27.2.14

Õpetajat otsimas Raul Kilgas
Õpetajat otsimas

320-leheküljeline pehmes köites raamat
Sator 2013
Püüd sõnastada elu mõtet ja tähendust ratsionaalsel tasandil jääb alati puudulikuks. Inimkonda aastatuhandeid saatnud pärimuslike lugude sõnastamatu võlujõud aga suudab näidata teed mõtte ja tähenduseni. Üha enam kasutatakse selliseid lugusid psühhoteraapias – nende elutarkus ja huumor õpetab õpetamata, aidates teinekord tõhusamalt kui psühholoogiline analüüs.

«Õpetajat otsimas« kuulub samasse ritta varem ilmunud raamatutega «Ajatud lood» ja «Kuldsed lood». Nagu eelmistesse, nii on ka siinsesse kogumikku valitud parimaid palasid erinevatest pärimusest, varasemaid kordamata. Sarnastel universaalsetel motiividel põhinevad ka mõned raamatusse võetud uuemat päritolu lood.
Visa hing Kilingi-Nõmmelt 2 ja Karlova inimsööjad Aarne Anmann ja Kivisildnik
Visa hing Kilingi-Nõmmelt 2 ja Karlova inimsööjad

206-leheküljeline pehmes köites 2. raamat sarjast Eriti verine Eesti Vabariigi kriminaalromaan
Jumalikud Ilmutused 2013
Seksuaalmaagia, Karlova kannibalid, eradetektiiv Paul Pank leinab haub piinarikast kättemaksu, tema suur armastus Ithaka on mõrvatud – ühesõnaga kriminaalromaan eestlaste raskest elust täna. Visa Hing Kilingi-Nõmmelt ja Karlovainimsööjad on Eriti verise Eesti Vabariigi kriminaalromaanide sarja teine raamat.

Nii ma siis mediteerin Ithaka haual, säraküünalde kirkuses ning meenutan meie armastust alates esimesest kohtumisest Valgas Kuperjanovi tänaval kuni kõige rajumate orgiateni Bangoki klubides...

Ithaka mälestuseks kirjutan ma praegu oma seksuaalmaagia õpikut. Ma pühendan selle põhjaliku ja nüansirikka teose just nimelt temale. See pole lihtsalt eneseabiõpik kiimalistele lontrustele, vaid eelkõige feministlik filosoofia, aga ka naissoo vabastamise strateegia. Ma tahan, et naised valitseksid maailma, mitte kurjus.


Vait olla ja edasi teenida Mihkel Rammo
Vait olla ja edasi teenida

391-leheküljeline pehmes köites raamat
Varrak 2013
«Vait olla ja edasi teenida» on tempoka arenguga lugu noorte meeste ajateenistusest Eesti Kaitseväes. Humoorika stiiliga on autor püüdnud edasi anda sõjaväeelu argipäeva, mis kohati areneb lausa absurdini. Peategelane Mike, ülekaaluline egoistist Vilde, tülinorija Kanter, karm, kuid pehme südamega mehemürakas Tölp, range leitnant Pilberg ja paljud paljud teised tegelased püüavad ennast selles karmis maailmas maksma panna.

Olles astunud ajateenistusse, kogevad loo tegelased, et tegu ei olegi kohaga, kus õppused, kord ja distsipliin käsikäes käivad. Sekka tuleb ka napsutamist, hüppes käimist ja kauneid naisi. Paraku ei puudu siit ka tõsised mured ja kurvad sündmused.


Vaene PettsonSven Nordqvist
Vaene Pettson Rootsi keelest tõlkinud Ülle Kiivet
24-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Koolibri 2014
Juba rootsi tuntud kirjaniku Sven Nordqvisti eelmistest raamatutest «Pannkoogitort» ja «Rebasejaht» meile tuttavaks saanud taat Pettsoni ja tema kassi Finduse seiklused jätkuvad. Sedakorda on väljas november, sajab lakkamatult vihma ja Pettsonil on nii paha tuju, et ta ei taha kohe mitte midagi teha.

Kass Findus aga ei suuda kuidagi sellega leppida, et peab terve päeva toas paigal istuma. Tal tuleb välja mõelda, kuidas taadi tuju uuesti heaks teha. Raamatu lõpus saab külm ja märg novembripäev hoopis rõõmsamad toonid. Kuidas see Findusel õnnestub, saame teada juba raamatust.




Roosi tahab lennata Piret Raud
Roosi tahab lennata

32-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Mustvalge 2013
«Roosi tahab lennata» on Piret Raua algupärase teksti ja joonistustega raamat eelkooliealistele lastele. Raamatu peategelane on hobune Roosi, kes soovib oma esivanema Pegasuse eeskujul lendama õppida. Pireti käekiri kunstnikuna on väga omapärane ja tema tegelased naljakad ning väga lastesõbralikud. Raamat sisaldab ka mõned tema luuletused. Igal leheküljel on värviline illustratsioon ja tekst.


Nõelad Elo Viiding
Nõelad

80-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Tuum 201
Elo Viidingu uus luulekogu «Nõelad« on tema kolmeteistkümnes raamat ja tõestab, et Elo Viiding on tõusnud eesti luule tippude hulka, kelleta 21. sajandi alguse eesti kirjandust on võimatu ette kujutada. Elo Viidingu luule on alati olnud täpne ja irooniline, sotsiaalselt aktiivse luuletaja looming. Nii on ka «Nõelad» äärmiselt eloviidinglik luulekogu – terav ja sotsiaalne, meie tänapäeva elu halastamatult pildistav.

Läbistab, torkab,
teeb valu,
traageldab

vari- ja päriselud,
tõmbab kokku
ihade tühikud –

ime on nõel,
kangas hing.
Minu õnnelik elu Rose Lagergrantz
Minu õnnelik elu

Rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste
142-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tammerraamat 2014
Edasi läheb veel paremaks. Ta leiab endale sõbra! Kuid siis juhtub midagi, mida Dora ei oska oodata. Ja juhtub veelgi rohkem …

Rootsis väga populaarsed autorid Rose Lagercrantz ja Eva Eriksson on enam-vähem ühevanused ja nad on teinud lasteraamatuid väga kaua, 30–40 aastat. Peaaegu sama kaua, kui nad on olnud täiskasvanud. Nad on sageli töötanud koos ning seeläbi on valminud paljud huvitavad lasteraamatud, mis ka tegijaid õnnelikus teevad.


Majandusaasta aruande koostamine Majandusaasta aruande koostamine
Sobilik 2013. aasta aruande koostamiseks. Kooskõlas Eesti Hea Raamatupidamistavaga 2013
Koostanud Mai Palmipuu

248-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat ja CD
Praktiline käsiraamat, mis abistab raamatupidajat ja finantsjuhti ettevõtte 2013. aasta majandusaasta aruande koostamisel ja esitamisel, lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast.

Raamatuga on kaasas abimaterjalidega CD-plaat.


Lumehelbed, päikesed ja tähed Ayako Brodek ja Shannon Voigt
Lumehelbed, päikesed ja tähed

144-leheküljeline kõvas köites raamat
2014
75 kaunist lumehelbe, päiksekese ja tähe kujutist koos selgete juhiste, fotode ja valmistamisõpetustega neile, keda huvitab pabervoltimiskunst. Tutvustatakse erinevaid pabervoltimistehnikaid ning selgitatakse origami sümboleid. Iga omanäolise lumehelbe ja tähekese juures on näidatud selle valmistamise raskusaste.

Omatehtud kujundeid võib kasutada aknakaunistustena, vanikutes ja lauaseadetes, samuti võib neist valmistada omanäolisi ehteid.



Laps varakult potile Kirsti Lõbu
Laps varakult potile

35-leheküljeline pehmes köites raamat
Ajakirjade Kirjastus 2014
Raamatust leiad samm-sammult õpetuse, kuidas titat potile harjutada, ning rohkelt läbiproovitud nõuandeid. Raamat sobib ka hiljem alustajatele ja peredele, kel potitamine parajasti käsil.

Mõni laps käib juba esimese sünnipäeva paiku edukalt potil, teine aga kannab mähkmeid 2.–3. eluaastani või isegi veel kauem. Kahe tütre ema Kristi Lõbu hinnangul saab määravaks vanus, mil potitamisega algust tehakse.

Varasel potitamisel on palju eeliseid, näiteks:

  • lapse parem kehatunnetus
  • lähedane suhe ema ja lapse vahel
  • mähkmelööbe vältimine
  • tuhandete eurode ja looduse säästmine
Materjali kogudes küsitles autor rohkem kui 500 peret. Raamatusse valitud kogemuslugudes on juttu nii sünnist saati mähkmeta kasvatusest kui ka eri vanuses beebide potile harjutamisest.
Jäine teekond Timo Palo
Jäine teekond
Omal jõul põhjapooluselt mandrile

312-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Aasta Raamat 2014
Norralasest polaaruurija Fridtjof Nanseni tegudest inspireerituna asuvad 2012. aasta 22. aprillil põhjapooluselt maismaa suunas teele kaks polaarrändurist sõpra: norralane Audun Tholfsen ja eestlane Timo Palo. 72 päeva ja 1620 kilomeetrit hiljem jõutakse Longyearbyenisse Teravmägedel. Esmakordselt inimjõul üle Põhja-Jäämere pooluselt Teravmägedele kulgenud seiklusi täis rännakule antakse Guinnessi rekordi nimetus.

Timo Palo raamat «Jäine teekond» viib tagasi jäämerele ja seal aset leidnud sündmuste keskele. 312 lehekülge ja üle 250 värvilise foto pakuvad kaasahaarava loo, mis annab lugejale võimaluse lahkuda hetkeks igapäevasest argielust ja teha läbi rännak, kus ärevaid hetki tekitavad jääkarud, kapriisne ilmastik ning sulav merejää.
Hällilaulud Hällilaulud
10-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites pappraamat
Sinisukk 2014
Imearmas tuntud ja vähemtuntud viiside ja sõnadega unelauluraamat pisipõnnidele. Lapsevanemad saavad klahvidele vajutades ja hällilaule kaasa lauldes oma päris pisikesi unele hällitada.

Pisut vanemad põnnid valivad magava loomalapse järgi klahvi vajutades raamatust hällilaulu ise ja suiguvad kauneid viise kuulates või kaasa lauldes peagi unehõlma.


Gluteenivabad retseptidGluteenivabad retseptid
Koostanud Elina Sildre ja Silver Tibbing 243-leheküljeline kõvas köites raamat
Tere AS 2013
60 gluteenivaba retsepti sisaldav raamat aitab muuta toiduvalmistamise lihtsamaks inimestele, kel esineb gluteenitalumatust.

Siit leiad salateid, suppe, põhiroogasid ning soolaseid ja magusaid küpsetisi. Valikust ei puudu ka magustoidud ja kommid. Nisujahule on mitmeid alternatiive ning ei ole põhjust, miks gluteenitalumatuse korral peaks loobuma näiteks maitsvatest kookidest või küpsetistest.

Retseptijuhised on sammsammulised ja koos toetava pildimaterjaliga.




Aega on mu meelest Peep Ilmet
Aega on mu meelest

78-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Varrak 2013
Peep Ilmeti 14. luuleraamatu pealkiri «Aega on mu meelest» kirjeldab üsna kokkuvõtvalt selle teose sisu. Luulekogu peategelaseks on Aeg ja kõrvaltegelasteks nii autor ise kui ka kõik meie. Kuidas Peep Ilmet ja meiegi selle peategelasega läbi saame, selgub seda luuleraamatut lugedes. Ajast on Peep Ilmet kirjutanud varemgi rea luuletusi, kuid nüüd on sellele pühendatud terve uus luulekogu.

Raamatust võib leida nii ajavoolu jälgivaid luuletusi, ajavooluga kaasa kanduvaid kui ka vaid näpu korraks ajavoolu kastmisi. «Kulgetav kulg on püsitu kulg» on tõdenud taoismi rajaja Lao-zi. Kõige teadaoleva põhjal tuleb sellega leppida.

11.2.14

Guy Sajer
Unustatud sõdur (1. ja 2. osa)

Prantsuse keelest tõlkinud Marja Liidja
376-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2013 

Guy Sajer ei ole veel seitsmeteistkümneaastane, kui tõmbab 1942. aasta juulis selga Wehrmachti mundri. Ta on isa poolt prantslane ja ema poolt sakslane; tema tollane elukoht asub Alsace'is. Nooruse tõttu ei määrata teda rindeväeossa, vaid vooriteenistusse. Sajeri väeosa ei jõua kunagi Stalingradi, kuhu pidi vedama varustust, sest 6. armee kapituleerub enne seda. Aga Sajer teab juba, et sõda pole mingi lõbureis ja et Venemaa talves ellujäämine on ise juba lahing.

Tõeline sõda, eesliinivõitlus, algab tema jaoks siis, kui ta läheb üle diviisi Grossdeutschland, see on eliitdiviis, mille koosseisus ta osaleb alates 1943. aasta suvest Ukraina rinde kõige suuremates lahingutes, kui Wehrmacht taandub Vene ofensiivi survel. Kurskist Harkovini, päeval ja ööl, mudas või lumes, 40-kraadises pakases, Vene suurtükiväe tule all, silmitsi vaenlase võimsa armee pealetungilainetega, kus ei tunta muret inimkaotuste pärast, on Grossdeutschlandi mehed alati ohtlikemates rindelõikudes, alati eesliinil, võitlevad üks kahekümne vastu ja kogevad põrgut. Belgorodi lahing, Dnepri ületamine (seda nimetatakse Teise maailmasõja Berezinaks) on reasõduri seisukohast kaks selle sõjakirjelduse haripunkti. Hiljem, kui Saksa rinne laguneb, kui tohutu armee taganeb, lisandub regulaarsele rindevõitlusele sõda partisanidega, mis on veel metsikum ja halastamatum...

Kui see jutustus sõjast Venemaal ei sarnane ühegi teisega, kui see ületab tõepärasuselt, õudustelt ja vägevuselt kõik muu, mis on sellest kirjutatud, siis pole põhjuseks vaid see, et autor on tõepoolest ise läbi elanud kõik selle, millest ta jutustab, mitte ainult sellepärast, et tema sule all omandavad sõnad külm, nälg, palavik, veri ja hirm reaalse värvi ja kohutava jõu, vaid põhjuseks on ka see, et Sajer oskab erakordse võimsuse ja täpsusega näha üksikasju ning panna ka lugejad neid nägema. Niisiis pole põhjust kahelda, et kõik siin jutustatu on tõsi, peaaegu viimse üksikasjani; lugeja võib olla kindel, et tegemist ei ole «literatuuriga», bravuuritsemisega, vaid et kõik oligi tõepoolest nõnda: niisugune oli vaprus ja niisugune oli hirm, niisugune oli viletsus ja niisugused olid sõjaõudused.

Kaanekujundus Reet Helm



Berit Veideman
 
Tumenejad

 
286-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Tänapäeva noorsooromaan
Tänapäev 2014 

Üheksandas klassis käiva tõrjutud Ingridi elu muutub, kui ta saab teada, et tal on üleloomulikud võimed. Ta asub õppima üleloomulike võimetega laste kooli, kust saab alguse hulk maagilisi seiklusi.
«Tumenejad» pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2012. aasta noorteromaanikonkursil kolmanda koha.



Kujundanud Angelika Schneider



Raja Valmsen
 
Tiigripoisi jahiretk

 
24-leheküljeline kõvas köites raamat
TEA Kirjastus 2014 

«Tiigripoisi jahiretk» räägib väikesest tiigrist Triibust, kes hiilib öösel ema-isa kaisust jahti pidama. Äkki ilmub tasahilju džunglirajal astuva Triibu teele suur must elukas. Vapper tiigripoiss ründab vaenlast ja võitleb temaga, nii et käpad kriimud ja kasukas sassis.

Kes see teravate küüntega hirmuäratav elukas küll oli? 

Deborah Crombie
Surmaosak

184-leheküljeline pehmes köites raamat
Varrak 2014 

Nädalake lõõgastavat puhkust on just see, mida Scotland Yardi peainspektor Duncan Kincaid vajab. Ent kui mullivannist avastatakse surnukeha, lõpeb Kincaidi puhkus enne kui see alatagi jõudis. Üks tema uutest tuttavatest on surnud ning üks hotelliasukas peab olema tapja. Kuigi kohalikud politseinikud pole just koostööaltid, ei luba Kincaidi kohusetunne tal kuritegu ignoreerida ning ta palub kohale sõita ka oma entusiastlikul noorel assistendil seersant Gemma Jamesil. Panused tõusevad pärast seda kui toimub veel üks mõrv ning Kincaid ja James tõmmatakse peadpööritavasse mängu, kus tagaaetav naudib tapmist liigagi palju.

Deborah Crombie on Texasest pärit kirjanik ja kirjandusteadlane, kelle eriala on keskaja kirjandus. Ta on elanud ka Šotimaal ja Inglismaal. Varem on ilmunud Kincaidi ja Jamesi tegemistest jutustav romaan «Kõik saab korda». 

Vello Soodla
 
Olga mõõgakandja ja teised lood
 

Elu pärast sotsialismi ja II maailmasõda
189-leheküljeline pehmes köites raamat
2013 

Raamatus on kolm juttu. Nendest esimene, Olga Mõõgakandja lugu, käsitleb Eesti lähiajaloo inimsaatusi 90ndatel aastatel. Peategelane Olga on hilismigrant, kes abielludes eestlasega õppis ära eesti keele ja püüab sulanduda varakapitalistlikku Eesti ühiskonda. Tema esimene mees sureb kopsuvähki. Siis abiellub ta venelasega, kellest ta lahutab, kui see pärast Eesti isesisvumist läheb Venemaale elama. Kolmas mees tema elus on eestlane Peeter, kelle ema, endine nomenklatuurikommunist, on jutus samuti tähtis tegelane. Turumajandus lõi paljude inimeste elud segi ja nad pole senimaani sellest toibunud.

Kaks järgmist juttu käsitlevad elu pärast Teist maailmasõda. «Admirali lend» jutustab nooruki mälestustest, kui tema isa arreteeriti julgeoleku poolt. Sama teemat puudutab ka lühijutt «Verekäkid». 

Ly Laane ja Riin Naestelmaa
 
Mängides rääkima

 
320-leheküljeline pehmes köites raamat
Tänapäev 2014 

See raamat sisaldab mänge ja tegevusi eesti keele käänete õppimiseks, harjutamiseks ja kinnistamiseks funktsioonide kaupa. Käänete tähenduste omandamist toetab rikkalik pildimaterjal.

«Mängides rääkima» on mõeldud kasutamiseks lapsevanematele, õpetajatele, logopeedidele ja eripedagoogidele lisamaterjalina käänete õppimisel. Samuti tuleb see kasuks ka emakeele või eesti keele kui võõrkeele õpetamisel. 

Mati Õun
Mehed, purjed ja püssirohi
16.-17. sajandi sõjad Läänemerel ja Läänemeremail 1554-1679

100-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Sentinel 2013 

Siinne raamat hõlmab meresõja osa aastal 2003 ilmunud raamatust «Vaateid vanemasse mereajalukku». Selles ilmunud lugudele on lisatud peatükid «Rootsi-Vene pisisõda Ingeris ja Kannasel 1554−1557«, «Rootsi−Taani sõda 1658−1660» ning «Rootsi−Brandenburgi−Taani sõda 1674−1679 ehk Skane sõda».
16. sajandi teisel poolel valitsesid nii Läänemeremail kui ka ülejäänud Euroopas hoopis teistsugused inimlikud väärtused kui tänapäeval. Neil ammustel aegadel sõdisid lustiga nii rootslased kui ka taanlased, rääkimata sakslastest, poolakaist ja venelastest. Suhtumine sõjasse ja sõjapidamisse oli tollal täiesti vastupidine tänapäevasele. Sõda oli tollal eluline vajadus nagu söömine, joomine ja magamine. See oli võimalus noortele meestele laia maailma näha, küpsetele meestele karjääri teha ning kroonitud peadele maavaldusi laiendada ja maksualust rahvast, ka sõjamehi, juurde saada. Nagu öö ja päev erinesid tänapäevastest ka tolleaegne tehnika, relvad, rõivamood, reisimisvõimalused, haridustase ja kõik muugi.



Kujundanud Aime Kalapüüdja



Maailma tähtpäevad
Koostanud Allan Espenberg

343-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Tammerraamat 2014 

Erinevatele teemadele pühendatud täht-, mälestus- ja pidupäevi on maailmas tuhandeid, tõenäoliselt isegi miljoneid. Pealegi mõeldakse kõikvõimalikke tähtpäevi pidevalt juurde. Näiteks Ameerika Ühendriikides, aga ka teistes maades on lausa selliseid inimesi, kelle põhitöö ongi uute tähtpäevade väljamõtlemine.
Tähtpäevi on nii üleilmseid ja piirkondlikke kui ka riigi- ja organisatsioonisiseseid ning lisaks veel selliseid, mis kehtivad ainult mõne osariigi, provintsi, oblasti, maakonna või linna piires. On ka palju sugukondlikke ja perekondlikke tähtpäevi, millest nii mõnigi on kasvanud rahvusvaheliseks.

Käesolevasse raamatusse on kogutud peaaegu kõik laiemalt tähistatavad rahvusvahelised päevad. Iga tähtpäeva juures on selle saamislugu ning tähistamise tavad. Nii et seda raamatut kasutades on iga päev pidupäev.



Kujundanud Villu Tammer



Labürindijooksja
Inglise keelest tõlkinud Mai Tõnisoo
384-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2014 

Kui 16-aastane Thomas liftis ärkab, mäletab ta vaid oma eesnime. Aga ta pole üksi. Kui lifti uksed avanevad, leiab Thomas end suurel kiviseintega ümbritsetud väljakul teiste poisse seas.
Just nagu Thomas, ei mäleta ka välujad (nii nad ennast kutsuvad), miks või kuidas nad sinna sattusid. Kõik, mida nad teavad, on see, et igal hommikul avanevad neid ümbritseva labürindi kivist uksed. Ja igal ööl need sulguvad. Keegi ei taha pärast pimeduse tulekut labürinti lõksu jääda.

James Dashneri romaani järgi valmib 2014. aasta sügisel 20th Century Fox'is samanimeline film (režissöör Wes Ball).


Kujundanud Margit Randmäe
Ave Alavainu
Koondatud

352-leheküljeline kõvas köites raamat
Kentaur 2014 

«Koondatud» on Ave Alavainu elutöökogumik, kus on luuletused tema varem ilmunud kogudest «Väga väike värsiraamat», «Mul on vaid sõnad», «Veel üks võimalus», «Hiiumaal», «Siidikivi», «Sutsakad» ja «Joonlaualaulud».

Lisaks on kogus tsükkel «Laule teie soovil», kus on varem ilmumata või perioodikas ja autoriplaadil ilmunud luuletused. Mahukas järelsõna lisab seni kirjutamata peatüki meie kirjandusajalukku. 
Katrina Kalda
Jumalate aritmeetika

175-leheküljeline kõvas köites raamat
Varrak 2013 

Noor eestlanna Kadri Raud on 1980. aastate lõpul koos emaga välja rännanud Prantsusmaale, kuid hakkab vanaema surma järel üha enam huvi tundma oma Eestisse jäänud suguvõsa heitliku mineviku vastu.

Kadri päevikusissekannetega vahelduvad raamatus kirjad, mille on vanaemale saatnud tema Siberisse küüditatud sõbratar Liisi. Need ammused kirjad heidavad valgust ka Kadri pihtimustele. Kaks jutustajahäält segunevad, põimuvad ja kajastavad teineteist, andes tulemuseks perekonnaloo täis draamat ja siseheitlusi, värvikaid tegelasi, poeetilisi kirjeldusi ja mõrumaigulist huumorit. 

Elise Puls
Imelised naerupommid

96-leheküljeline kõvas köites raamat
Tänapäev 2014 

Raamatust leiad paraja pikkuse ja õpetliku sisuga fantaasiarikkad lood, mis teevad tuju heaks ning panevad kaasa mõtlema. Tegelased sattuvad nii pahandustesse kui ka lõbusatesse seiklustesse.
Muuhulgas kohtume raamatus kuulsust ihkava porgandi, marslase ja laululembese lehmaga. Sobib hästi unejutuks!

Elise Puls on sündinud 1991 Pärnus, «Imelised naerupommid» on tema esimene raamat.





Ruta Sepetys
Hallaaegade algus
 

296-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2014 

1941. aastal valmistub viieteistkümneaastane Lina kunstikooliks, esimesteks kohtamisteks ja kõigeks, mida suvel on pakkuda. Ent ühel ööl tungib Nõukogude salapolitsei nende koju ning küüditab Lina koos ema ja noorema vennaga. Nad saadetakse Siberisse. Lina isa eraldatakse perekonnast ja mõistetakse vangilaagris surma. Kõik on kadunud.

Lina võitleb kartmatult elu eest, tõotades endale, et kui ta jääb ellu, mälestab ta oma lähedasi ja tuhandeid endasuguseid, jäädvustades nende läbielatu joonistustes ja kirjutustes. Ta riskib kõigega, pannes oma sõnumid kunsti keelde, lootes, et need jõuavad vangilaagrisse ja annavad isale teada, et nad on elus.

Teekond on pikk ja vaevarikas. Vaid uskumatu jõud, armastus ja lootus aitavad Linal ja tema omastel ühe päeva teise järel üle elada. Ent kas ainult armastusest aitab ellujäämiseks? «Hallaaegade algus» on lummav teos, mis võtab hinge kinni, paelub südame ja toob ilmsiks inimvaimu imelise loomuse.

Michiganis sündinud ja kasvanud Ruta Sepetys on Leedu pagulase tütar. Ta elab koos perekonnaga Tennessees. «Hallaaegade algus» on tema esimene romaan. 

Euroopa ajalugu

 
Norman Daviese põhjalik käsitlus keskendub peamistele poliitilistele lõhedele, kultuurivooludele, ühiskonnaelule ja majandusele. Kronoloogiline rõhuasetus on kesk- ja uusajal, kus võib näha tegutsemas äratuntavat Euroopa kogukonda ning geograafiline haare püüab hõlmata Atlandist kuni Uuraliteni ulatuva Euroopa kõiki osi.
Silmapaistev osa raamatust on pühendatud ka Ida-Euroopa ajaloole, mis on liidetud ka selliste teemade käsitlusse nagu barbarite sissetungid, renessanss või Prantsuse revolutsioon, mida liiga sageli esitatakse vaid Läänt puudutavatena. Tähelepanu pole pööratud mitte ainult rahvusriikidele, vaid ka omariikluseta rahvastele. Pole unustatud ka mitmesuguseid vähemuskogukondi alates ketseritest ja pidalitõbistest kuni juutide, mustlaste ja muslimiteni.
Viimastes peatükkides käsitletakse kaht maailmasõda „ühe draama kahe järjestikuse vaatusena” ning enim keskendutakse Saksamaa ja Venemaa vahelistele maismaa­lahingutele. Viimane peatükk sõjajärgsest Euroopast viib narratiivi välja 1989.‒1991. aastani ja Nõukogude Liidu lagunemiseni.  

Enne külma

 
21. augusti õhtul 2001. aastal saab Ystadi politsei kummalise telefonikõne. Keegi väidab, et on näinud Marebo järve kohal põlevaid luiki. Kurt Wallander sõidab järve äärde, et uurida, mis seal on juhtunud. Wallanderiga on kaasas tema tütar Linda, kes mõne nädala pärast asub tööle Ystadi politseisse. Nad ei leia järve äärest midagi. Aga juba kõigest mõne päeva pärast helistab endast väljas talumees ja teatab, et keegi on ühe tema mullikatest surnuks põletanud. Kõik vihjab sellele, et jõhkrad teod on mõne loomapiinajast sadisti kätetöö. Mõni päev hiljem kaob jäljetult kultuurigeograaf, kes kaardistas Skåne vanu radasid. Jäljed viivad Guyana džunglisse ja kristlastest viimse kohtupäeva kummardajate juurde. Ja Linda karjäär politseinikuna satub ohtu veel enne, kui see on õieti alanudki.  
Juhan Maiste
101 Eesti mõisa

216-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat sarjast 101 Eesti
Varrak 2014 

101 Eesti mõisa on, nagu kõik selle sarja raamatud, eelkõige oma autori nägu ning Juhan Maiste on raamatusse valinud 101 enda jaoks kõige olulisemat ja omaparasemat Eesti mõisa. Tegemist on poeetilise ja fantaasiaküllase nägemusega Eesti mõisatest, seal elanud inimestest ja toimunud sündmustest, kus rõhk on pandud ennekõike olustikule, emotsioonile ja meeleolule. Maiste viib lugeja põnevale rännakule läbi Eesti aja- ja kultuuriloo ning pühendab meid iga raamatusse valitud mõisa saladustesse. Teiste seas leiavad käsitlemist näiteks Kärstna, Koltsu, Kolga, Jäneda, Hõreda, Heimtali, Aruküla ja Alatskivi mõisad. Teksti toetavad fotod mitte ainult mõisahoonetest, vaid ka kõnekatest detailidest.

Juhan Maiste (snd 1952) on kunstiajaloolane, esseist ja luuleraamatu autor. Ta on avaldanud raamatuid mõisaarhitektuuri, Tallinna vanalinna, Tartu ülikooli arhitektuuriansambli ja Estonia teatrimaja kohta. Oma vaated kultuurile on ta võtnud kokku teoses «Eesti kunsti lugu» (Varrak, 2007) ja ligemale paarisajas teadusartiklis, milles autori huvidering ulatub renessansiajastu maalikunstist nüüdisaegse maastiku- ja muinsuskaitse filosoofiani. Ta on Tartu ülikooli kunstiajaloo professor, õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Maaülikoolis, Soomes Helsingi, Turu ja Oulu ülikoolis, Roomas La Sapienza ülikoolis, samuti Greifswaldis, Kielis, Riias ja mujal.

Mõisad on minu noorusarmastus. Ja töö, millega alustasin juba ülikooli lõpupäevil. 1986. aastal järgnes kandidaadiväitekirja kaitsmine Moskva Kunstide Uurimise Keskinstituudis. Aasta hiljem sai valmis mõisateemaline käsikiri, mis küll enne lugeja ette ilmumist seisis pöördeliste ajaloosündmuste tõttu kirjastuses kümme aastat. Kellel siis oli Balti ketis aega mõelda mõisatele, kui põlesid mitte härrastemajade katused, vaid vaat et oma kodu. Seejärel tuli pikem paus, kui tegelesin mitmete teiste teemadega – hansamajadest renessansi ja muinsuskaitseni. Olin palju kodust ära: õppisin ja õpetasin Roomas, Stockholmis, Helsingis, Londonis. Kui kellaosuti lõi ette viiskümmend, täitus lapsepõlveunistus. Jalutada koos Oxfordi professoritega üle Püha Johannese kolledži muru. Elukoha sain Hõbetorni ja oma võtme parki. Ehkki vaatenurgad olid selleks ajaks nii mitmeski punktis muutunud, vaimustusin taas korra öövalgusest ja metstuvi lennust üle tumeda tiigi. Kui mulle pakuti võimalust kirjutada 101 Eestimaa mõisast, siis kahtlesin pikalt – kas ikka maksab astuda juba jahtunud jälgedesse. Aga nagu teame, pika tiiru järel jõuab eksinu tagasi koduväravasse. Tunnistan ausalt – kord juba teele asununa kirjutaksin mõisatest veel järgmised 101 lugu, mis ei oleks mingil juhul vähem ilusad. Aga seekord tuli välja selline valik.
Juhan Maiste


Kujundanud Mari Kaljuste

Vaata ka lisaks raamatututvustust Juhan Maiste "101 Eesti mõisa".