Neverland

Autor: Urmas Vadi

Toimetanud: Kajar Pruul

 

“Neverland” on külluslik raamat inimeste obsessioonidest, haarav nagu
film, mille omavahel põimuvaid liine tahad muudkui edasi jälgida. Mis
saab eakast näitlejannast, kes hakkab reaalsusega sidet kaotama? Aga
patriootlikust eestivenelasest, kes astub kaitseliitu? Ja peategelaste
paarist, kui naine tüütu mehe pärast pikka kooselu päevapealt maha
jätab? Romaan annab ühtlasi nii ängistava kui ka halenaljaka pildi
sellest, kuidas inimesed oma kujutluste ja üksteisega (ammugi veel
üksteiseta) hakkama ei saa. Iñárritu ja Aronofsky Eesti kastmes, koos
autorile omaste fantaasiaelementidega.
Maarja Kangro 

Richard Roht
Tsaari ohvitser
208-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Ilmamaa 2016 

Viljakas proosa- ja lastekirjanik Richard Roht (1891–1950) sündis Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas taluperes. Õppis kohalikes küla- ja vallakoolides, Võru linnakoolis, Treffneri gümnaasiumis ja Valga Reaalkoolis.

Käesolevas teoses «Tsaari ohvitser» (ilmus esmakordselt 1935) alustab Roht oma mälestusi tagasivaatega viimastesse kooliaastatesse – lõpetamata jäänud reaalkooli- ja tehnikumiaastatesse, kuna kirjanduslik tegevus võttis enamuse ajast. Järgnevad boheemlaseaastad, «raisku läinud elu», kuni saabus 1914. aasta ning sõjaväkke kutsuti kõik tagavaraväelased ja esimese järgu maakaitseväelased, nende hulgas ka raamatu autor. Roht kirjeldabki elu ilmasõjaaegses tsaari armees ning enda tõusmist reamehest ohvitseriks.


Kujundanud Mari Ainso

Mart Kadastik
Eluaegne
320-leheküljeline kõvas köites raamat
Varrak 2015

Saame teele panna 5 päeva jooksul
NB! Seda raamatut pole meil hetkel laos ning võib juhtuda, et me ei saa ka juurde tellida. Kanname raha tagasi, kui me ei saa tellimust täita. 

Prantsuse pesu müügiga oma äriedule aluse pannud Nils-Kaspar Koppel on noorukieas läbi elanud seksuaalse vapustuse, mis jätab jälje kogu ta elule. Aasta-aastalt võtavad erutavad kujutlused tema üle järjest enam võimust ja tahtmine oma fantaasiaid ka reaalsuses kogeda muutub üha painavamaks. Ainus naine, keda ta siiralt armastab, kannab endas paraku veelgi valusamat saladust. Kas puhtad tunded suudavad minevikutaagast üle olla?

«Eluaegne« on Mart Kadastiku neljas romaan. Haarava sündmustikuga raamat süüvib inimese pimedamatesse hingesoppidesse. Autori kujutamisviisis vahelduvad grotesk ja huumor, kargus ja soojus. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Mart Kadastiku romaanid «Kevad saabub sügisel» (2013), «Suvi sulab talvel» (2013) ja Katariina Tammertiga kahasse kirjutatud «Paarismäng» (2014).

Eesti varustaja ja Vene värk

Pildikesi tavainimese elust nõukaajal

Autor: Marti Uibo

„Eesti varustaja ja Vene värk. Pildikesi tavainimese elust nõukaajal“
Värvikas ja humoorikas tagasivaade nõukaaega, kus poeletid olid tühjad, valitses defitsiit ja talongimajandus. Vana Tallinna liköör oli „kõva valuuta“ ja vajalikke asju tuli hankida tutvuste kaudu. Sel ajal oli hinnatud ametimees varustaja, kes kasvõi läbi tule ja vee kõik tööks vajalikud materjalid kohale pidi toimetama. Elukogenud varustaja muhedad memuaarid varustamise „peenest kunstist“ ja nõukaaja groteskidest.

Autor: Väino Uibo

Naeru varjus läbi elu. Anekdootlikke teatrimälestusi

Ilmumisaasta: 2015

• 
  

Näitleja ja lavastaja Väino Uibo pani mälestusi kirjutama hakates näo ette naerva maski, mille varjus jutustab ta teatritegemisest 1960.–1980. aastate ENSVs. Uibo õppis lavakunstikateedri 4. lennus koos Lembit Ulfsaki, Kaarel Kilveti ja Tõnu Tepandiga, sellele järgnesid Vanemuise aastad legendaarse Kaarel Irdi juhatusel. Need värvikad lood röövivad praegustelt staaridelt ehk kihi pühapaistet, kuid näitavad neid lihast ja luust inimesena. Nõukogude aja igapäev pakkus absurdinalja piiramatult ja mängu loomupäraselt armastav teatrirahvas mõistis olukordi kasutada. „Nendel inimestel töötab sees justkui teine mootor, mis käivitub ühel hetkel alateadlikult ja kutsub esile tegevusi, mis ei ole enam ratsionaalse mõtlemisega seotud,“ ütleb Uibo. Osaliste elust võetud dialooge lugedes pole teatrisõbral keeruline juurde mõelda repliigi lausuja häälekõla, intonatsiooni ja kehakeelt.

• Raamatu formaat: Kõvakaaneline
• Lehekülgi: 215

Indrek Hargla 
Süvahavva (2. osa) 
Teine suvi

422-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Varrak 2015

Pärimuste järgi varjab Süvahavva talu Põlvamaal iidsetest aegadest elu ja surma mõistatusi ning peidab väravat surmatagusele maale. Arnika Ambros, noor neiu, kes peaks olema uus arbuja ja hakkama elavaid ja surnuid kokku viima, satub kahe vaenupoole vahele, kes mõlemad tahavad Süvahavva saladusi oma valdusse saada. Arnika peab tegema rasked valikud, kas valida ise oma saatus või järgida muistset ettemääratust.

Muudes tegevusliinides avaneb Süvahavva põnev ajalugu ja seigeldakse surmatagusel maal.

Kaanekujundus Mari Kaljuste
Illustratsioonid Berit Sootak 

Marje Ernits
Üks inimelu
272-leheküljeline pehmes köites raamat
Eesti Raamat 2015 

Eestis on veel inimesi, kelle elu on kulgenud läbi kolme riigikorra – Eesti esimene omariiklus, teine maailmasõda, saksa ja sellele järgnenud nõukogude okupatsioonid.

Amanda Kirchberg, teose peategelane, on üks neist. Tema vanemate talukoht oli heal järjel ja põllumajandus tõusuteel ning peretütrele loodeti helget tulevikku. Kui Nõukogude Liidu sõjaväebaasid Eestisse sisse toodi, muutus elu kogu maal. Sama laastavalt kui sõda, mõjutasid rahva elukorraldust ka riigikorra muutustega kaasnenud repressioonid.

Peretütar pidi ellu astuma riigis, mis polnud enam see vaba riik, milles elamiseks teda ette oli valmistatud. Inimesed harjusid ja õppisid teistmoodi hakkama saama ning kes seda ei suutnud, need surid, või siis suretati välja.

Oma elutee lõpusirgel asutas Amanda pansionaadi Üks Inimelu, et kindlustada väärikas vanaduspõlv eakatele inimestele, kelle saatus sama karm oli olnud.
 

Helju Pets
Elu läheb edasi
150-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2014 

Järg romaanile «Klassikokkutulek Kassaris».
Lugu jätkub seal, kus romaani «Klassikokkutulek Kassaris» tegevustik lõppeb. Paladel Pöialpoiste külas hakkavad toimetama Hurme tütar Juulia ja tema mees Armin. Linnast maale, eriti Hiiumaale kolimine on niigi suur elumuutus, aga justkui sellest veel ei piisaks, pöörab asi peagi lausa kriminaalseks.


Kujundanud Angelika Schneider

Esmaspäevad

Ele Arakas

Katariina kolib emaga suurde linna. Lootused on laes – uus kool, uued sõbrad, peod, poisid ja tuledesära. Üllataval kombel läheb kõik hoopis vastupidi. Ees terendab tume tulevik haleda erakuna. Kuid siis hakkab juhtuma kummalisi asju. Nii kummalisi, et see pole enam lõbus. Varsti kasvavad elu imetabased ja dramaatilised keerdkäigud tüdrukul üle pea, nii et ta ei saa enam hästi sotti, keda või mida uskuda. Õnneks juhtub uksele koputama ka selliseid inimesi, kelle nimel tasub selle sasipuntra harutamine siiski ette võtta. „Istusin öösiti üleval, muusika kõrvaklappides üürgamas, ja vihkasin ennast. Kirjutasin seejuures lehekülgede viisi halbu luuletusi, et need siis akna peal ära põletada. 

Ketlin Priilinn
Miraculum
232-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2015

Mirjam pidi terve oma lapsepõlve hoolt kandma nooremate õdede-vendade eest, sest alkoholilembesel emal polnud lastest sooja ega külma. Nüüd, lõpuks ometi iseseisev, naudib ta täiel rinnal vabadust ega taha kodus elatud aja peale mõeldagi. Kui aga ema ootamatult sureb ja ilmneb, et tema neljal alaealisel lapsel pole kellegi juurde minna, tuleb neiul seista silmitsi väga raskete valikutega. Kas saata õed-vennad lastekodusse või püüda kogu koormaga jälle ise hakkama saada – taas kord omaenda elu ohvriks tuues?
Ma pole kunagi tahtnud emaks saada. Mitte ealeski. Lapsepõlves kogetud pidevast emamängimisest oli enam kui küll ning üksnes mõtegi samasugustest kohustustest ja vastutusest tekitas minus tülgastust ja õudusvärinaid. Kodust lahkumine oli tähendanud mu jaoks imelist vabanemist, võimalust lõpuks ometi elada üksnes iseendale. Seda võimalust ei kavatsenud ma enam kunagi käest lasta.
Minust pidi saama üksik, ainuüksi endast sõltuv ja ainuüksi oma isiklike vajadustega arvestav naisterahvas, kelle ellu kuulub töö, mõned toredad hobid, head sõbrad ja ehk ka mingi vahva lemmikloom, kes ei nõua palju tegelemist.

Kujundanud Angelika Schneider
 

Tarmo Virki
Minu Helsingi
Ärge tapke sõnumitoojat

248-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2015
Rohkem kui kakskümmend aastat tagasi sai põhjanaabrite pealinnast mu kodulinn, kust leidsin nii armastuse kui kutsumuse. Sattusin ajakirjandusse pooljuhuslikult, aga olen Helsingist kirjutanud lugematuid artikleid Postimehele ning toitnud uudistega Reutersi miljardit infonäljas lugejat – Helsingi terrorismirünnaku aprillinaljast kuni reaalsete veriste koolitulistamisteni.
Üks artiklite teema on Nokia, millest Soomes ei saa üle ega ümber ning mille olulisust on raske lõpuni mõista isegi ühiskonnas sügavalt sees olles. Pea iga inimese lugu on siin ka Nokia lugu. Mina kirjutasin Nokia lugu 11 aastat, päevast päeva. See oli suure edu ja suure ebaõnnestumise kajastamine – ja edastatud sõnumite sisu järgi tunnustati või vihati ka mind ennast.

Kujundanud Anna Lauk
Illustratsioonid Kudrun Vungi
 

Sturmwaldide mõisa saladused

Aarne Anmann

Me vaatasime teineteist pingsalt. Ta oli välimuselt natuke üle kahekümne aasta vana, kuidagi vanamoodsalt riides, justkui Eesti eelmise iseseisvuse algaja moe järgi. Kuid vaatamata sellele, et ta riietus oli ajast ja arust, rääkisid kogu ta olek, kõnemaneer ja žestid, et tegemist on daamiga. Ütleksin isegi, et aristokraadiga, sest Saksamaal oli mul olnud palju võimalusi selle klassi esindajatega suhelda, oskasin neid ära tunda küll.

Eduard Vilde
Tossutäkuga Euroopasse
Eduard Vilde reisikirjad


Koostanud Kairi Tilga
312-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Go Reisiraamat
Go Group 2013
Eduard Vilde oli esimene Eesti tõsine reisikirjanik. Reisikirjade saatmine Eesti ajalehtedele oli talle emotsionaalselt huvitav ja majanduslikult vajalik. Vilde elas 20 aastat oma elust väljaspool kodumaad. On mõeldamatu, et see aeg ja need kohad ei mõjutanud tema isikut ja tema loomingut. Vilde reisikirjadel on aga väga selge iseseisev väärtus. Need näitavad meile, kuidas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses avardus eestlaste maailmapilt. Vilde tundis nii Eestit kui maailma, ses mõttes on ülihuvitav vaadata, mida ja kuidas ta siinsele lugejale laiast maailmast serveerib.

Kairi Tilga on Eduard Vilde Muuseumi juhataja, kes on nende kaante vahele pannud esimese tervikliku ülevaate Vilde reisidest ja reisikirjadest.

Kujundanud Endla Toots
 

Sergei Põlme
Minu Prantsuse Guajaana
Jaaguari jälgedes
256-leheküljeline pehmes köites raamat sarjast Minu...
Petrone Print 2015
Inimasustus on siin sama hõre nagu Lääne-Saharas, kuid kidura kõrbe asemel laiub elurikas vihmamets. Pealinnast vaevalt tunnise sõidu kaugusel elavad maailma suurimad mao-, putuka- ja ämblikuliigid, ent samas on käibel euro. Kariibi, Euroopa ja saramaka kultuuriruum põimuvad veidraks seguks – põletiku korral otsitakse abi haiglast, kuid metsas ei kaotata valvsust libajaaguaride ja troopiliste lumeinimeste suhtes.
Üle piiri hiilivad illegaalsed Brasiilia kullakaevajad ja sugugi mitte seaduskuulekamad lääne suurkorporatsioonid. Tagatipuks on siia juba 13 aastat palgatud eestlasi, et nad öises džunglis putukaid püüaks.

«Minu Prantsuse Guajaana» räägib üheteistkümnest kuust, mis ma Prantsuse Guajaanas veetsin. Sattusin väikesesse eraldatud kommuuni, mis koosnes sisserännanud suriname suurperest, ühest brasiillannast ja kohalikust kanepisõbrast. Kollektiivi juhtis Pariisist pärit väikeettevõtja, kes peale putukapüügiga tegelemise majutas ka putukaturistide kirevat seltskonda.

August Gailit
Toomas Nipernaadi
264-leheküljeline pehmes köites raamat
Hea Lugu 2015
«Toomas Nipernaadi» on üks Eesti kirjandusklassika omapärasemaid teoseid ning selle samanimeline peategelane kahtlemata meie kirjandusloo põnevamaid karaktereid. Esmapilgul näib ta mehena, kes lihtsalt reisib paigast paika, võidab südameid ja jutustab lugusid, et siis lahkudes ühe hetkega kõik unustada...

Aga võib-olla suudab just tema oma rännakute kaudu talletada kõigist enam? Ehk jäävad tõepoolest talle kalliks kõik hetked, kõik südamed ühtmoodi?
«Toomas Nipernaadi» idee olevat Gailitil sündinud Berliini teatris ühe mehe sammukaja kuuldes ja kes soovib, tabab miski kummalise kumina või iselaadse helina ka romaanitekstis. Romaanikangelases on paljuski nähtud kirjaniku enda alter ego´t – Gailiti arrogantsi ja bravuuri all teadsid lähedased peituvat samuti õige õrna ja nukravõitugi hinge, kelle tunneb lugeja kahtlemata ära ka Toomas Nipernaadis.

Alates esmailmumisest 1928. aastal on teos vallutanud ühe südame teise järel ning usutavasti lummab see veel mitmeid inimpõlvi. On sellesse ju kõige muu kõrval salvestatud ka unenäoline Eestimaa suvi – küll üürike, ent samas igavesti taastulev.

Mart Kadastik ja Katariina Tammert
Paarismäng

310-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2014 Aastakümneid edukalt inimeste hingesoppides orienteerunud psühhiaater Hannes jääb hätta iseenda mõistmisega, kui tema patsiendiks satub noor võluv Kristin – tunded suruvad peale valikuid, mille seast õiget leida ei aita ei elukogemus ega elutarkus.
Kire ja mõistuse kokkupõrkes kaotab Hannes enesekindluse. Kes õigupoolest keda ravib ja kas tõesti on kõik võimalik?
Kristin on omadega puntras. Elu on sassis ning häid valikuid nagu polekski – või tunduvad need kõik lihtsalt liiga kaalukad? Hannese kabinetist otsib Kristin esialgu vaid unerohutablette. Kas võib aga minna nii, et ta leiab sealt hoopis jõudu teha oma elus vajalikud muutused ja tõusta fööniksina tuhast? Kõik on võimalik.

«Paarismäng» on teadaolevalt esimene eesti romaan, mille on kahe peale kirjutanud mees ja naine. See lisab alati aktuaalsele suhteteemale erakordset ehedust ning elulisust.

Heli Künnapas
Minu ilus elu maal

280-leheküljeline kõvas köites raamat
2015

 «Raamat «Minu ilus elu maal» algas pidevatest küsimustest, et «kuidas te selle kõigega hakkama saate?» Nende kaante vahel kirjeldatud perioodil oli meil veel vaid kolm last, paarsada küülikut ning igast otsast renoveerimist vajav maamaja. Proovisin siis enda ja teiste jaoks paberil järge pidada, et kuidas meie elu kulgeb. See ei ole roosamanna teos lilledest ja liblikatest, vaid reaalsetest olukordadest, probleemidest ja suurest hulgast rõõmudest, mida väikeste lastega maal elamine kaasa toob.
Need leheküljed elust endast said kirja aga siiras lootuses, et mõnigi inimene pärast nende lugemist leiab endas soovi ja julgust proovilepanevasse, kuid hinge tasakaalustavasse maaellu sukeldumiseks.
Meie jaoks on selle raamatu kaante vahel kirjeldatu üks periood, üks osa teest, millel kohalejõudmist ei ole. Suurim tarkus on olla kohal kogu aeg ja osata näha ning hinnata olemasolevat ja seda edasi arendada. Seda püüamegi jätkuvalt teha oma ilusat maaelu iga päev edasi elades.»

Heli Künnapas (sünd. 1982) on Pärnumaalt Halinga vallast pärit kirjanik, kelle teostest on seni ilmunud noorsooromaanid «Lõpupidu» ja «Tristan» ning romaan «Homme on ka päev». Koos elukaaslase Herlendiga on tal neli väikest last ning hobitalu, kus kasvavad lambad ja hobused ning sünnivad järgmised kirjatükid.

Reeli Reinaus
Suhkrust ja jahust

247-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Tänapäeva noorsooromaan Tänapäev 2015

Kümnendasse klassi minnes saab Johanna endale uue klassiõe – ilusa, enesekindla ja natuke salapärase Mia, kelle sõprust ja tähelepanu ihkavad nii tüdrukud kui ka poisid. Johanna on meelitatud, kui Mia otsustab sõbruneda just temaga. Järgnevad ühised tormilised peod, ootamatused ja väikesed pahandusedki, aga see on alles algus. Ühel hetkel tuleb Mia tulutoova «äriplaani» peale, mis kahe tüdruku elu lõplikult segi paiskab.
Armastus, Surm ja Kättemaks olid tarokikaartidel, mida Mia mulle kord ühel talvisel hommikupoolikul, kui me koolist poppi tegime, niisama naljaviluks ladus. Ma ei uskunud seda kummalist kaartide kombinatsiooni, mida ma enda ees veidi kleepuval söögilaual nägin. Vähemalt nii ma endale sisendasin ja nii talle ka ütlesin. Ma püüdsin, nagu alati, olla vapram, kui ma olen. Eriti veel siis, kui ma üllatusega nägin hirmu Mia näos. Esimest ja viimast korda. Justkui vari libises see vaid hetkeks temast üle. Mina olin tavaliselt see, kes kartis, mitte Mia. Mitte kunagi Mia.
«Suhkrust ja jahust» pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev kor­raldatud 2014. aasta noorsooromaanide võistlusel II koha.

Vambo Pikknurm
Piiririkkujad

48-leheküljeline pehmes köites raamat
Kolm Krooni 2014

Kahe sõbra, tšellomängija Vambo Pikknurme ja näitleja Tõnu Kilgase lustakad lood teatrist ja elust.

Kalju Saaber
Sõidud Luukase ja Keesuga

272-leheküljeline kõvas köites raamat
Eesti Raamat 2014
Teose peategelaseks on väike, terane kooliminekueas poiss. Tegevus toimub aastatel 1950–1951, tegevuskohaks Lääne-Virumaal asuv Pihlaka talu, kus poiss elab lastetu onu Luukase ja onunaise Meeta juures. Ümbritsevat elu ning inimesi nähakse läbi lapsesilmade.

Siduvaks tegelaseks on aga kunagine talu hobune Keesu, keda aeg-ajalt kolhoositallist perele kasutada antakse. Nii ongi kirjanik kirjeldanud sõite Keesuga – olgu siis metsa puude järele, veskisse, meiereisse või Assamalla mäe juurde teeparandustöödele. Erilisena tõuseb esile sõit Keesuga linna – Rakverre – esimest korda poisikese elus.

Romaanis on rohkelt tolleaegset koloriiti – arutlusi kolhoosi ja kommunismi ning küüditamise teemal; läbi ei saada ka Jossifi ning Jeesukese ja jõuludeta. Parajalt jätkub meeste lõõpi ning lapsele jagatavat elutarkust. Vähem on koolielu – kogu tähelepanu ikka maastikul, suvisel ja talvisel, hobusel ning tema tulevasel saatusel.