Aarne Üksküla 
Koostanud Rait Avestik

768-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Fotosulg 2017

Aarne Üksküla on üks neid väheseid, kes eesti rahva jaoks identifitseerub eesti teatriga (ilmselt ka teleteatriga, kuid miks mitte ka raadioteatriga). Sestap ei vaja tema nimi tutvustamist. Küll aga vajab seda nime taga olev. Ja mitte ainult tutvustamist. Käeshoitav teos on 20. sajandi teise poole ning 21. sajandi alguse ühe võimsaima ja armastatuima (rahvaga sama meelt on ka mitme põlvkonna teatrikriitikud) teatri- ja filminäitleja ning näitlejate õpetaja elu ja loomingu jäädvustamispüüe. Säilitamiskatse. Koondamine.

768-leheküljelises raamatus räägib oma elust ja tööst Aarne Üksküla ise ning Aarne Üksküla elust ja loomingust räägivad paljud tema kolleegid erinevatest teatritest, sõbrad, õpilased lavakunstikoolist ning teatri- ja filmivaatlejad. Raamatu 200 fotol näeme läbilõiget Aarne Üksküla 80st eluaastast – alates fotodest esimestest sammudest kuni fotodeni viimastest teatri- ja filmirollidest.

«Kõige tähtsam on inimeses headus», on Aarne Üksküla öelnud. See raamat sellest räägibki. Ja loodetavasti innustab teisigi inimestena (kuid miks mitte ka näitlejatena) paremaks saama.

Kujundanud Piia Ruber 

Eike Värk
Leida Rammo värvilised maailmad
376-leheküljeline kõvas köites raamat
Tänapäev 2014
 
Üheksakümnenda eluaasta künnisele jõudnud Leida Rammol on seljataga värvikad elu- ja loomeaastad, millest käesolev raamat ülevaate annab.
Leida Rammo näitlejaampluaa ulatub koomilisest tõsiseni ning filmirollide hulk on aukartustäratav – üle 30! Ühtlasi avatakse ja analüüsitakse raamatus näitleja loometöö seotust teda ümbritseva aegruumiga, selle suhestumist ühiskonnaga, ajastu ja keskkonna mõju näitleja (loome)saatusele ning võimalustele temas peituvat loomingulist potentsiaali avada.

Minu elu hetked

Malle Pärn

Näitleja ja teoloog Malle Pärn mõtiskleb oma eluraamatus "Minu elu hetked" inimeseksolemise võimalustest, valudest ja rõõmudest, laseb lugejal piiluda ka mõne saladuse kattevarju taha. Ta ei näe maailma mustvalgena, vaid rikkalikult mitmekihilisena; tähelepaneliku inimesena on tal silma ümbritseva eripära märkamiseks ning luuletajana oskus nähtut-tuntut kujundlikult ja isikupäraselt edasi anda. Autori enda elukäigule lisaks kohtub lugeja tema silme läbi nii mõnegi tuntud isikuga, saab osa üksikema valudest ning laiendab silmaringi paljude esseistlike mõtisklustega.

  Sulev Nõmmik
Minu elu tsunftis
208-leheküljeline kõvas köites raamat
Tänapäev 2012  
«Kõike on olnud,» kirjutab Sulev Nõmmik oma mälestusteraamatus. Sõideti veoauto kastis, magati vagunelamutes ja klubides võimlemismattide peal ja anti ühe kuu jooksul kahe kuu kontserdid. «Muidugi on elatud ka võõrastemajade luksusnumbrites ning söödud supilusikaga kausist punast kalamarja. Kõike on olnud.«

Sulev Nõmmik kirjutas väga palju, talle meeldis kirjutada. Oma kolleege meenutades valmis käsikiri «Minu elu tsunftis». Seni ainult katkenditena ilmunud mälestused jõuavad nüüd lugejani kärpimata.

  Elmo Nüganen
Esimene vaatus
Koostanud Anu Lamp, Kalju Orro ja Triin Sinisaar 

368-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Tallinna Linnateater 2012 Raamat «Elmo Nüganen. Esimene vaatus» ei ole klassikalises mõttes elulooraamat ega pretendeeri ka terviklikule ülevaatele, ajaloolisele tõele või suurele üldistusele. Raamatu kaante vahel on isiklikud ja emotsionaalsed mõtisklused-meenutused Nüganeni kaasteelistelt (sõprade, mõttekaaslaste, õpetajate, õpilaste), mis lisaks muljeile annavad isiklikult lähedase võimaluse sissevaateks eesti ühe tunnustatuma lavastaja ja näitleja isiksusse, ellu, kunstilistesse vaadetesse. Raamat on huvitav lugemine igale teatri- ja kultuurisõbrale. 

Sulev Nõmmik. Kui näeme, siis teretame!

Gerda Kordemets, Anne Tuuling

Elulooraamatus eesti lavastajast ja humoristist Sulev Nõmmikust (11.01.1931–28.07.1992) maalivad autorid legendaarsest Kärna Ärnist värvilise ja elusa portree, kus Sulev Nõmmik laseb paista ka neil tahkudel, mis muidu prožektorite valgusvihust kõrvale jäid. Läbi varasemate intervjuude kõlab raamatus ka Nõmmiku enda hääl, mis koos kolleegide, sõprade, abikaasa ja tütre mälestustega viib lugeja aega, kus viina oli palju ja vabadust vähe, aga sõbrad olid ehtsad ja publik jumaldav.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Tänapäev
Formaat KK; Lehekülgi 336; Mõõtmed 145x215

17x4. Peeter Oja elulugu

Peeter Oja

Elulood on tihtilugu väga erinevad. Ometi seob neid üks ühine nimetaja, nad on ambivalentselt tajutavas ajas Elude Lood. On nad lõplikud kokkuvõtted läbitud rännakust või hetkete kogumid määramatus kulgemises? Peeter Oja elulugu paneb mõtlema ja tekitab küsimusi. Mis see on? Milleks? Miks? Kas meisterlikult vormistatud teos on Eestis kirjastatud elulugude epohhiloovaks tuletorniks? Arvatavasti küll. Vähemalt jätkem talle see võimalus.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Akta
Formaat PK; Mõõtmed 200x135

Sulev Luik

Rait Avestik

Eesti ühe omapärasema näitleja Sulev Luige (1954–1997) detaili- ja värvirikka portree loomiseks on autor toetunud Sulev Luige sõprade ja kolleegide mälestuste kõrval ka Sulev Luige endaga tehtud intervjuudele ja tema mõtteavaldustele. Et võimalikult palju Luike ennast tema enda kaudu avada, leiavad kasutamist tema kirjad ja kirjad temale. Teisalt püüab see raamat püüda püüdmatut ja kirjeldada kirjeldamatut, sest „Ta oli nagu joonis kaljuseinal, hieroglüüf, mis süüvib mällu, kuid mida on võimatu lõpuni mõista. (Toomas Raudam)

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Tänapäev
Formaat KK; Lehekülgi 336; Mõõtmed 230x160

Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast

Andres Laasik

Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele.
Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis.
Kaljo Kiisa mängitud rollide, lavastatud filmide ja avalikkuses väljaöeldud sõnavõttude kaudu on tekkinud temast ettekujutus kui muhedast ja heatahtlikust inimesest, kelles on südamlikkust ja hingesoojust. See mulje ei ole petlik, kuid ei ole ka ammendav. Kaljo Kiisa elus oli palju võitlemist oma loomingu eest, enese eest seismist ja ka ebaõnnestumisi, millest teatakse vähem. See raamat püüab rääkida kõigest. Nii nagu Kaljo Kiisk pidas õigeks siis, kui töö selle raamatu kallal oli alles alustamise järgus.
Andres Laasik

Lembit Eelmäe näitlejaraamat

Aivar Kull

Aivar Kulli “Lembit Eelmäe : Näitlejaraamat” tuletab meelde kahte raamatut. Esiteks tema enda kirjutatud Oskar Lutsu monograafia (2007) ja teiseks Mari Tarandi raamatut oma vennast Juhan Viidingust “Ajapildi sees” (2008). Sarnasus pole ainult kujunduses. Aivar Kull on sama põhjalik ja ainet tundev, kui Oskar Lutsu monograafias, kuid seekord on see antud isiklikuma lähenemisega, stiililiselt Mari Tarandiga samas võtmes. Autor keskendub küll Lembit Eelmäe näitleja-ande kirjeldamisele, kuid ka kogu ülejäänud elust antakse intiimne ülevaade. Raamatu lõpetab Mati Undi kirjutis “Imelik Lembit Eelmäe”. Raamatus on tosin pilti. Lisaks nimeloend ning Lembit Eelmäe osatäitmiste nimestik (laval, filmis, kuuldemängudes). Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kultuurkapital.

Aplaus teile

Tõnu Aav

"Mulle on meesnäitlejad ikka tundunud mitte eriti tõsiseltvõetavad, eneseimetlejad ja kehkadiveid, aga kui seda tööd tehakse niisugusel tasemael ja nii kaua ühtejärge, siis on see küll üks tõsine meestetöö."
Enn Vetemaa