Mark Brindle 
Digifilmi käsiraamat

Inglise keelest tõlkinud Helen Pruul

224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Koolibri 2014

«Digifilmi käsiraamat» sisaldab kasulikke nõuandeid kõige kohta, mida filmiamatööril tarvis alates idee vormistamisest paberile kuni valmistoodetud filmi levitamiseni. Siit leiate praktilisi soovitusi kaamera ja lisaseadmete, tarkvara ja HD-videotehnika kohta. Kunstilise poole pealt jagatakse juhtnööre stsenaariumi, pildikompositsiooni, helindamise ja valgustamise ning osatäitjate ja võtteplatside valiku osas.

Samuti õpetatakse filmi ja heli monteerima ning plaadile salvestama, aga ka reklaamima ja turustama, kui tunnete, et olete loonud midagi enamat tavalisest koduvideost. Kursust rikastavad arvukad näited kuulsatest filmidest.

Et saada heaks filmiloojaks, ei pea tingimata käima filmikoolis ega omama suuri rahaallikaid!

Rao Heidmets
Animaõpik
128-leheküljeline pehmes köites raamat
Koolibri 2013 
Animatsiooniõpik on üles ehitatud põhimõttel kergest keeruliseks. Algklassiõpilased leiavad siit jõukohased juhised oma ideede ekraanil ellu viimiseks (animeerimiseks), aga põhjalikumal uurimisel leiab ka täiskasvanu üles kogu tehnilise info, et oma ideedest Oscari-vääriline film vormida. Raamatust saab teada, mida teevad režissöör, stsenarist ja operaator. Mis on piltstsenaarium, milline töö on kunstnikul. Kuidas tehakse nukke ja dekoratsioone. Miks mõni animeerib kohe hästi ja teise jaoks on see raske. Põhjalikult räägitakse lahti erinevate animatsioonitehnikate saladused.

Kõik arvutiprogrammid, millest juttu tuleb, on kõigile kättesaadav nn vabavara. Õpikumaterjali omandanu näeb animafilme uues valguses.

Gerda Kordemets
Klass
280-leheküljeline pehmes köites raamat
Tänapäev 2013 
 
Ilmar Raagi filmi põhjal raamatu väljaandmise põhjus on kurb tõsiasi, et film pole oma aktuaalsust kaotanud. Sama jõuliselt kui filmikeel jõuab lugejani ka Gerda Kordemetsa tekst käesolevas raamatus, mis räägib aust ja väärikusest, saatuslikest juhustest. Loo põhiküsimus on ülekohtus. Kui palju lubab inimese väärikus kannatada ülekohust. Ja mis hetkel muutub vastuhakk ise vägivallaks?

Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast

Andres Laasik

Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele.
Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis.
Kaljo Kiisa mängitud rollide, lavastatud filmide ja avalikkuses väljaöeldud sõnavõttude kaudu on tekkinud temast ettekujutus kui muhedast ja heatahtlikust inimesest, kelles on südamlikkust ja hingesoojust. See mulje ei ole petlik, kuid ei ole ka ammendav. Kaljo Kiisa elus oli palju võitlemist oma loomingu eest, enese eest seismist ja ka ebaõnnestumisi, millest teatakse vähem. See raamat püüab rääkida kõigest. Nii nagu Kaljo Kiisk pidas õigeks siis, kui töö selle raamatu kallal oli alles alustamise järgus.
Andres Laasik

Viimne reliikvia

Pilk legendi taha

Paavo Kangur

Miks ja kuidas tegid režissöör Grigori Kromanov, tema abi Kalju Komissarov, “Tallinnfilmi” toimetaja Lennart Meri, stsenarist Arvo Valton ja luuletaja Paul-Eerik Rummo aastatel 1966-1969 just sellise „Viimse reliikvia“, nagu see välja kukkus – filmi, mis tugevalt mõjutas kasvavat põlvkonda ning mille laulud ja dialoogid said üldtuntuks?
Autor Paavo Kangur liigub “Viimse reliikvia” radadel ja vaatab legendi taha, tuginedes nii avaldatud kui avaldamata arhiividokumentidele ja intervjuudele. Rohkete fotodega illustreeritud raamat jutustab Eesti kõigi aegade edukaima mängufilmi autorite ja näitlejate püüdlustest, kaadritagustest lahingutest, võitudest ja solvumistest, intriigidest ja romantikast võtteplatsil.