Kuvatud on postitused sildiga Meie elu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Meie elu. Kuva kõik postitused

3.9.14

Meie elu Indrek Silver Einberg
Meie elu

89-leheküljeline pehmes köites raamat sarjast Meie elu
Filmiklubi 2014

Meie rahvas jõudis siia väga ammu. Isegi meteoriit, mis Saaremaal maha prantsatas ja nii Kaali järve kaevas, jõudis siia pärast meid. Meie käekäiku hakati üles kirjutama aga alles hiljaaegu. Seni kuniks saime ümbruskonna rahvastega hästi läbi, ei pannud meid keegi tähele. Umbes 800 aasta eest sattusime aga sõjajalale Mõõgavendade ordu ja sakslastest vallutajatega. Nüüd hakati meid ka märkama ja meie juhutmisi üles kirjutama.

Sellest ajast pärinevad teated eestlaste pealikust nimega Lembitu. Vaenlased kartsid teda, sest ta oli järeleandmatu ning tema kutsele kuuletusid ümberkaudsete maakondade eestlased. Sarja Meie Elu neljas raamat jutustab, kuidas see kord oli.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja 100 eluaasta vahele.

21.7.14

Meie elu Indrek Silver Einberg
Meie elu
Eesti laulupidu

124-leheküljeline pehmes köites 3. raamat sarjast Meie elu
Filmiklubi 2014

Esimese Eesti laulupeo korraldas lauluselts Vanemuine ajakirjanik Johann Voldemar Jannseni juhtimisel. Peo saatus rippus mitu puhku päris peenikese niidi otsas. Sakslastest võimumeeste arust oli see üks kahtlane ettevõtmine.

Neil oligi õigus, sest teise sordi inimesteks peetud eestlased tulid kokku, et ennast rahvuseks laulda. Aga milline võis kõige esimene laulupidu olla ühe päris juhuslikult Tartusse sattunud nooruki silmade läbi? Millised olid kõik järgmised laulupeod? Kuidas see kord oli? Sellest jutustabki sarja Meie Elu kolmas raamat «Eesti laulupidu«.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja saja aasta vahele.

3.7.14

Meie elu Silver Einberg
Meie elu
Lydia Koidula

100-leheküljeline pehmes köites 1. raamat sarjast Meie elu
Filmiklubi 2014

170 aasta eest oli kõik hoopis teisiti kui praegu. Telefon oli veel välja mõtlemata ja inimesed kirjutasid üksteisele ilusa käekirjaga pikki kirju. Lastele pandi Saksa nimesid ja üldse püüti sakslaste moodi välja näha.
Siis sündis aga väikeses Vändra alevikus üks terane tüdruk, kes sai nimeks Lydia. Tema kodu oli läbinisti saksa keelne, aga Lydia tahtis äkki hoopis eestlane olla. Kuulsaks luuletajaks kavatses ta samuti hakata. Temast saigi kuulus luuletaja. Koidulaulikuks ja Emajõe ööbikuks hakkas Eestimaa rahvas teda kutsuma. Lydia oli ka meie rahva eestlasteks sirgumise vahetu pealtnägija. Õpetatud inimesed ütlevad, et ta aitas sellele kohe kõvasti kaasa. See raamat kõnelebki sellest, kuidas see kõik kord oli.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja 100 eluaasta vahele.
Meie elu Lauri Vahtre
Meie elu
Carl Robert Jakobson

99-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 2. raamat sarjast Meie elu
Meie Elu 2014  

Üks sõnakuulmatu lehm läks kord Torma mõisniku põllule maiustama. Sellest tõusis suur riid mõisniku ja noorukese õpetaja Carl Robert Jakobsoni vahel, kellele lehma kuulus. Leppimist ei tulnud ja õpetaja pidi Tormast ära minema.

Ta jõudis Venemaale ja sealt jälle tagasi Eestisse. Siin pidas ta mõisnike vastu ägedaid kõnesid, asutas ajalehe ja alustas uhke talu rajamist. Tema elu ei olnud pikk, kuid ometi jõudis ta teha väga palju. See raamat kõnelebki, sellest, kuidas see kõik kord oli.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja saja eluaasta vahele.