid ja täpseid juhiseid õigeks tegutsemiseks. Raamatust leiate:
• uued liiklusreeglid sõidu alustamisest kuni teekonna ohutu lõpuni
• nõuanded keerulistes olukordades reageerimiseks
• juhised, kuidas käituda möödasõidul, ristmikel, pööretel
• näpunäited ohutuks liiklemiseks nii linnatänavail kui ka maanteel

Raamat sisaldab liiklusmärke ja -skeeme, palju selgitavaid illustratsioone ning näiteid elust enesest.
Tunnustatud autori uus raamat on lihtne ja ladus lugemine kogenud autojuhile ning asendamatu õpik algajale autojuhile.

5.11.10


Lippude lehvides mere põhja!

Vello Mäss

Raamat “Lippude lehvides mere põhja!” on terav, hästifokuseeritud pilk Eesti Meremuuseumi paljude aastate uurimistööle merearheoloogia vallas.
Juba aastakümneid on muuseum teinud avamerel välitöid, otsides, leides ja uurides aastasadade vältel siinsel merealal hukkunud laevu. Neid on leitud palju, asub ju meie väike riik nii ajalooliste kui ka kaasaegsete mereretkede ristteel. Samuti on siinmail lõõmanud arvukate merelahingute halastamatu leek, viies merepõhja sadu ning sadu mitmesuguseid laevu paljude tuhandete meestega. 32 aastat tagasi oma esimesele uurimisretkele minnes ei teadnud tulevased teadurid mitte ühegi laevavraki asukohta. Kus need asuvad ja mis nendega juhtus, ootas selgitamist. Allveeuuringute kavandamisel võeti eeskuju eestlaste Läänemere-naabrite – soomlaste, rootslaste, taanlaste ja sakslaste edusammud. Tänapäevaks on Eesti Meremuuseum üks väheseid muuseume maailmas, võimalik et ainus, mis nii pika aja vältel katkematult, aasta-aastalt, töötab avamerel. Kõike seda on tehtud ja tehakse oma heade koostööpartnerite kaasabil merendusajaloo uurimise eesmärgil. Paljud leitud laevadest, millest mõnede lood ka selle raamatu kaante vahel, on olnud omanikriikide rahvuslikuks uhkuseks.
Raamatul on teinegi tähendus, mida end visalt harinud ja arendanud kutselistest meremeestest uurijad on silmas pidanud. Pea kõik hukkunud laevad on viinud kaasa oma kohust viimse hetkeni täitnud meremehi, kelle mälestus väärib jäädvustamist, kas või anonüümselt, nende laevade lugude kaudu.
Merepõhi varjab saladusi veel aastakümneteks. Iga vrakk seal kujutab endast veel üht lehekülge merendusajaloo põnevas raamatus.


Keevitamine. MIG/MAG-keevitus

Andres Laansoo

Iga keevitaja eesmärgiks on enda arendamine, mida võimaldab eurosertifikaadi taotlemine standardi EVS EN 287-1 järgi. Selle standardi põhimõtete tundmine tuleb niisiis kasuks igaühele. Kaarkeevitus kaitsegaasis, tuntud varem ka poolautomaatkeevituse või süsihappegaaskeevituse nime all, leiab arenenud tööstusriikides laialdast kasutamist. Kuni 70-80% keevitustöödest teostatakse MAG-keevitusega. Käesolev õpik, mis käsitleb üht konkreetset keevitusprotsessi ehk viisi, on vajalik nii keevitajate välja- kui ka ümberõppel.

Keevitusprotsessi teoreetiliste aluste tundmine on kasulik ka tööstusinseneridele ja -tehnikutele nii väikemehhaniseerimisel kui ka robotiseerimisel, samuti hobikeevitajatele. Õpikusse koondatud materjal on autori 15-aastase töö üldistus keevitajate väljaõpetamisest koolituskeskuses ja üliõpilaste õpetamisest TTÜ-s.

Raamatu lisades on toodud eri autorite soovituslikud keevitusparameetrid süsinikteraste keevitamiseks. Õpik on mõeldud keevitajate, plekkseppade, autoremondilukkseppade jt metallitöötlemise eriala oskustööliste koolitamiseks ja täiendkoolitamiseks.

Autorist:
Õpiku autor on Tallinna Tehnikaülikooli Materjalitehnika Instituudi lektor.