Põhjamaade muinasjuttude kuldraamat
Koostanud Silva Tomingas ja Silvi-Aire Villo
240-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat sarjast Kuldraamat
TEA Kirjastus 2016 

Põhjamaade muinasjuttude kuldraamat» täiendab TEA Kirjastuse kuldraamatute sarja muinasjuturaamatuid valikuga Islandi, Norra, Taani, Rootsi ja Soome rahvaste jutuvaramust. Et rahvaste muistsed kombed ja uskumused unustusehõlma ei vajuks, koguti Põhjamaades nii nagu Eestiski rahvapärimust ja avaldati kirjasõnas juba eelmistel sajanditel. Muinasjutud peegeldavad Põhjamaade uhket ja karmi loodust, iseloomulikku looma- ja taimeriiki, iga rahva loomust, mõttelaadi ja eripära.

«Põhjamaade muinasjuttude kuldraamatus» tutvume müstiliste trollide, pöialpoiste, haldjate, metsa-, vete- ja maavaimudega, loomade ja mitmesuguste imeliste olenditega ning nende võluvõimetega. Kord uitavad nad pimeduse varjus metsateedel, jõekaldal, kaljunukkidel või vesiveskite ümbruses, kord tulevad kuningalossidesse, tulede särasse ja pidulauda ... Mõistagi ei puudu Põhjamaade muinasjuttudes imeilusad printsessid ja vaprad kuningapojad.

«Põhjamaade muinasjuttude kuldraamatus» avaneb meile Põhjamaade rahvaste värvikas ja fantaasiarikas mõttemaailm, mis on küll paljuski sarnane meie omaga, kuid samas ka mitmeti erinev, sest kultuuride omapära peegeldub ka muinasjutumaailmas. Tuttavad motiivid ja äratundmisrõõm vahelduvad ootamatute ja põnevate lahendustega.

• Kas teate, kuidas rootsi muinasjutus kaks hiiglast üht saapapaari jagasid?
• Kas teate, et pöialpoiss on norralaste uskumuse kohaselt väike kuri mehike, kuid tema soosingu saab võita kausitäie pudruga?
• Kas teate, kuidas raudtee seitsmepenikoormasaapad sai?
• Kas teate, kuidas Matti Kivinen ja Turu lossi haldjataat sõpradeks said?
• Kas teate, kuidas uksehoidja pojast Taanis riiginõunik sai?
• Kas teate, et ka jääkaru võib olla muinasjutus hoopis imeilus prints?

«Põhjamaade muinasjuttude kuldraamat» on illustreeritud fotodega. Kaanel on troll ja trollikalju Norrast.

«Põhjamaade muinasjuttude kuldraamat» pakub tõelise lugemiselamuse nii väikestele kui ka suurtele ja avardab meie kõigi silmaringi. Saab kinnitust vana tõde, et õnn ei kuku kellelegi taevast kaela, hea saab alati võidu ja kuri teenitud karistuse.
Kujundanud Janek Saareoja
Kaanekujundus Kalev Tomingas

  Eno Raud
Kilplased
44-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Tänapäev 2016

Kuigi Kilplaste nime ja lugude allikaks on Saksamaal asuva Schilda linna elanike kohta 16. sajandist käibel olnud naljalood, on need alates F. R. Kreutzwaldi versioonist muutunud ka meie pärimuse osaks.

Käesolev raamat on Eno Raua ümberjutustuse uustrükk, millele Priit Pärn on joonistanud uued tegelasterohked pildid.


Kujundanud Dan Mikkin
Illustratsioonid Priit Pärn

  Metsavaimu heategu
Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist
Koostanud Risto Järv
383-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat
Varrak 2016 

 Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa.

Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest.

Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja


Kujundanud Mari Kaljuste
Illustratsioonid Kadri Roosi

  Matthias Johann Eisen
Eesti imede ilmast
Ennemuistsed jutud
224-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2016 

Matthias Johann Eisen (1857–1934) oli silmapaistev rahvaluuleteadlane, kes tundis hästi eesti muinasilma ja selle tegelasi. Oma nägemuses on ta elustanud kogu eesti mütoloogia.

Eisen oli ka paljude populaarsete raamatute autor. 1911. aastal ilmusid tema sulest «Eesti ennemuistsed jutud» ning 1926. aastal «Eesti imede ilmast». Käesolev valikkogu ongi koostatud nende kahe teose põhjal, tegelasteks ussist neiu, seenekuningas, lombakas hobune, kange kukk, tuuleema, Püha-Jüri, vaga hobune, viledajalgne kuningatütar, tark talutüdruk jpt.

Raamat on ka omamoodi kunstnikuraamat, mille müstilised illustratsioonid on kollaažidena loonud Angelika Schneider.

Marjakobar ja teisi seto muinasjutte
232-leheküljeline kõvas köites raamat
Koolibri 2015 

Uues kuues raamat rõõmustab taas rahvaluule- ja muinasjutusõpru. Seekord ilmestavad lugusid kunstnik Regina Lukk-Toompere kaunid joonistused. Tuntud folkloristide juba ammu koostatud kogumik annab üllatava ja kaasakiskuva pildi Eestimaa kaguservas asuva Setomaa omapärasest kultuurist.

Setode juturepertuaar on lai, nende muinasjutuvestjad on ainest kogunud nii Eestist kui ka Venest ja teistest slaavi kultuuri maadest, aga on ka täiesti algupäraseid lugusid, näiteks nimijutt «Marjakobar» või «Söepuder» ning «Utekene ja hunt».

Lood on kirja pandud eesti kirjakeeles, kuid seda on mõnusalt maitsestatud setokeelsete väljenditega. Vähetuntud sõnad on varustatud reaaluste seletustega.