Friedrich Reinhold Kreutzwald 
Eesti rahva ennemuistsed jutud 
Valikkogu

88-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Tammerraamat 2018

Raamat sisaldab valikut Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt rahvapärimuse põhjal kirja pandud teosest «Eesti rahva ennemuistsed jutud». 1866. aastal ilmunud kogumikku peetakse eesti ilukirjanduse esimeseks klassikaliseks proosateoseks, mida on huvitav lugeda ka tänapäeva koolilastel ja täiskasvanutel.

Raamatu illustreerimiseks on kasutatud Günther Reindorffi vinjette Eesti Kunstimuuseumi kogust.

Kujundanud Villu Tammer 

Eesti muinasjutud
Koostanud Rain Siemer
160-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Eesti muinasjutuvestjad on loonud, hoidnud ja kirjeldanud hoopis isemoodi maailma, kus kanad munevad kuldmune ja ka lihtne sepapoiss võib soovi korral kulda lausa sülitada. Vanapagan joob tõrva nagu õlut ja mõnel mehel on kanamuna suurune valguskera, mis on väärt nelikümmend miljonit rubla. Siin kõnnivad vägevad mehed Matsipoeg Mats ja Kalevipoeg. See on tore paik, kus hea alati võidab ja kurjamid jäävad pika ninaga. Ühesõnaga – muinasjutumaa.

Siinne valimik esitleb murdosa Eesti Rahvaluule Arhiivi muinaslugude varamust. Need on esitatud just nii, nagu jutustaja neid on rääkinud või kirjutanud. Ehe rahvakeel vahendab seda, mida meie eelkäijad hindasid ja armastasid, headuse seadusi, mis kehtivad nii inimeste kui ka loomade seas

Loone Ots, kultuuriloolane
Illustratsioonid Raivo Tihanov

  Eno Raud
Kilplased
44-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Tänapäev 2016

Kuigi Kilplaste nime ja lugude allikaks on Saksamaal asuva Schilda linna elanike kohta 16. sajandist käibel olnud naljalood, on need alates F. R. Kreutzwaldi versioonist muutunud ka meie pärimuse osaks.

Käesolev raamat on Eno Raua ümberjutustuse uustrükk, millele Priit Pärn on joonistanud uued tegelasterohked pildid.


Kujundanud Dan Mikkin
Illustratsioonid Priit Pärn

  Metsavaimu heategu
Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist
Koostanud Risto Järv
383-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Varrak 2016 

 Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa.

Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest.

Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja


Kujundanud Mari Kaljuste
Illustratsioonid Kadri Roosi

  Matthias Johann Eisen
Eesti imede ilmast
Ennemuistsed jutud
224-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2016 

Matthias Johann Eisen (1857–1934) oli silmapaistev rahvaluuleteadlane, kes tundis hästi eesti muinasilma ja selle tegelasi. Oma nägemuses on ta elustanud kogu eesti mütoloogia.

Eisen oli ka paljude populaarsete raamatute autor. 1911. aastal ilmusid tema sulest «Eesti ennemuistsed jutud» ning 1926. aastal «Eesti imede ilmast». Käesolev valikkogu ongi koostatud nende kahe teose põhjal, tegelasteks ussist neiu, seenekuningas, lombakas hobune, kange kukk, tuuleema, Püha-Jüri, vaga hobune, viledajalgne kuningatütar, tark talutüdruk jpt.

Raamat on ka omamoodi kunstnikuraamat, mille müstilised illustratsioonid on kollaažidena loonud Angelika Schneider.

Marjakobar ja teisi seto muinasjutte
232-leheküljeline kõvas köites raamat
Koolibri 2015 

Uues kuues raamat rõõmustab taas rahvaluule- ja muinasjutusõpru. Seekord ilmestavad lugusid kunstnik Regina Lukk-Toompere kaunid joonistused. Tuntud folkloristide juba ammu koostatud kogumik annab üllatava ja kaasakiskuva pildi Eestimaa kaguservas asuva Setomaa omapärasest kultuurist.

Setode juturepertuaar on lai, nende muinasjutuvestjad on ainest kogunud nii Eestist kui ka Venest ja teistest slaavi kultuuri maadest, aga on ka täiesti algupäraseid lugusid, näiteks nimijutt «Marjakobar» või «Söepuder» ning «Utekene ja hunt».

Lood on kirja pandud eesti kirjakeeles, kuid seda on mõnusalt maitsestatud setokeelsete väljenditega. Vähetuntud sõnad on varustatud reaaluste seletustega.