Jaan Kivistik 
Kevadest sügiseni

70-leheküljeline pehmes köites raamat

2015

Elukevadel sahtlisse kirjutatud värsid oleks sinna jäänudki, kui mitte Leelo Tungla «Kollase liblika suvi» poleks mind inspireerinud viimasel kümnendil taas katsetama. Sellest sündis elusügise luule.

Kui minult koolipõlves päriti, kelleks soovin saada, siis vähemalt mõtlesin endamisi, et aednikuks või kirjanikuks. Tegelikult sai minust aiandusõpetaja, kes oma õppematerjale ka raamatuteks vormistas. Nii ilmusid«Puuviljandus» (1983), «Tööd puuviljajamarjaaias» (1988), «Taim ja aednik»(2004, 2013), «Pomoloogia» (2005, 2012),«Maalehe viinamarjaraamat» (2012, 2014)ja teised. Sammuke ilukirjanduse poole on «Räpina inimesi ja taimi» (2014) ning käesoleva raamatu jutuke «Majake viinapuuväätides».

Nende kaante vahel on ühe noorpõlvepüüdluse teostus.

Rein Põder
Kuningapuu
224-leheküljeline kõvas köites raamat
Eesti Raamat 2014
 
Raamatu tooniandva osa moodustavadseitse seni ilmumata novelli: kolm neist üsna erinäolistest kultuuriloolistest isiksustest (Pieter Bruegel, Valentin Serov, Ingmar Bergman), kaks perekondlikku pärimust («Portree», «Graf Zeppelin») ning novellid inimestest kummalises kriisiolukorras («Roheline okastraat») ja ühes sunnitud eetilises situatsioonis («Pime reis»).
Kultuuriloolise fooniga on ka näidend «Kuningapuu», mis räägib luuletaja Juhan Liivi kahest külaskäigust pastor Johan Kõpu peresse Laiusel.

Hermann Julius Schmalz
Töganitsa höödo, alatarõ hipo ja tõsõ'
Koostanud Kristiina Tiideberg
176-leheküljeline taskuformaadis ja kõvas köites raamat (setu keeles)
Seto Instituut 2013 

Siia raamatusse on kokku koondatud Räpina kandi muusiku ja kirjamehe Hermann Julius Schmalzi (1870–1845), kes on Eestis laiemalt tuntuks saanud laulu «Sauna taga, tiigi ääres…» sõnade autorina, seto-ainelised lood, mis ilmusid originaalis ajavahemikul 1899–1913. Raamat sisaldab Schmalzi «Töganitsa Höödo naise võtmise ja tarõ palamise lugu» (ilmus esmakordselt 1899), «Alatarõ Hippo Peterbuura reis ja imelik unõnägo inne toda« (1901), «Miä tõmokraat tähendäs?» (1906), «Kolm Setu nalja-juttu: armsalõ maa- ja liina rahvallõ opusõst ja meeleparandusõst kirjä panto» (1912), «Tölpsaarõ Andre ja Lükova Ivvani kokkosaamine Jurjovah üle hulga ajo» (1912) ja «Kae määrne hüä õnn» (1913). Lisaks on raamatus kaks ülevaateartiklit Marju Kõivupuult ja Vahur Aabramsilt, kes kirjutavad Schmalzi elust, tegevusest ja kirjanduslikust pärandist. Raamat on seto keeles, Schmalzi enda tekstid on esitatud võimalikult originaalilähedaselt.