Mariusz Szczygieł
Gottland
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
199-leheküljeline pehmes köites raamat
2014
 
Poola reportaažimeistri Mariusz Szczygiełi (snd 1966) lood on teravmeelsed, need avavad inimsaatuste üllatavaid tahke ja tekitavad poleemikat. Szczygiełi raamatute peamine teema on Tšehhoslovakkia ajalugu ja kultuur.

Szczygiełi arvukatest auhindadest on tähtsaim 2009. aastal «Gottlandi» eest saadud Prix du Livre Européen. Peamiselt kommunistlikust Tšehhoslovakkiast rääkiv «Gottland» on tõlgitud viieteistkümnesse keelde. Poolas sai «Gottland» kõrgeima kirjanduspreemia Nike lugejaauhinna, Tšehhis tõusis see 2007. aastal bestselleriks.
Suur kirjandus reportaaži keebi all.
Wiener Zeitung
Szczygieł jutustab meisterlikult.
Neue Zürcher Zeitung
Szczygieł näitab tõelist kommunismi.
Frankfurter Allgemeine Zeitung
Emotsionaalne, traagiline ja naljakas rännak.
La Repubblica

Catherine Merridale
Punane kindlus
Venemaa ajaloo salasüda

Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa 
429-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat 
Tänapäev 2014  

Ühtaegu kaunis ja mõjukalt ähvardav Kreml on juba sajandeid kõrgunud Moskva kohal. Selle punaste müüride ja tornide varjus on aset leidnud palju Venemaa ajaloo jahmatavaid sündmusi. See on ühtaegu reaalne paik ja kujuteldav idee, salatseva riigivõimu koondkuju, kuid ka eheda venelikkuse süda.

Catherine Merridale kirjutab nauditavalt nii Kremli draamast kui ka selle täielikust ettearvamatusest: võitmatust kindlusest, mida siiski on korduvalt laastatud, venelaslikkuse sümbolist, mille tegelikult on loonud itaallased. Kremli paljud asukad on seda ikka ja jälle ümber vorminud vastavalt ideoloogiliste vajaduste muutumisele; selle ehitisi on taastatud või lammutatud vastavalt parajasti valitseva juhi sotsiaalsetele, spirituaalsetele, sõjalistele või kuninglikele eelistustele. Seejuures on kõik nad nimetanud ennast Venemaa suure ajaloolise ettemääratuse pärijateks. Oma sügavaimatest keldritest kuni Spasskaja torni punase täheni säilitab Kreml jälgi kõikidest oma rollidest, alates õigeusklike pühapaigast kuni türannide peidupaigani, uhkest paleest kuni bolševike rasvast leemendava köögini.

Catherine Merridale (snd 1959) on briti ajaloolane, Londoni Queen Mary ülikooli lähiajaloo professor. Ta on kirjutanud mitmeid hinnatud ajalooraamatuid, millest eesti keeles on varem ilmunud palju kiidusõnu pälvinud «Ivani sõda: Punaarmee aastatel 1939–1945». 

Kalle Muuli
Vabariigi sünnimärgid
Varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987-2007
264-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tulimuld 2013
 
See raamat on mõtteline järg raamatule «Isamaa tagatuba» ning Kalle Muuli menukale jutusarjale Mart Laari esimese valitsuse tõusust ja langusest. Veerand sajandit ajakirjanikuna töötanud autor on siia koondanud lood kolme suure poliitilise jõu sünnist. Need on Rahvarinne, Reformierakond ja Res Publica. Tulemuseks on paeluv tagasivaade Eesti poliitika varjatud murdehetkedele, millest sõltus sageli kogu riigi ja rahva saatus.

Kujundanud Jan Garshnek
 

Loone Ots
Eesti riigipead
192-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Menu 2012 

Loone Otsa raamat tutvustab meie riigijuhte kultuuriloo vaatenurgast. Ülevaate saab viieteistkümne Eestit juhtinud mehe elust Konstantin Pätsist Toomas Hendrik Ilveseni. Esseelaadses vormis paigutab autor enam või vähem tuntud poliitikakesksed elulood ajastu konteksti, näidates keskkonda, milles need mehed toimisid.
Kujundanud Einike Soosaar

Kalle Muuli
Isamaa tagatuba
324-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tulimuld 2012 

See on lugu Mart Laari esimese valitsuse tõusust ja langusest. Põnev ja paeluv nagu kogu too uskumatult dramaatiline ja värvikas ajastu. Kalle Muuli alustas tööd Postimehe esimese Tallinna korrespondendina aastal 1989. Ta on ajakirjanikuna kajastanud laulvat revolutsiooni ja Eesti riigi taassündi, kõiki neid murrangulisi sündmusi, kus maa ja rahva saatus rippus sageli juuksekarva otsas.

Nüüd, 20 aastat hiljem kirjutab ta üliharuldastele dokumentidele ja poliitikute avameelsetele meenutustele tuginedes kaasahaarava loo sellest, mis tookord kirjutama jäi. Raamat heidab kirka valgusvihu Isamaa tagatuppa, Laari valitsuse poliitika keerdkäikudele ja skandaalidele. See on justkui järg autori omaaegsetele reportaažidele, mis pakkusid kõneainet tervele Eestile.
Kujundanud Jan Garshnek
 

  Anna Arutunyan
Müstiline Putin
Feodalism, korruptsioon ja jumal Vene ühiskonnas
Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa
303-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ajakirjade Kirjastus 2012
Venemaa kirjastajad ei söanda seda raamatut välja anda. Ka mõned Venemaa naabrid on raamatu kirjastamisest loobunud. Viimased üheksa aastat Venemaal elanud kakskeelse vene-ameerika ajakirjaniku päevakajaline ja provokatiivne raamat ei otsi vastust sageli esitatud küsimusele «Kes on Vladimir Putin?», vaid analüüsib vahetult ja põhjalikult praeguse Venemaa kultuuri ja majandust ning nende inimeste psüühikat, kes on lasknud Putinil kujuneda selleks, kes ta praegu on. Nädalalehe Moscow News poliitikaajakirjanik Anna Arutunyan tegi seda raamatut kirjutades rohkem kui sada intervjuud, uuris erinevaid lähiajaloo sündmusi ja analüüsis varem avaldatud tekste, et maalida vapustav portree vene autokraatiast sellisena, nagu see rahvale paistab.

«Müstiline Putin» jutustab Venemaa varjatud võimustruktuuridest inimeste kaudu – alates vaesest töölisest, kes pöördub abi saamiseks vahetult Putini poole, ning lõpetades ärimeeste, julgeolekuohvitseride ja halvasti toimiva valitsuse ametnikega, kes ootavad oma juhilt instruktsioone ning kaitset. Raamat näitab, kuidas sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid on vorminud Vene Föderatsiooni presidendist klassikalise autokraadi, kes taaselustab muistsed feodaalsuhted. Autor tõmbab ootamatuid ajaloolisi paralleele, üllatades lugejat ning süvendades meie arusaamist, mis ja miks Venemaal toimub.

Savisaar - tujukas mängur

Tuuli Koch

Müütiline, vaieldamatult Eesti poliitika üks kõige karismaatilisem mees Edgar Savisaar on suutnud luua enese ümber aura, mis teeb ta ühelt poolt nii meie kõigi omaks ja teisalt äärmiselt tabamatuks, mõistetamatuks.
Mis on Savisaar nõrkus? Võim või sellest ilma jäämine või hoopis mõttetruudusetud naised? Juba 90ndate algusest lisaks riigi võimutäiusele oma enese isiklikku võimuriik looma asunud Savisaare elu on olnud täis kirge – pidevad luuremängud Eesti poliitikas ja inimhingedes on ta tänaseks viinud seisu, kus Hundisilmal ei paku toitu Vilja Savisaar, vaid valitud külalistele serveerib keegi nõunikest. Tema ümbert on kadunud vanad võitluskaaslased ja jäänud on vaid mälestus hiilgeaegadest.
Savisaar on keerukalt lihtne: pelgab arste, solvub altvedamise järel, saadab riukalikke sms-e, vajab armastust ja hoolt. Ta on truu ja abivalmis nende vastu, kes talle oma töö ja olemisega abiks olnud. Aga kui palju neid on alles jäänud? Sest võimumäng on julm.
See on raamat Edgar Savisaarest kui inimestest, mitte lihtsalt poliitikust. Kuigi poliitika ja võim ongi tema elu. Mees, kes hullutas naisi oma sümpaatse oleku, lokkis pea ja erudeeritusega juba noorpõlves, tõdes juba plaanikomitee aegu „Mehi tuleb valida mõistuse, mitte ilu järgi“.

Leonid Brežnev ja tema „kuldne ajajärk“

Boriss Sokolov

Kas Brežnevi isiksuses ja tegudes oli mõni saladus, mõistatus? Jah, küllap oli. Keegi pole veel vastanud küsimusele, kuidas püsis inimene, keda lähikondsed pidasid kõige täielikumaks keskpärasuse kehastuseks, 18 aastat maailma teise üliriigi tüüri juures, ilma et keegi kordagi oleks isegi üritanud seda tüüri tal käest kahmata. Kas Brežnev oli poliitilise võitluse geenius või nõudis aeg just sellist tuhmi ja tavalist isiksust? Et neile küsimustele vastust leida, on selles raamatus pööratud palju tähelepanu Brežnevi lähikondsetele, võitluskaaslastele, kes teda õhutasid ja toetasid, aga ka tema eraelule ja perekonnaelule, mis osutub vahest huvitavamaks ning isegi olulisemaks kui tema poliitilised kordaminekud. Rahvusvaheliselt tunnustatud Vene ajaloolane Boriss Sokolov on 65 raamatu, sh Žukovi, Beria, Molotovi, parun Ungerni jt elulooraamatu ning paljudes keeltes ilmunud ajaloo-, poliitika- ja majanduskirjutiste autor, kes kuus raamatut on tõlgitud ka eesti keelde. Tema Venemaa poliitika

Putinita

Mihhail Kasjanov, Jevgeni Kisseljov

Raamat avab lugejatele Venemaa võimu telgitaguseid, paljastab jahmatavaid fakte Mihhail Hodorkovski vangistamisest ja Jukose afäärist, sõltumatute telejaamade NTV ja TV-6 sulgemisest, 1996. aasta valimistest jt poliitilistest sündmustest Venemaal. Raamatu ilmumine Putini-ajal on analüütikute sõnul tõeline ime.