Jan Zalasiewicz
Planeet ühes kivikeses
 
Reis sügavale maakera ajalukku
272-leheküljeline pehmes köites raamat
Äripäev 2015
Jan Zalasiewiczi «Planeet ühes kivikeses» jutustab lugejale loo ühest kõige tavalisemast väikesest kivist, milliseid leidub kogu maailma randadel, ning toob selle kivi kaudu meieni kogu universumi kujunemise loo alates hetkest, mil maailm alguse sai, kuni ajani, mil Päikesesüsteem leiab oma loomuliku lõpu.

Kivikese ajalugu viib meid aja ja ruumi tohututesse sügavikesse. Lugu saab alguse eelajaloolistel aegadel, kui kivikest moodustavad osakesed tekivad universumi kaugetel äärealadel puhkenud kujuteldamatus möllus, Suurele Paugule järgnenud sekundeil ja supernoovade plahvatustes. Jutustus jätkub kogu Päikesesüsteemi tekke ning Maa ja selle ürgsete mandrite ja ookeanide kujunemisega, loodusjõudude toimimise ja elu tekkimisega, avades hulgaliselt saladusi, mis inimese eest enamasti varjatuks jäävad.
Läbi väikese ja pealtnäha hariliku kivikese dešifreerib autor paljusid Maa ürgse mineviku sündmusi: vulkaanipurskeid, väljasurnud taimede ja loomade arengut; ammukadunud ookeanide võõrikut loomust ning sügaval maa all toimunud muundumisi.
Zalasiewicz tõdeb: «Mingil viisil on kivike nagu mõni uuem arvutikiip, milles peitub rohkem informatsiooni, kui keegi võiks selle siledat pinda silmitsedes aimatagi.»
Kivikese teekond on tõepoolest täiesti hämmastav, kuid sama hämmastav on see, kuidas autoril on õnnestunud kirja panna niisugune infotihe raamat, kus kõik on kuni atomaarse tasandini lahti seletatud, ning teha seda samas mõnusa huumoriga ja hõlpsasti aru saadaval viisil, nii et see haarab täielikult kaasa ka selle lugeja, kes geoloogia vastu varem olulist huvi ei ole tundnud.

Laila Hirvisaari
Meie, keisrinna

Soome keelest tõlkinud Maimu Berg
436-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2014
 
Rohkete auhindadega pärjatud soome kirjanik Laila Hirvisaari (varem Laila Hietamies) on tegelnud Katariina II teemaga juba paarkümmend aastat. 1995. aastal tuli Soome Rahvusteatris lavale näidend «Katariina Suur«, kuid Katariina, valitsejanna ja naise, vastuolulise isiksuse teema jäi kirjaniku mõtetesse kummitama ja uurimustöö jätkus. Selle tulemusena ilmus 2011. aastal romaan «Mina, Katariina» (eesti keeles 2013) ja kaks aastat hiljem selle järg «Meie, keisrinna».
Üks paljudest Katariina II uurijatest, ameerika ajaloolane Robert K. Massie on oma raamatus «Katariina Suur« kirjutanud: «See oli pikk ja tähelepanuväärne teekond, mida mitte keegi, isegi mitte Katariina ise, poleks osanud ettegi kujutada, kui ta kord neljateistkümneaastase tüdrukuna üle lumelagendike Venemaa poole teele asus.«
Katariina II teekonda sünnist viimase eluaastani saab lugeja tänu Laila Hirvisaari suurromaanidele üpris detailselt jälgida. Esimeses raamatus «Mina, Katariina» on tegemist veel oma võimupiire kobava, vajadusel tagasi tõmbuva ja teinekord lausa hirmunud noore naisega, kes salamisi loodab kunagi võimu juurde saada ning lubab endale, et siis parandab ta kindlasti vaesuses ja vaimupimeduses vaevleva rahva olukorda.
Teises raamatus näeme juba troonile tõusnud naist, kelle enesekindlus aina kasvab, samas kui noorpõlve romantilised lootused pärisorjust kaotada või hariduse võimalusi oluliselt parandada purunevad või on tulemused oodatust tagasihoidlikumad. Mitmed ühiskondlikud vapustused – Pugatšovi ülestõus, suur katk Moskvas, veresaunad sõjas türklastega – kalestavad Katariinat ja valgustatud monarhi kõrval, keda ülistasid Voltaire, Diderot ja Friedrich Melchior Grimm, on keisrinnas aastatega üha rohkem kõrki ja egoistlikku isevalitsejat.
Kuid Hirvisaari jätab oma kangelannale alles ka inimlikuma poole, kujutades teda kõhkleva naise, pettunud ema ja armastava vanaemana ning suhtudes delikaatselt tema kurikuulsatesse armulugudesse. Lugeja kohtub naisega, kes oma vastuolulisusest hoolimata on sümpaatne ja kellest raamatu sulgemise järel on raske lahkuda.

Ja veel: praeguste sündmuste taustal on romaani vahendusel eriti huvitav jälgida Krimmi vallutamise käiku, kogu Vene impeeriumi piiride nihutamise verist saagat, kus peaosi mängisid keisrinna kauaaegne favoriit Grigori Potjomkin ja kindral Aleksandr Suvorov. Ning eesti lugeja elab kindlasti kaasa Katariina II külaskäikudele meie kandis.

C. W. Cortner
Caterina de' Medici pihtimused

Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja
472-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2015
Tõde on see, et keegi meist ei ole süütu.
Meil kõigil on patte, mida pihtida.

Nii tunnistab Caterina de' Medici selles särava kujutlusvõimega loodud romaanis ühest ajaloo võimsaimast ja vastuolulisimast naisest. Mõne arvates oli ta halastamatu kuninganna, kes viis Prantsusmaa metsiku vägivalla ajastusse. Teistele oli ta kirglik Prantsuse monarhia päästja. Tunnustatud kirjanik C. W. Gortner elustab Caterina ta oma häälega, avades meile pääsu niisuguse naise sisemaailma, kelle kindel soov kaitsta oma perekonna trooni ja kuningriiki tõukab ta elu ja surma peale käivasse võimuvõitlusse.
Caterina on kuulsa Medicide suguvõsa viimane seaduslik järeltulija. Ta kannatab perekonna väljakihutamise tõttu kodulinnast Firenzest ja pääseb vaevu surmast raevunud rahvamassi käest. Kui ta on alles teismeline, kihlatakse ta Prantsuse kuninga François I poja Henriga ja saadetakse Itaaliast tundmatusse kuningriiki, kus mehe eluaegne armuke teda alandab ja oma varju jätab. Kuid Caterina on visa ja leiab endale rolli, hakates kuulsa selgeltnägija Nostradamuse patrooniks; ka tal endal on sünnipärased selgeltnägijavõimed. Ent neljakümneaastaselt jääb Caterina leseks, kel on kuus väikest last. Temast saab kuningriigi regent, kes peab toime tulema teravate usuliste lahkhelide ja reetliku aadlisuguvõsa auahnete soovidega.
Tuginedes oma visadusele, teravale mõistusele ja imepärasele kompromissivõimele haarab Caterina võimu ja püüab kindlustada trooni oma poegadele. Ta seob end mõistatusliku protestantide juhi Colignyga, kellega neil on ühine intiimne saladus, ja rajab väsimatult teed rahule, teadmata, et teda ennast ootab tume saatus – saatus, mis nõuab, et Prantsusmaad päästa soovides peab ta ohvriks tooma oma ideaalid, maine ja vaevatud südames oleva kire.
Alates Loire'i oru muinasjutulistest lossidest kuni ususõdade lahinguväljadeni ja Pariisi mässumeelsest lihtrahvast kihavate tänavateni, on «Caterina de' Medici pihtimused» seni jutustamata lugu ühe kuningannade seas kõige sajatatuma ja valesti mõistetuma naise eluteest.

Svante Pääbo
Neandertali inimene
 
Kadunud genoome otsimas
Inglise keelest tõlkinud Signe Rummo
357-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Imeline teadus
Äripäev 2014 Mida me teame oma lähimate evolutsiooniliste sugulaste kohta? Mis eristab ja mis ühendab tänapäeva inimest ja tema geneetiliselt lähimat sugulast – neandertallast? Eesti juurtega teadlane Svante Pääbo jutustab, kuidas ta neile küsimusele vastust otsis, ning kirjeldab oma edukaid pingutusi selles uurimistöös.

Raamat näitab paleogeneetika teerajaja ja leiutaja silme läbi tema teadustulemuste poolest rikkalike aastate sündmusi, intriige, läbikukkumisi ja triumfe. Lugu algab Egiptuse muumiate DNA-uuringutest 1980ndate algul ja kulmineerub neandertallase genoomi järjestamisega 2010. aastal.

Neandertallase geenid pakuvad ainulaadset pilguheitu meie kaugete ja samas lähedaste sugulaste ellu ning neis võib peituda ka võti lahendamaks saladust, miks inimesed ellu jäid, ent neandertallased välja surid. Pääbo uurib geenide abil tänapäeva inimeste algupära ja nende suhteid neandertallastega ning kirjeldab nende teemade ümber käinud tuliseid vaidlusi.

Rohkete teaduspreemiatega pärjatud Svante Pääbo juhib Leipzigi Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituuti ning ajakiri Time valis Pääbo 2007. aastal maailma saja mõjukama inimese hulka.

Kujundanud Rein Soonsein
 

Andres Saks
Teekond Siberisse
160-leheküljeline pehmes köites raamat
2014
Raamat on tõsielulool põhinev jutustus, mis räägib ingerisoome poiste ja eestlaste küüditamisest ning kõikidest nendega kaasnevatest asjaoludest.

Niko Nikolai Ryöppi, kes on ingerisoomlane, jutustab oma teekonnast Siberisse väga detailselt. Ta suutis Siberi vangilaagrist põgeneda. Niko elas peale põgenemist Eestis 40 aastat varjunimega.Ta kartis, et teda viiakse tagasi Siberisse ja tapetakse. Ühel korral ta leiti aga Niko sai siiski põgenema.

David R. Montgomery
Muld
Tsivilisatsioonide häving
304-leheküljeline kõvas köites raamat
Peramõtsa Press 2014

Raamat «Muld. Tsivilisatsioonide häving» jutustab meile inimkonna viimase 10 000 aasta ajaloo, võttes mineviku mõtestamiseks õige ootamatu uurimisallika – mulla. Autor jälgib samm-sammult muistsete tsivilisatsioonide sündi, tõusu, õitsengut ja põrmu pudenemist ning jõuab jalutuskäigul läbi ajaloo välja tänapäeva.

Tsivilisatsioonide arengumustreid kõrvutades tõdeb autor, et muld on alati olnud midagi palju enamat kui see, millena teda eri aegadel ja eri tsivilisatsioonides koheldud on. Muld on andnud tsivilisatsioonidele võimaluse tõusta fööniksina kõrgustesse, sellesama mulla kõntsana kohtlemine on aga viinud tsivilisatsioonid kiire ja paratamatu hukuni.

Kus paikneb sellel taustal meie tänapäevane globaalne, üks ja ainus – ilmselt ka viimane – tsivilisatsioon?

Christa Schroeder
Ta oli mu šeff
Adolf Hitleri sekretäri mälestused
Saksa keelest tõlkinud Kersti Kaljuvee
264-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2014
 
18. juunil 1984 suri Münchenis 76 aasta vanuselt üksildaselt Christa Schroeder, Hitleri sekretär aastatel 1933 kuni 1945. Kõik need 12 aastat töötas ta Hitleri vahetus läheduses ja õppis tundma meest, kes vajutas sellele ajale oma templi.

Kuna tal olid ajakirjandusega halvad kogemused, kõhkles ta viimase hetkeni, kas oma märkmeid avaldada. Veidi enne surma andis ta need avaldamiseks sooviga, et tema «kirjalik pärand ei tohi sattuda ajakirjanike kätte».

Christa Schroederi sooviks oli enda tookordsete elamuste ehe kujutamine. Ta vihkas moonutamist ja valet, eelkõige kirjutisi, mis olid ilmunud ajakirjanike ja niinimetatud ajalooliste sündmuste tunnistajate sulest, kelle publikatsioonide vastu ta ikka ja jälle intensiivselt välja astus.

On arusaadav, et Christa Schroeder ei suutnud pärast 12 aastat Hitleriga külg külje kõrval töötamist, mis nõudis temalt tagasitõmbumist hilisemas elus, olukorraga kunagi päriselt toime tulla, kuigi ta ei olnud kunagi natsionaalsotsialist selle sõna otseses mõttes olnud. Ta rõhutas tihti: «Kui tookord 1930. aastal oleks lehes olnud tööpakkumine kommunistlikult, mitte natsionaalsotsialistlikult parteilt, oleks minust ilmselt kommunist saanud.»

Kuni oma surmani jäi ta kriitiliseks, terava pilgu ja hea analüüsivõimega naiseks, kes tundis end siia-sinna rebituna Hitleri, sõprade, tookordsete suurmeeste, NS-režiimi, sõjaõuduste ja juutide hävitamise koleduste vahel.

Raamat «Ta oli mu šeff» annab tõepärase ülevaate Hitleri isikust ja teda ümbritsevatest inimestest. Nende meenutuste väärtus allikana on vaieldamatu. Selle raamatu avaldamisega saavad kinnitust ajalooliselt väärtuslikud faktid ja tuuakse päevavalgele uued ajaloolised aspektid.

Mariusz Szczygieł
Gottland
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
199-leheküljeline pehmes köites raamat
2014
 
Poola reportaažimeistri Mariusz Szczygiełi (snd 1966) lood on teravmeelsed, need avavad inimsaatuste üllatavaid tahke ja tekitavad poleemikat. Szczygiełi raamatute peamine teema on Tšehhoslovakkia ajalugu ja kultuur.

Szczygiełi arvukatest auhindadest on tähtsaim 2009. aastal «Gottlandi» eest saadud Prix du Livre Européen. Peamiselt kommunistlikust Tšehhoslovakkiast rääkiv «Gottland» on tõlgitud viieteistkümnesse keelde. Poolas sai «Gottland» kõrgeima kirjanduspreemia Nike lugejaauhinna, Tšehhis tõusis see 2007. aastal bestselleriks.
Suur kirjandus reportaaži keebi all.
Wiener Zeitung
Szczygieł jutustab meisterlikult.
Neue Zürcher Zeitung
Szczygieł näitab tõelist kommunismi.
Frankfurter Allgemeine Zeitung
Emotsionaalne, traagiline ja naljakas rännak.
La Repubblica

Paul Kriwaczek
Babülon
Mesopotaamia ja tsivilisatsiooni sünd
Inglise keelest tõlkinud Ivika Arumäe
383-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Imeline ajalugu
Äripäev 2014 

Raamat viib meid inimkonna ajaloo alguse juurde, muistsete aegade suurimasse linna Babüloni. Paul Kriwaczek jutustab iidse Mesopotaamia loo alates varaseimast asustusest umbes 5400 aastat eKr kuni Babüloni hääbumiseni pärast pärslaste kätte langemist 6. sajandil eKr. Ta kirjeldab dünastiate tõusu ja langust ning selle aja hulgalisi kultuurilisi, materiaalseid ja sotsiaalseid uuendusi ja leiutisi.

Mesopotaamias said alguse kirjaoskus ja kirjandus, haridus ja õigusteadus, matemaatika ja inseneriteadused. Sealsed inimesed õppisid kasutama ratast ja purje, leiutasid telliste põletamise ning lõid arvude ja kaaluühikute süsteemi. Autori käsitluses põimuvad reaalsed ajaloosündmused müütide ja legendidega, mis ümbritsevad seda tänini salapära säilitavat kultuuri. Raamat avab eesti lugejale esmakordselt võimaluse nii põhjalikult selle iidse kultuuriga tutvuda.

Kujundanud Rein Soonsein
 

Enn Vaino
Mammutarmee pärlikee (3. osa)
Kaks asja, mida mammutarmees kunagi pole olnud - need on side ja distsipliin ...
248-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
2013
 
1974. aastal juhtus suur õnnetus, võiks öelda, et isegi katastroof Kaug-Idas, Vaikse ookeani sõjalaevastikus.

Mälestusi ja juhtumisi Nõukogude Liidu relvajõududes.

Catherine Merridale
Punane kindlus
Venemaa ajaloo salasüda

Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa 
429-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat 
Tänapäev 2014  

Ühtaegu kaunis ja mõjukalt ähvardav Kreml on juba sajandeid kõrgunud Moskva kohal. Selle punaste müüride ja tornide varjus on aset leidnud palju Venemaa ajaloo jahmatavaid sündmusi. See on ühtaegu reaalne paik ja kujuteldav idee, salatseva riigivõimu koondkuju, kuid ka eheda venelikkuse süda.

Catherine Merridale kirjutab nauditavalt nii Kremli draamast kui ka selle täielikust ettearvamatusest: võitmatust kindlusest, mida siiski on korduvalt laastatud, venelaslikkuse sümbolist, mille tegelikult on loonud itaallased. Kremli paljud asukad on seda ikka ja jälle ümber vorminud vastavalt ideoloogiliste vajaduste muutumisele; selle ehitisi on taastatud või lammutatud vastavalt parajasti valitseva juhi sotsiaalsetele, spirituaalsetele, sõjalistele või kuninglikele eelistustele. Seejuures on kõik nad nimetanud ennast Venemaa suure ajaloolise ettemääratuse pärijateks. Oma sügavaimatest keldritest kuni Spasskaja torni punase täheni säilitab Kreml jälgi kõikidest oma rollidest, alates õigeusklike pühapaigast kuni türannide peidupaigani, uhkest paleest kuni bolševike rasvast leemendava köögini.

Catherine Merridale (snd 1959) on briti ajaloolane, Londoni Queen Mary ülikooli lähiajaloo professor. Ta on kirjutanud mitmeid hinnatud ajalooraamatuid, millest eesti keeles on varem ilmunud palju kiidusõnu pälvinud «Ivani sõda: Punaarmee aastatel 1939–1945». 

Euroopa ajalugu

Autor: Norman Davies

 

Norman Daviese põhjalik käsitlus keskendub peamistele poliitilistele lõhedele, kultuurivooludele, ühiskonnaelule ja majandusele. Kronoloogiline rõhuasetus on kesk- ja uusajal, kus võib näha tegutsemas äratuntavat Euroopa kogukonda ning geograafiline haare püüab hõlmata Atlandist kuni Uuraliteni ulatuva Euroopa kõiki osi.
Silmapaistev osa raamatust on pühendatud ka Ida-Euroopa ajaloole, mis on liidetud ka selliste teemade käsitlusse nagu barbarite sissetungid, renessanss või Prantsuse revolutsioon, mida liiga sageli esitatakse vaid Läänt puudutavatena. Tähelepanu pole pööratud mitte ainult rahvusriikidele, vaid ka omariikluseta rahvastele. Pole unustatud ka mitmesuguseid vähemuskogukondi alates ketseritest ja pidalitõbistest kuni juutide, mustlaste ja muslimiteni.
Viimastes peatükkides käsitletakse kaht maailmasõda „ühe draama kahe järjestikuse vaatusena” ning enim keskendutakse Saksamaa ja Venemaa vahelistele maismaa­lahingutele. Viimane peatükk sõjajärgsest Euroopast viib narratiivi välja 1989.‒1991. aastani ja Nõukogude Liidu lagunemiseni.  

William R. Trotter
Jäine põrgu
Vene-Soome Talvesõda 1939-1940 Inglise keelest tõlkinud Kerli Hurt
352-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Helsingi, kl 10.30, 30. november 1939. Pilvedest ilmuvad välja Nõukogude pommilennukid ja suunavad oma kandami Soome pealinnale. Järgnevatel nädalatel vaatab terve maailm pealt, kui väike Läänemere-äärne riik on sõjas võimsa Nõukogude Liidu vastu, inspireerides legende. See oli praeguseni unustatud sõda.
See raamat räägib lahingutest, milles võideldi metsikult ja kangelaslikult karmides arktilistes tingimustes. Geriljad suuskadel, heroilised rünnakud tankidele, uskumatu vastupidavus ja eelmise sajandi üks tõeliselt karismaatiline ja geniaalne väejuht – neist tegureist sündis Soome võit.
Venelased taipasid hilja, et oodatud lihtne võit väikesearvulise vastase üle oli muutunud tapatalguteks. Ebapädevad komandörid asendati, paremaid vägesid toodi positsioonidele ja jagati käske, et purustada Soome väed toore jõuga. Vaatamata soomlaste kaotustele lahinguväljal hoidis nende visa vastupanu raudset eesriiet langemast ning võimaldas Soomel erinevalt teistest riikidest jääda vabaks.
William Trotteri kiindumus soomlaste vastu, tema selge ja värvikas kirjutamisstiil, ning sügavad teadmised äratavad lugejate jaoks ellu sõja, mis ei unune enam kunagi.
Kaanekujundus Reet Helm

Mati Õun
Idarinde relvad (2. osa)
Liikursuurtükkidest lennukiteni
176-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Grenader 2013

Siinne raamat on järg samanimelise raamatu esimesele osale, kus oli juttu II maailmasõja Idarinde vastaspoolte kergerelvadest, suurtükkidest-miinipildujatest ja tankidest. Kuid tankide kõrval võitles Idarinde avarustes ka liikursuurtükke, soomusautosid, soomusveokeid ja soomusronge, samuti lennukeid. Kõiki neid sõjamasinaid varustasid kütusega, varuosadega ja muu vajalikuga sajad tuhanded veo- ning sõiduautod.
Kõigist neist masinaist püüab ülevaate anda käesolev raamat, mille käsikirja kokkupanek oli eelkõige kirjutaja enda püüdlus panna süsteemi relvad ja masinad, mille kohta seni eesti keeles on süsteemne ülevaade puudunud.

Kelly Miles
Ajaloo fantastiline maailm
512-leheküljeline kõvas köites raamat
TEA Kirjastus 2013 

Miks tegid muistsed egiptlased muumiad? Kes olid hopliidid? Kuhu ehitati Colosseum? «Ajaloo fantastiline maailm» on põnev ja infoküllane raamat, millest avastad üle 1000 põneva ajalooseiga. See lõbus ja lihtne raamat annab noortele uusi ajalooteadmisi ja aitab mälu värskendada ka vanemal lugejal. «Ajaloo fantastiline maailm» annab juhiseid huvitavateks tegevusteks: oma teadmisi saab panna proovile viktoriinidel ja lugeda kurioosumeid rubriigist «Uskumatu!». «Ajaloo fantastiline maailm» on illustreeritud rikkalikult ja värviküllaselt, seda ehivad sajad illustratsioonid, fotod ja karikatuurid.. Enam kui 500 leheküljel on käsitletud järgmisi teemasid:

• Vana-Egiptus
• Püramiidid
• Muumiad
• Vana-Kreeka
• Vana-Rooma
• Gladiaatorid
• Viikingid
• Rüütlid ja lossid
• Maadeavastajad ja loodusuurijad
• Relvad ja turvised
• Sõdalased
• Samuraid

Mina, Katariina

Laila Hirvisaari

Vähe on neid mineviku riigitegelasi, kes oleks ajaloolasi ja biograafe samavõrra köitnud kui Katariina II. Lisaks oma filosoofikalduvustele ja tuntusele valgustatud monarhina oli Katariina ka oma ajas arvestatav kirjanik.Viiburis 1938. aastal sündinud Soome kirjanikku Laila Hirvisaarit (kuni 2004. aastani Laila Hietamies) on Katariina kuju huvitanud juba aastakümneid, ta on selle teemaga põhjalikult tegelenud, selle kohta aukartustärataval hulgal kirjandust läbi töötanud ja Katariinaga seotud paikades tolle erakordse isiksuse üle mõtisklenud. Eesti lugejale on romaanil muidugi eriline koht, sest Katariina valitsemise ajal kuulusid Eesti- ja Liivimaa juba Vene keisririigi koosseisu, Katariina on ka meie maal mitu korda viibinud, siin oli mitme mõisa omanikuks üks tema armukestest ning troonileaitaja Grigori Orlov, kelle ja Katariina ühine poeg Aleksei Bobrinski oli Põltsamaa lossi omanik ja abielus Tallinna komandandi Woldemar Konrad von Ungern-Sternbergi tütre Anna Dorotheaga. 

Põrgu idarindel
Saksa tankitõrjeväelase päevikud idarindelt 1941-1943
Toimetanud Christine Alexander ja Mason Kunze
Saksa keelest tõlkinud Age Kullerkupp
248-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2013

Saksa tankitõrjeväelase päevikud idarindelt 1941–1943 Neid päevikuid pidas Saksa sõdur, kes osales operatsioonis Barbarossa ja sellele järgnevates lahingutes idarindel, ja neis avaneb erakordselt vahetu pilt Vene-Saksa võitlusest. Hans Roth kuulus 299. jalaväedivisjoni tankitõrjepataljoni, mis Venemaale tungimise ajal liideti Walther Reichenau 6. armeega. Kirjeldades enda ees avanevaid sündmusi, annab ta edasi ootusärevust ja pingeid ajast, kui sakslased ületasid 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu piiri. Otsekui äikesetorm sööstab Wehrmachti rinne edasi ida primitiivsetesse avarustesse. Kiievi piiramise ajal oli Rothi üksus pideva rünnaku all, kui venelased vastasid esimest korda ülekaalukate jõududega ja püüdsid meeleheitlikult sakslaste piiramisrõngast välja tungida. Kui vaenlane on lõpuks purustatud, viib üks SS-lasest kaasvõitleja teda vaatama tsiviilisikute massihukkamist (mis võis olla Babi Yar). Pärast kohutavat talve, mil tuli rinda pista venelaste piirituna näivate reservidega, asub tema üksus 1942. aastal uuesti rünnakule, seekord põhjatiival Gelbi juhtimisel, suundudes Stalingradi peale. Päevikutes kirjeldatakse rünnakuid ja vasturünnakuid vahetu osaleja pilguga, sest Roth kirjutas iseendale, et mitte hulluks minna, sest teadis, et Wehrmachti tsensor ei laseks kunagi tema ausaid ülestunnistusi läbi. Erakordselt paeluvad on tema tähelepanekud ajast, kui 1942. aasta talvel algas Punaarmee vasturünnak ja nende üksus paiknes Itaalia 8. armee kõrval, samuti tema tähelepanekud rinnet tugevdama saadetud saksa üksuste reaktsioonist.

Rothi kolm päevikut avastati palju aastaid pärast tema kadumist. Need olid varjul tema venna kodus, kellega ta oli väga lähedane. Pärast venna surma leidis päevikud tema perekond ja saatis Roselile, Rothi abikaasale. Hiljem usaldas Rosel päevikud Erikale, Rothi ainsale tütrele, kes vahepeal oli emigreerunud Ameerikasse.

Douglas Smith
 
Endised inimesed
Vene aristokraatia viimased päevad
Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja
482-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2013  

«Endised inimesed» on mõõtmetelt eepiline, detailides intiimne ja inimliku draama poolest südantlõhestav raamat, mis jutustab bolðevike revolutsiooni keerisesse kistud Vene aristokraatia saatusest. See on lugu rüüstatud lossidest, põlevatest mõisatest, meeleheitlikest põgenemistest hullunud rahvahulkade ja punaväelaste eest, vangistusest, eksiilist ja hukkamistest. Ometi on see ka lugu ellujäämisest ja kohanemisest ning tugevatest peresidemetest.

Autor maalib pildi Vene aadlile hukatuslikest aastatest pildi kahe suure ja mõjuvõimsa perekonna, Šeremetjevite ja Golitsõnide arhiivide põhjal, ent see ei ole üksnes nende perede lugu, vaid ka omamoodi üldistus ja ülistus visale inimvaimule.

Andres Adamson
Liivimaa kuningriik
248-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Argo 2013
Raamat keskendub Vene tsaari Ivan Julma Liivi sõja aegsele katsele allutada Liivimaa oma võimule mitte relvade jõul, vaid kavalusega. Liivimaalasi pidi koostööle meelitama tsaari lubadus päris oma riigist, Liivimaa vasallkuningriigist. Tsaariga mõneks ajaks liitunud liivimaalaste ja tema vasalliks hakanud hertsog Magnuse motiivid olid aga hoopis mitmetahulisemad.

Liivimaa kuningriigi lugu näitab, et Liivi sõja ajal polnud liivimaalased ainult kannatajad, pelgalt ajaloo objektid, kellega tugevamad naabrid omatahtsi ümber käisid. Neil oli mängida aktiivne roll ja ajada oma asi. Tõsi, lõppkokkuvõttes jäid nad kaotajaks, kuid olnut see olematuks ei tee. Põnevust ja aktuaalsust lisavad Liivimaa kuningriigi episoodile nii mõnedki paralleelid meie hilisema ajalooga.

  Anna Arutunyan
Müstiline Putin
Feodalism, korruptsioon ja jumal Vene ühiskonnas
Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa
303-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ajakirjade Kirjastus 2012
Venemaa kirjastajad ei söanda seda raamatut välja anda. Ka mõned Venemaa naabrid on raamatu kirjastamisest loobunud. Viimased üheksa aastat Venemaal elanud kakskeelse vene-ameerika ajakirjaniku päevakajaline ja provokatiivne raamat ei otsi vastust sageli esitatud küsimusele «Kes on Vladimir Putin?», vaid analüüsib vahetult ja põhjalikult praeguse Venemaa kultuuri ja majandust ning nende inimeste psüühikat, kes on lasknud Putinil kujuneda selleks, kes ta praegu on. Nädalalehe Moscow News poliitikaajakirjanik Anna Arutunyan tegi seda raamatut kirjutades rohkem kui sada intervjuud, uuris erinevaid lähiajaloo sündmusi ja analüüsis varem avaldatud tekste, et maalida vapustav portree vene autokraatiast sellisena, nagu see rahvale paistab.

«Müstiline Putin» jutustab Venemaa varjatud võimustruktuuridest inimeste kaudu – alates vaesest töölisest, kes pöördub abi saamiseks vahetult Putini poole, ning lõpetades ärimeeste, julgeolekuohvitseride ja halvasti toimiva valitsuse ametnikega, kes ootavad oma juhilt instruktsioone ning kaitset. Raamat näitab, kuidas sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid on vorminud Vene Föderatsiooni presidendist klassikalise autokraadi, kes taaselustab muistsed feodaalsuhted. Autor tõmbab ootamatuid ajaloolisi paralleele, üllatades lugejat ning süvendades meie arusaamist, mis ja miks Venemaal toimub.