Elmar Orav  (Autor) 

 

Toimetanud: Hanno Valdmann

 

 

Eduard Vilde
Tossutäkuga Euroopasse
Eduard Vilde reisikirjad


Koostanud Kairi Tilga
312-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Go Reisiraamat
Go Group 2013
Eduard Vilde oli esimene Eesti tõsine reisikirjanik. Reisikirjade saatmine Eesti ajalehtedele oli talle emotsionaalselt huvitav ja majanduslikult vajalik. Vilde elas 20 aastat oma elust väljaspool kodumaad. On mõeldamatu, et see aeg ja need kohad ei mõjutanud tema isikut ja tema loomingut. Vilde reisikirjadel on aga väga selge iseseisev väärtus. Need näitavad meile, kuidas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses avardus eestlaste maailmapilt. Vilde tundis nii Eestit kui maailma, ses mõttes on ülihuvitav vaadata, mida ja kuidas ta siinsele lugejale laiast maailmast serveerib.

Kairi Tilga on Eduard Vilde Muuseumi juhataja, kes on nende kaante vahele pannud esimese tervikliku ülevaate Vilde reisidest ja reisikirjadest.

Kujundanud Endla Toots
 

Marie Under
Koostanud Indrek Silver Einberg
104-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 7. raamat sarjast Meie elu
Meie Elu 2014

Alati on olnud tüdrukuid, kellele meeldivad luuletused. Paljud tüdrukud püüavad ka iseluuletada. Mõne aja pärast läheb luuletuhin üle ja siis õpitakse selgeks mõni kindlam amet, sest ega luuletamine kuigi palju raha sisse ei too.

Enam kui 130 aasta eest sündis üks tüdruk, kellel luuletamise himu üle ei läinudki. Kasvas hoopis kangemaks ja peatselt taibati, et nii andekat luuletajat pole Eestimaal varem olnud. Tema luuletaja-kuulsus kasvas kiiresti Eesti piiridestki üle. Sarja Meie Elu seitsmes raamat jutustabki, kuidas see kord oli.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja 100 eluaasta vahele.

Punatsensuur
Mälestustes, tegelikkuses, reeglites
Koostanud Enno Tammer
Tõlkinud Allan Espenberg ja Toomas Huik

536-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tammerraamat 2014

Raamatu koostaja Enno Tammer: «Poole sajandi pikkusest Nõukogude ajast olen koostanud ja kirjutanud inimeste mälestustele ja endisaja dokumentidele tuginedes mitu raamatut: «Nõukogude aeg ja inimene» (2004), «Nõukogude kool ja õpilane» (2006), «Nõukogude piir ja lukus elu» (2008), «Nõukogude armee ja eesti mees» (2010), «Nõukogude aeg ja eesti inimene» (2012).
«Punatsensuur mälestustes, dokumentides, reeglites» kuulub mõtteliselt samasse sarja.Kuid miks ma seekord ei kasutanud pealkirjas sõna «nõukogude», millega märgistasin kõik eelnevad n-ö nõuka-sarja raamatud?
Sõna «nõukogude» jäi minu meelest kogu selle ideoloogilis-poliitilise jälkuse üldistusena pealkirjas liiga lahjaks. Lugege mälestusi, lugege punatsensorite koostatud dokumente, lugege punatsensorit piiblit ehk loetelu andmetest, mida ei tohi trükis avaldada, ning usutavasti te mõistate mind.»

  Ilmar Palli
Kodukohalood
Rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve
344-leheküljeline kõvas köites raamat
Hea Lugu 2013
«Kodukohalood« viib lugeja põnevale rännakule Eesti tuntud kultuuriinimeste lapsepõlveradadele. Nostalgilisel teekonnal saame muuhulgas teada, miks Kaljo Kiisk sinepit ei sallinud, mida kartis Paul-Eerik Rummo lapsena, miks Mati Unt kunagi maaelust ei kirjutanud, millest unistas väike Jaan Rannap ja millised oli Andres Langemetsa lapsepõlvemängud. Raamat sisaldab jutustusi ja fotosid kolmekümne viie Eesti kirjaniku, näitleja, luuletaja ja teise kultuuritegelase suureks kasvamisest

  Kristiina Ehin
Paleontoloogi päevaraamat
270-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Aja lood
Petrone Print 2013  
«1980ndatel olen Rapla tüdruk, keda on hakanud huvitama paleontoloogia. Eelajalooliste isendite uurimine täidab mingil määral musti auke, kus võinuksid olla mu juured. Porgandipeenras tuhnides leian karvase ninasarviku lõualuu ning Rapla kirikaiast märke seal kunagi mäletsenud mammuti- ja ürgveisekarjast. Vanaisa eest pean varjama oktoobrilapse märki, koolis aga ei tohi iitsatadagi, mida kõike kodus loetakse ja räägitakse. Olen kooli ja kodu vahel nagu jäässe külmuv pardipoeg, kes proovib viimast vaba veesõõri enda ümber lahti hoida. Aga ajastud vahetuvad äkki nii suure hooga, et kui poleks harjumust vana päevaraamatut pidada, võiks arvata, et on möödunud mitu elu. Äkki leian ennast hoopis ühest teisest Eesti väikelinnast, Viljandist, vaatan kärgpere emana järvepeeglisse ja näen täiesti teistsugust aega ja iseennast.»

Kristiina Ehini sulest on emakeeles varem ilmunud kuus luule- ning kolm proosakogu. Tema looming on pälvinud nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi preemiaid. «Paleontoloogi päevaraamat» räägib autori lapsepõlvest, kooli- ja noorusajast Raplas kirjanikest vanemate peres. Raamat koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks, täiendades «Aja loo» sarja veel ühe läbitunnetatud loo võrra.

Enn Vetemaa
Mees nagu saksofon
216-leheküljeline kõvas köites raamat
Tänapäev 2012
 
Siinses raamatus teeb kirjanik Enn Vetemaa (1936) tagasivaate oma elule ja kohatud inimestele. Lisaks kirjanikutööle on ta tegelenud heliloominguga ning töötanud televisioonis ja filmimaailmas. Mõned ametipostid ja muud asjaolud on tal lasknud lähedalt näha Eesti NSV riigijuhtide toimetusi. On vaja ära märkida, et Vetemaa ei ole mitte ainult paljude romaanide autor ja luuletaja, vaid ka näitekirjanik ja stsenarist. Ta on näiteks kirjutanud, koos Sulev Nõmmikuga, stsenaariumi filmidele «Mehed ei nuta» ja «Siin me oleme!».

Kohatud inimeste hulka, kellest tuleb ses raamatus juttu, kuuluvad teiste seas Valdo Pant, Hardi Tiidus, Juhan Smuul, Ülo Vinter, Eugen Kapp, Ervin Abel ja Johannes Käbin. Vetemaa jutustab huvitavalt ja köitvalt, ja mis eriti tähtis, tema meenutused on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Oli aeg, milline oli, kunagi pole olnud, et kuidagi polnud!

Maailmakirjanduse leksikon
1000 kirjanikku. 10 000 teost
Toimetanud Nicola Chalton

831-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
TEA Kirjastus 2012 
Suurbritannias 26 autori koostööna valminud leksikon tutvustab tähestiku järjekorras 1005 maailmakuulsat kirjanikku läbi ilukirjanduse 3000-aastase ajaloo – Homerosest John Grishamini. Erilist tähelepanu pöörab teos inglise keeles kirjutanud autoritele, kellest mõnigi on Eesti lugejaile seni üsna vähe tuntud. Teos tutvustab vaimukalt ja kaasahaaravalt kirjanike elu- ja loometee vahel valitsevaid suhteid. Lisaks annab hea ülevaate maailmakirjanduse ajaloost teose mitmekülgne register, mis rühmitab käsitletavaid kirjanikke nende emakeele, eluaastate ja žanrite põhjal.

Raamatus on ka täielik nimestik raamatus käistletud autorite teoste tõlgetest eesti keelde läbi aegade koos täpsete bibliograafiliste andmetega. Nimestik on koostatud Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi ERB ja e-kataloogi ESTER põhjal. «Maailmakirjanduse leksikon» on väärikas kingitus koolilõpetajale, hea abimees õpetajale ja tõhus käsiraamat igas vanuses raamatusõbrale, kes tahab värskendada oma mälu mõne klassiku loomingu osas või saada ülevaadet talle seni vähetuntud autorist. Algpealkiri: «The Literature Lover's Companion. Who Wrote What When.

  Lauri Sommer
Räestu raamat
272-leheküljeline pehmes köites raamat
Menu 2012 
Võromaa sydames on kaardilt leitamatu Räestu kylä, autori maailma keskpunkt. Lõunaeestilistes panoraamides saavad hääle Virunuka kalme inimesed ja rahvasuu, kohalikud romantikud Adson ja Jaik, vanavanemad, lapsepõlv, kassid, jõed, kivid, teised, kolmandad ja veel Keegi.

Supilinna poisid

Mälestusromaan

Olev Remsu

Kirjaniku autobiograafiline mälestusromaan räägib 1950. aastate Supilinna poiste seiklusrikkast elust, mis täitis ohtlikke argipäevi, kambahierarhiast ja anarhismist, pättidest ja poeetidest, sõprusest armastusest ja ihast – nii nagu seda nägid ja tundsid varateismelised poisid. Autor pole unustanud poisikest endas, sestap tunneb lugejagi tuult kõrvus vihisemas.

Ilmumisaasta 2012
Kirjastus Tänapäev
Formaat KK; Lehekülgi 392; Mõõtmed 143x215

Kassikäpp. Kirjanduslikud memuaarid II osa

Kirjanduslikud memuaarid II osa

Heljo Mänd

Mälestused ise on pehmed nagu kassikäpad. Ja ka mina olen pehme kassikäpp. Ent mu küünekesel on veel varuks midagi, mida ma ei teadnud oodata ja mis mind ehmatab. Kriibib: kui inimene eksib, võib ta oma viga parandada, aga kui raamat eksib, on kuri karjas. Raamat ei tohi eksida. Viga jääb umbsõlmeks sisse ja seda ei haruta enam keegi lahti.
Ja küüneke kriibib edasi. Kriibib: mõnikord on parem mõnest mälestusest loobuda, kui see kirja panna. Et see ei muutuks raamatus valesti mõistetavaks, sest mõnikord on mälestusel rumal komme joosta mööda inimesi nagu koer ja nende peale haukuda.

Ilmumisaasta 2012
Kirjastus Tammerraamat
Formaat KK; Lehekülgi 360; Mõõtmed 195x140

Artur Alliksaare elust

Margit Mõistlik

Artur Alliksaar oli Suur Poeet, kellesarnaseid sünnib väikerahva seas harva. Sünnib üldse harva. Need, kes ei julgenud omal ajal tema geniaalsust tunnistada, ei julge enam ammu selles kahelda. Ta on valitud Eesti 20. sajandi 100 suurkuju ja möödunud sajandi 50 Eesti kõige silmapaistvama luuletaja hulka. Raamat annab põhjaliku ülevaate luuletaja elust ja traagilisest saatusest, esitades ka fakte, mis polnud varem teada. Raamatus on värsse ja fotosid.

Menu 2011 
Formaat KK; Lehekülgi 208; Mõõtmed 245x170

Vahing. Mälestusi Vaino Vahingust

Külli Trummal

Vaino Vahing oli ühtaegu nii kirjanik kui dramaturg, psühhiaater kui teadlane, kohtuarst kui näitleja - ja veel üht kui teist muud.
Oma mälestusi jagavad ja Vahingu rollide üle arutlevad tema kaasaegsed ja sõbrad: Lapsepõlvest ja noorusaegadest räägivad Valdur Täll, Peeter Tulviste ja Ingo Normet; doktor Vahingust Airi Värnik ja Alo Jüriloo, Lembit Mehilane; sõprusest Jüri Arrak, Jaak Rähesoo, Leo Lapin; armastusest Maimu Berg ja Anne Kalling, kirjanik Vahingust Valle-Sten Maiste, Madis Kõiv, Arvo Valton, Olev Remsu, Paul-Eerik Rummo, Joel Sang, Andres Ehin, Mart Trummal. Teatrist: Mati Unt, Tõnu Tepandi, Tiia Kriisa, Ingo Normet, Raivo Adlas, Andres Ots, Jüri Lumiste, Üllar Saaremäe, Tõnis Arro, Hannes Kaljujärv, Kalev Kudu. Isast: Julia Laffranque. Miniatuurid kaunistavad raamatut: Hando Runneli joonistus, Andra Teede luuletus, Indrek Hirve stseen, Peeter Tulviste meenutus. Lisaks on avaldatatud Vahingu kirjad Maie Kaldale kirjanikuks kujunemise ja Ingo Normetile teatrisse mineku ajast. Ka on raamatus rohkesti huvitavaid fotosid, valikbibliograafia, elukroonika, näidendite ja lavastuste nimekiri, register.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Hermes
Toimetanud Luule Epner
Formaat KK; Lehekülgi 256; Mõõtmed 160x240

Kiirlugemine. Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat

Christian Grüning

Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat kõigile, kes tahavad suurendada oma igapäevaste õpingute ja asjatoimetuste tõhusust. Pärast selle raamatu läbitöötamist suureneb lugemiskiirus, ja mis veelgi tähtsam – paranevad loetust arusaamine ja loetu meeldejätmine (kiirlugemine). Õppijal on lihtsam kompleksset informatsiooni töödelda ja seda ilma vaevata oma seniste teadmistega seostada (mõtete kaardistamine). Niimoodi korrastatud teadmisi on kerge rekonstrueerida ja otsustaval hetkel on need kohe käepärast (mälustrateegiad & mnemotehnika). Seda protsessi toetab õige aja haldamine. Inimene õpib paremini keskenduma ja tähtsate ülesannete täitmiseks tugevat motivatsiooni saavutama, ja seda kõike täiesti stressivabalt.

Nagu romaan

Daniel Pennac

Daniel Pennaci (s 1944) üks rahvusvaheliselt kõige menukamaid teoseid on pühendatud lugemisele, täpsemalt küsimusele, miks noored tänapäeval ei loe piisavalt ja kuidas seda olukorda parandada. Kuigi sisult tõsine, on raamat kirjutatud väga ladusalt, loetavalt ja vaimukalt. Autor lähtub oma kogemusest kooliõpetajana ja lapsevanemana, et kritiseerida mitmeid kivistunud aruaamisi laste lugema õpetamise vallas. Tema raamat on ühtaegu pedagoogiline lugemisõpetus kui ka liigutav kiidulaul lugemise vajalikkusele.

Kiirlugemine. Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat

Christian Grüning

Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat kõigile, kes tahavad suurendada oma igapäevaste õpingute ja asjatoimetuste tõhusust. Pärast selle raamatu läbitöötamist suureneb lugemiskiirus, ja mis veelgi tähtsam – paranevad loetust arusaamine ja loetu meeldejätmine (kiirlugemine). Õppijal on lihtsam kompleksset informatsiooni töödelda ja seda ilma vaevata oma seniste teadmistega seostada (mõtete kaardistamine). Niimoodi korrastatud teadmisi on kerge rekonstrueerida ja otsustaval hetkel on need kohe käepärast (mälustrateegiad & mnemotehnika). Seda protsessi toetab õige aja haldamine. Inimene õpib paremini keskenduma ja tähtsate ülesannete täitmiseks tugevat motivatsiooni saavutama, ja seda kõike täiesti stressivabalt.

Valetaja

Helga Nõu

Mälu ei tarvitse kajastada tõde ja lapsesilmaga nähtu ei ole sama mis täiskasvanuna vaadates. Pealegi ei taha me kõike läbielatut endalegi tunnistada. Kirjanik Helga Nõu räägib avameelselt oma lapsepõlvest, sõjakogemusest, põgenemisest Rootsi, elust pagulasena, kirjandus- ja perekonnaelust,kriisidest ja unistustest, kohtumistest kodueestlastega ja lõpuks Eestisse jõudmisest.

Juhan Viiding, Eesti luuletaja

Marin Laak, Aare Pilv

Kogumik "Juhan Viiding, eesti luuletaja" koondab legendaarse eesti luuletaja Jüri Üdi ja Juhan Viidingu kohta kirjutatud artikleid, esseid ja mõtisklusi. Tegemist on esimese selletaolise raamatuga, esmakordselt ilmub ka Viidingu/Üdi bibliograafia. Raamat pakub nii mälestuspilte luuletaja noorpõlvest tema sõpradelt ja kaaslastelt kui ka põnevaid arutlusi Üdi/Viidingu üksikute luuletuste tähenduste üle.

Arutletakse ka laiematel teemadel, näiteks luuletaja rolli üle 1970. aastate kultuurikontekstis – oli ju Üdi/Viidingu luule ka teravalt sotsiaalne. Raamatus avaldatud artiklite ja esseede aluseks on Tartus 29. ja 30. augustil 2008 peetud Juhan Viidingu 60. sünniaastapäeva mälestuskonverents, mis tõi ülikooli raamatukogu suurde konverentsisaali üle mitmesaja kuulaja. Raamatu kaastöölisteks on peale eesti nimekate kirjandusteadlaste Arne Merilai, Mart Velskri, Ülar Ploomi, Hasso Krulli ja tema õpilase Laura-Madeleen Vaariku ka Juhan Viidingu tütar luuletaja Elo Viiding, kirjanduslikud kaaslased ja sõbrad Viivi Luik, Doris Kareva ja Joel Sang, lapsepõlvesõber filosoof Rein Ruutsoo ja filosoof-teoloog Jaan Kivistik, mälestuste põhjal on artikli kirjutanud Mihkel Kaevats.

Ma olen raamat

Viivi Luik, Hedi Rosma

See on raamat, mis omal moel võtab kokku kõigi inimeste vaikivad igatsused ja arutleb küsimuste üle, millele inimene peab iseendas vastuse leidma. Siin puutume kokku paljude selliste sõnade, tähenduste või väljenditega, mida tavaliselt elus ei kasutata, millest vaikitakse, sest valusa kogemuse kartuses häbenetakse olla siiras.
Nad kirjutavad, et „ei tule kuulata, mida maailm arvab, vaid tuleb kuulata, mida oma sisetunne ütleb, isegi kui see on risti vastupidine kõikide teiste arvamustega.”
Sõnastavad seisundi, mida arvatavasti meist paljud on tundnud, kuid pole osanud seda nii väljendada: „Küps inimene teab, et armastus ei ole seebikate roosamanna, vaid MÕÕK JA TULI, mis kogu olemust muudab. Kui üht inimest armastad, õpid kaastunnet kõigi vastu.”
Räägivad sellest, et pühendumus on alandlikkus.
Tunnevad ära tähtsaima: „See lapike sinist taevast halli argipäeva kohal.”

Minu Ibiza

Kati Lumiste

Ibiza on Hiiumaa suurune maalapp keset Vahemerd, mida mulle reklaamiti kui kohta, kus 60% elanikkonnast on seksuaalse hälbega või narkomaanid. Ibizal on Euroopa suurimad diskoteegid, siin lokkab narkoäri ja vabameelsus. Mõne jaoks põrgu, teise jaoks paradiis.
Ibizal on aga ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.
„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haiget saamist nagu päris elus ikka. Selle raamatu siduv aines ja selgroog on mu kirju elu. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.