Kuvatud on postitused sildiga naljad. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga naljad. Kuva kõik postitused

15.3.17

Raimo Aas
Nitševood ja aastaajad (1. osa)
Talikarged nitševood

28-leheküljeline pehmes köites raamat
Vebelex 2017 

Raimo Aasa järjekordne raamat on neljaosalise koondteose «Nitševood ja aastaajad» I osa.

Autor jätkab oma nitševoode sarja temale omaselt sarkastiliste aforismide ja karikatuuridega. 

4.4.16


  Sergei Kraana
Juriidiliselt on kõik korrektne

380-leheküljeline pehmes köites raamat
Tänapäev 2013 

Sergei Kraana on Eesti tuntumaid kirjamehi, kellest laiem avalikkus kahjuks seni veel mitte midagi ei tea. Tema sulest on Maalehe huumoriküljel «Naeris» ilmunud sadu arvamuslugusid, olukirjeldusi, reportaaþe ja uudiseid, millele ei ole nende filosoofilise kõrguse, silmaringi laiuse ning mõtete sügavuse poolest võimalik võrdväärset leida ei Eestist ega kogu Euroopa Liidust. Kui Sergei Kraanat ei oleks olemas, tuleks ta välja mõelda. «Juriidiliselt on kõik korrektne» sisaldab teoseid, mis on loodud viimase kaheksa aasta, kuue kuu ja kahekümne kuue päeva jooksul.




20.5.13

Jooks ümber Pühajärve Mart Juur
Jooks ümber Pühajärve

112-leheküljeline pehmes köites raamat
Menu 2013
 

Mart Juur pildistab oma teises luulekogus hetki, sündmusi ja inimesi ajavoolu sügavamatest kihtidest. Juur on väikevormide suurmeister, kelle aforistliku sule all omandavad elu pisiasjad eepilise mõõtme. Poeeti inspireerivad igavesed küsimused, rikas emakeel ja kaunis Lõuna-Eesti loodus. Tunnetuslikku väärtust lisavad kunstnik Allan Hmelnitski eripalgelised joonistused.

16.3.12


Jaanus Kõrv
Aare Martinson joonistab ja Küla Karla kirjutab

168-leheküljeline kõvas köites raamat

Arvatakse, et hiidlane ja saarlane üksteist ei salli. Teineteise pihta tulistatakse vähemat ja rohkemat mürki. Õigemini – sellisena tundub see mandri elanikele. Hiidlased ja saarlased ise võtavad seda kui tervistavat «ärapanemist». Vastastikku visatakse nalja, aasitakse ja pilatakse. Aga ikka pigem heatahtlikult. Ka see raamat näitab, et asi just nii ongi.

Kaks humoristi – suuga ning kirjatähtedega nalja tegev hiidlane Jaanus Kõrv, keda laiem üldsus teab kui Küla Karlat, ning pliiatsiga paberil piltide näol huumorit edasi andev Aare Martinson, kes ühtlasi on Saare maakonna Aasta isa 2011 – mahtusid koos lausa ühe raamatu kaante vahele. Ning seda suure lusti ja rõõmuga. Ikka nii, et üks kirjutas ja teine joonistas. Jaanus Kõrv: «Hiiumaine või hiidlase moodi ütlemine on pisut teistsugune, kui harjunud ollakse. Mis muidugi ei tähenda, et seda ei mõisteta. Kuigi ka sellega tuleb arvestada, eriti, kui lugejal hiiu murdest ettekujutus puudub. Ettekujutuse saab aga kohe, kui teksti valjusti lugeda, püüdes seda hiidlasele omases laulvas toonis teha. Hiidlane ütleb ise, et nali on nagu kahemehesaag – teine peab teises otsas kinni olema. Ehk et see vajab kaasamõtlemist. Hiiu huumor pole ka kunagi ärapanev, kuigi teisele vahel päris «rammusalt» sisse sõidetakse. Ja kui kellegi kallal parasjagu «hammast teritada» pole, siis naudib hiidlane iseenda üle nalja heitmist.»

7.4.11


Vabandust, me lendasime maandumisrajast üle!

Kurioosseid juhtumisi reisilennukite pardalt

Stephan Orth, Antje Blinda

“Teil pole mitte mingisugust põhjust närveerida – isegi kapten ei ole närvis, ehkki tema teeb oma elu esimest maandumist!” Paljud piloodid paistavad silma hea huumorimeelega. Ühte kipuvad nad aga unustama: reisijate jaoks võivad nende spontaansed teated ja ütlused omandada tihti hoopis teistsuguse tähenduse… Spiegel online palus inimestel kirjeldada oma kõige kurioossemaid ja naljakamad juhtumisi lennuki pardal. Tulemuseks oli nii suur hulk vastukajasid, mida uudisteportaalide ajaloos on varem väga harva ette tulnud: sajad hirmujudinaid tekitavad, kuid samal ajal ka naljakad lood ja juhtumid nii lennunduses töötavatelt inimestelt kui ka reisijatelt. Kuid vaatamata absurdsele situatsioonikoomikale ja arvukatele keelevääratustele on see kogumik siin eelkõige armastusavaldus kogu suurepärasele lennundusmaailmale.


Teie kallis peaminister

Mart Juur

Sa hoiad käes raamatut, mille ilmumine sai võimalikuks tänu IT-süsteemide nõrkusele. Kuidas murti sisse Eesti valitsuse serverisse, kuidas jõudis ministrite eraviisiline meilivahetus ajalehte ja nüüd koguni raamatukaante vahele, kes vastutab lekke eest? Kõiki neid küsimusi uuritakse põhjalikult.
Itimeeste patsid hakkavad lendama.
Peaministrina võin samas kinnitada, et lekked ei kahjustanud valitsuse tegevust. Vastupidi, need sundisid meid veelgi rohkem pingutama. Kui tõmmata paralleel poliitika ja mulle südamelähedase talispordi vahele, siis ütleks nõnda: kogenud suusataja teab, et maratonile minnes tuleb püksi panna ajaleht. Ajaleht kaitseb tuule eest ja imab hästi niiskust. Poliitikul on ajaleht alati püksis. Kõik, mis kuskilt tilgub, jõuab varem või hiljem ajalehte. Nagu spordis, nii on ka poliitikas tähtis võit, mitte osavõtt.
Me oleme jagu saanud majanduskriisist, läinud üle eurole, kärpinud palku, pensione ja toetusi. Kelle juhtimisel saavutati need võidud? Olles selle raamatu läbi lugenud, te kahtlemata teate vastust. Suur tänu mulle kõigi teie poolt! – Teie kallis peaminister


Sügavad mäluaugud ehk: äkki sa oled selle raamatu juba ostnud?

Geoff Tibbals

Kui te olete kunagi lasteaiast vale lapse ära toonud, hakanud kingi jalast ära võtma keset nende jalgapanemist või parkinud oma auto kohta, mida te pärast enam ei mäleta, siis on see raamat just teie jaoks. Võtke endale tass teed või kohvi (tasse leiate ilmselt igast toast), leidke oma lugemisprillid (need on teil kindlasti laubale lükatud) ja hakake nautima seda kogumikku anekdootidest, naljakatest juhtumitest ja vaimukatest ütlustest samasuguste hajameelsete inimeste kohta nagu te ise.

15.12.10


Juku juntsüklopeedia

Koolihuumori kogumik

Igas kodus, igas koolis on omad naljad, omad sõnakõlksud ja omad jukulikud koolijuntsud, kelleta elu oleks poole igavam. Kahjuks levivad juntsüklopeedilised teadmised siiamaani suust suhu, mis on teadagi tagurlik ja isegi ebahügieeniline. “Juku juntsüklopeedia” asub neid lünki täitma kogumikuga, millest leiate kollektsiooni koolinaljadest, mitmesugustest ennustustest-paikapanemistest ehk koolimullidest, salmikuvärssidest, kiiksuga kirjandilausetest ja slängisõnadest.

22.4.10


1000 kõige naljakamat lugu lastest
Kalevi Kalemaa

Selles raamatus jälgitakse maailma nii, nagu laps seda näeb ja kuuleb. Koostaja kirjeldab kogumikku nii: „Raamat ei naera laste ega lastevanemate üle, vaid olukordade üle, mis laste ja täiskasvanute maailmade, mõtete, tunnete ja arusaamade põrkumisel teinekord tekivad.“