30.3.11


Õed ja vennad rahujalal

E. Mazlish, A. Faber

Tegemist on raamatu "Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid" (e. k. 2008) autorite kõige kuulsama raamatuga, mis neile ka maailmakuulsuse tõi. Käsiraamat, mida on nimetatud ka lapsevanemate Piibliks, annab delikaatses ning humoorikas stiilis näpunäiteid, kuidas aidata oma lastel ühe katuse all elada ja ise sealjuures ellu jääda, st kuidas kasvatada oma poegi ja tütreid nii, et nad kõik ennast täisväärtuslike perekonnaliikmetena tunneksid.
Käesolev raamat võiks olla kohustuslikuks lugemismaterjaliks mitte ainult lapsevanematele, vaid ka õpetajatele, sotsiaaltöötajatele ja kõigile lastega kokkupuutuvatele isikutele, aidates kaasa sisemiselt vabade ning väärikate inimeste kujunemisele.

Kujutage ette maailma, milles lapsed kasvavad peredes, kus on keelatud haiget teha; kus lastele õpetatakse, et viha saab väljendada mõistlikult ja ohutult; kus iga lapse isiksust väärtustatakse ega võrrelda teda teistega; kus peetakse normaalseks koostööd, mitte võistlemist; kus mitte keegi pole surutud ühtegi rolli; kus lapsed kogevad iga päev võimalusi erimeelsuste lahendamiseks.
Mis saaks siis, kui need lapsed kasvavad suureks ja hakkavad meie homset maailma kujundama? Milline maailm see küll oleks! Unistuste kodudes kasvanud lapsed teaksid, kuidas tegeleda probleemidega nii, et see ei seaks ohtu meile kallist maailma. Nad pühenduksid probleemide lahendamisele ja rakendaksid selleks vajalikke oskusi. Nad päästaksid meie suure globaalse perekonna.


Suur viktoriiniraamat

* Merevesi külmub 0 kraadi Celsiuse juures. Õige või vale?
* Universum paisub üha edasi. Õige või vale?
* Koaala ei joo üldse. Õige või vale?
* Täiskasvanu naha pindala on umbes 1,5 m2. Õige või vale?

Üle 1000 üllatava küsimuse ja vastuse sisaldav vahva raamat mängimiseks üksi või mitmekesi, sõpradega või vanematega. Küsimused on liigitatud seitsme teema alla ja kolme raskusastmesse, käsitledes loomi, loodust, teadust, maailma, ajalugu, kultuuri ja inimkeha. Raamatule on lisatud mänguratas küsimuste loosimiseks ja punktiarvestid igale mängijale.

Saagijagamine

Koostaja Pille Kippar

Muinasjuttude hulgas leidub üksteisele lähemaid ja kaugemaid lugusid, erinevatest piirkondadest ja erinevate tegelastega, isegi kui sisu poolest peaksid nad sarnased olema. "Saagijagamises" on sellised jutupaarid pärit Eesti Rahvaluule Arhiivist, juttude tegelasteks loomad või Vanapagan.
Kohtame neid nagu elus: kannelt mängimas, sitikat praadimas ning võidu jooksmas. Kord jagatakse juuri, kord pealseid, seepärast raamatu nimigi - "Saagijagamine".


Plastiliinist voolimine

Ise tehtud, hästi tehtud!

Svetlana Raštšupkina

Raamatusse on koondatud rohkesti ideid mitmesuguste pisiesemete valmistamiseks niisugusest suurepärasest materjalist nagu plastiliin. Plastiliin võimaldab lisaks oma loominguliste võimete fantaasiarikkale teostamisele valmistada ka imetoredaid mälestusesemeid ja kingitusi sugulastele ja sõpradele.

Loodame, et meie raamatus näiteks toodud esemed inspireerivad teid looma oma isiklikku vahvate loomakeste kollektsiooni või tõelist plastiliinist maalide galeriid.

Soovime loomingulist edu plastiliinist fantaasiate maailmas

Nõgesed ja nartsissid

Heljo Mänd

Heljo Männi päevikulaadses mälestusteraamatus oma kaasaegsetest saame teada nii mõndagi isiklikku ja isikupärast eesti kirjanikest, heliloojatest, näitlejatest, kultuuritegelastest. Lühikesed mälupildid vahelduvad fotodega ning annavad erakordselt huvitava terviku loomisest ja loomevõimalustest, tööst ja elust ajal, mida aasta-aastalt üha vähemad mäletavad. Seda väärtuslikumad on Heljo Männi poolt kirjasõnasse talletatud lood. Lihtsad ja keerulised, naljakad ja kurvapoolsed. Nõgesed ja nartsissid – kõrvetavad ja siravad.


Minu Eesti 2

Mida Sa tahad?

Justin Petrone

Oli 2003. aasta. Põhjamaa serval pesitsevas väikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli jõudnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel tõotas see tõmmata lina üle sotsialistliku majanduse laiba ning muuta kõik säravaks ja uueks.
Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sädeleva lääne vastse liikmena, maadlesin mina enda saatusega. Põhja-Euroopa oli mind peibutanud kalliskiviliku veetlusega, ent nüüd pidin tegelema tehtud otsuse tagajärgedega. Olin kui kits kahe heinakuhja vahel: mind sikutasid edasi-tagasi mu suure ameerika-itaalia perekonna vajadused ja maa, mille „metsarahvaga” oli keeruline sõbruneda. Päevad kahanesid rusuvalt lühikeseks ja asendusid põhjamaiste öödega ning mu peas kestis tormiline vaidlus saatuse ja vaba tahte vahel. Olin 23, värske abikaasa, peatne isa. Kas seda kõike olingi ma tahtnud?

Maoõgija

Viktor Suvorov

NL, 1936. a suvi.
Autor kirjeldab värvikalt nii kõrgema parteiladviku kui lihtrahva elu, nii Moskvas kui kolkalinnakeses Konotopis, aga ka NKVD juhtkonna mõisas". Äsja on lõppenud kohtuprotsess Zinovjevi ja Kamenevi üle, kuid süüdi mõistetakse üha uusi rahvavaenlasi. Timukatel on käed tööd täis.
NKVD ülem Jagoda tunneb end kõikvõimsana ning sepitseb vandenõu Stalini kukuta miseks, kuid äkki tuleb tobeda äparduse kaudu päevavalgele see, et ta varastab Kolõmalt suurtes kogustes kulda. Ja nüüd tuleb juba Jagodal endal timukaid karta…


Lõpupidu

Heli Künnapas

Kui Raili oma viimase gümnaasiumiaasta esimesel septembril haigutamiseni tuttaval Oodvere tänaval kooli poole sammub, ei oska ta aimatagi, kui huvitavaks tema elu peagi muutub. Kolkakooli on siginenud kaks uut abiturienti – tõmmu seltskondlik Marcus ja heledapäine veidi eraklik Roomet. Värske veri tuttavate poiste seas tekitab kohalike piigade hulgas üksjagu piidlevaid pilke ja konkurentsi, Marcusel aga on selge huvi just Raili vastu. Ja äkki muutuvad Raili elus kooli ja korvpallitrenni asemel tähtsaks hoopis teised asjad. Ta on armunud ja õnnelikum kui eales varem. Kuid peagi näitab end medali teine, märksa tumedam pool. Selgub, et Marcust ja Roometit seob minevik, mille nad tahaksid meelsamini olematuks teha ... Railil tuleb selle kooliaasta jooksul selgusele jõuda väga tähtsates küsimustes. Mille põhjal otsustada, keda võib usaldada? Kas armastus on miski, mis jalust niidab, või kasvab see vähehaaval? Kui kaua läheb aega, enne kui inimest tõeliselt tundma õpid? Mille jaoks õigupoole


Lind-naine. Tuvide koloonia

Heljo Mänd

“Tuvid nokkisid minu peost leiba, mu suust, mu südamest. Silmad jätsid alles, et ma näeksin elu.”
Oma uues täiskasvanutele mõeldud luuleraamatus “lendab” kirjanik Heljo Mänd “tuvina” tagasi minevikku, et taas kohtuda inimestega, kes on 85 aasta jooksul jätnud sügava jälje tema mälestustesse ning mõjutanud tema isiksust ja loometeed. Ühes raamatus on kaks luulekogu ning lugemist saab alustada nii esi- kui ka tagakaanest.

Lillede ja puude võluvägi

Richard Webster

Lilli ja puid on ajast aega nende pühade ja vägevate omaduste tõttu ülistatud. Taimede erilisi sõnumeid lugema õppides võite süvendada oma sidet loodusega ning tugevdada füüsilist, emotsionaalset ja vaimset tervist.
Raamatus tutvustab autor enam kui saja tavalise rohttaime, puu ja lille raviotstarbelist kasutamist ja võlujõudu. Ta õpetab, kuidas looduse võlutoimet oma elus kasutada – näiteks kaitsta kodu roosiõli pritsimisega või köita haldjaid lilleaiaga.


Kurjad mehikesed

Eno Raud

Kes on Batsill? Ja kes on Nugiline? Nagu kirjanik neid nimetab, on nad kurjad mehikesed, kellele pakub lõbu laste seas haigusi levitada. Oi, nüüd sa vist küll kohkusid! Ära muretse, seda põnevat ja ühtlasi õpetlikku raamatut lugedes saadki teada, kuidas nende paharettide kurjad kavatsused nurja ajada.


Üksikud head mehed

Eerik-Niiles Kross, Kaur Kender

Kui ma viibisin 1999. aastal Tšetšeenia sõjakoldes, mõtlesin selle peale, mis juhtuks, kui mind röövitakse. Kas keegi mu sõpradest tuleks ja päästaks mu? Ma suutsin ette kujutada ainult kahte inimest, kes võiksid mu päästmiseks vaenlase koopasse murda. Üks neist oli Radek Sikorski. Teine oli Eerik-Niiles Kross.
Edward Lucas
Raamatu “Uus külm sõda” autor.

Eerik-Niiles Kross, ajaloolane, diplomaat, luurejuht, nation builder, mees, kelle tegevust on usaldanud nii Eesti omariikluse taastajad alates Lennart Merist ja Ernst Jaaksonist, kui ka meie tugevaimad strateegilised partnerid, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Siin raamatus on koos kaleidoskoop, mis meie arvates annab teatava pildi, mis mehega on tegu. Kust ta tuleb. Ja eks näis, kuhu ta läheb.
Igal juhul: edu, Eerik!


Kriipsupoiss I jalutuskäik

Sirje Jürgenson, Lii Jürgenson

Raamat on mõeldud koolieelses eas lastele. Värsslugu räägib kriipsupoisist, kes on välimuselt i-tähe moodi. Jalutuskäigu jooksul kohtub ta sõpradega ja nende erinevatest kehaasenditest moodustunud kujundid meenutavad tähti. Lisaks eesti tähestikule ka f-i.
Raamatu eesmärgiks on rikastada lapse sõnavara ja õpetada tähti läbi kehakeele.
Raamatus olevad huvitavad ja värvikirevad pildid aitavad kaasa loovuse arengule. Raamat on A4 formaadis ja raamat on piltidega kaetud kaanest kaaneni.
Lugu on kasutanud erinevad lasteaiad oma õppetöös. Algust tehti Põlva lasteaias Lepatriinu viieaastaste laste rühmas 2008/2009 õ-a. ja lastele kriipsupoiss meeldis.
Raamatu autorid: Sirje Jürgenson, Põlva lasteaia Lepatriinu vanemõpetaja ja Lii Jürgenson, kunstnik


Komissar Reks

Õnne Puhk

“Komissar Reks” on põnev jutustus väikelinnas tegutsevast nutikast politseikoerast.
Tänu neljajalgse “abikonstaabli” teravale ninale leiavad lahenduse mitu rohkem või vähem kriminaalset lugu, alates lapseröövist kuni ohtliku kurjategija tabamiseni.
Peale Reksi, konstaabel Tammiku ning nende tublide abiliste Joonase ja Mia elab Tuulejärvel veel rida värvikaid tegelasi, kelle sarnaseid leidub igas asulas.
See on raamat sõprusest, mis teeb elust seikluse, mille parim osa võib olla selle õnnelik lõpp ...


Klounid ja faunid

August Gailit

August Gailit oli mitmekülgne Eesti kirjanik, üks rühmituse “Siuru” loojatest. Oma följetonikogus “Klounid ja faunid” on ta võtnud ette Eesti kirjandusmaastiku, aga eriti just sellesama “Siuru”, mida ta ise oli aidanud asutada. Siin on ta teritanud hambaid nii Friedebert Tuglase, Marie Underi kui ka Artur Adsoni kallal, aga puudutamata ei jää ka kunstnikud. “Klounid ja faunid” avaldati algselt 1919. aastal, aga raamatu tekst kõlab nii mõneski mõttes väga tänapäevaselt.

Jaanus Vaiksoo raamatu järelsõnas:
Tegemist on ühe ütlemata lustliku raamatuga, kirjandusliku mänguga, mis tekitas omal ajal tublisti furoori ja jättis endast maha mitmeid värvikaid legende, mida kirjandusrahvas naudib tänini. Ent Galiti följetonikogu pole kaugeltki kirjanduslooline nähtus. Ligi sajand hiljem on selles küllaldaselt vaimukaid äratundmishetki, nagu oleks kirjanik need hoogsalt paberile visanud alles eile.


Kapten Kollo: Mereelu-elumeri

Lembit Uustulnd

Kapten Lembit Uustulnd on kirjutanud raamatu oma kolleegist ja sõbrast, legendaarsest kaugsõidukaptenist Ülo Kollost, mida ei saa aga nimetada lihtsalt elulooraamatuks. Kaks merekaru, kes on merd kündnud juba aastakümneid, istuvad maha ja ajavad juttu, meenutavad reise, laevu, inimesi, kellega koos on roolipinni kõrval seistud ja nendest, keda on sõidutatud, kuid eelkõige on see raamat nende ühisest sõbrast – Merest.

„Et olla merele võrdväärseks partneriks, saada Temaga sõbraks, selleks kulub palju aega ja mitmeid kotte soola, mida koos süüa nii praktiliste kogemuste saavutamisel kui ka teoreetiliste teadmiste omandamisel. Mina olen ainuüksi 21 aastat oma elust pidanud pühendama õpingutele ja usun, et oleks veel, mida tudeerida,“ kirjutab Ülo Kollo raamatu eessõnas.

Kirjanik Lembit Uustulnd on pärit perekonnast, kus nii meri kui kirjutamine olid igapäevased asjad. Ta on öelnud, et isa Albert Uustulndi kirjanikustaatus hoidis teda ennast aastaid sule haaramisest tagasi. Esimene romaan “Kiikhobune Antverpenist” (1999) sündis läbi raskuste ja kahtluste, kuid leidis tunnustamist nii lugejate- kui romaanivõistlusezürii poolt. Järgmised romaanid “Süvameri” (2001) ja “Reis võlgu” (2004) sündisid juba kindlas teadmises, et kirjutamine on siiski saatus ja sisemine sund.


Unistuste nimel

Kaie Kõrb

Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba.

Praeguse eluetapi kõige tähtsamaid tegelasi, imelisi kaksikuid Eduardi ja Raimondit ootas ta koos abikaasa, lätlase Viesturs Jansonsiga seitse pikka aastat. Küllap mõni teine oleks unistusele lapsi saada 47aastaselt kriipsu peale tõmmanud ja leppinud, et see õnn jääb maitsmata. Kaie aga unistas edasi ning võib taas kord olla õnnelik ja rahul, et on harjunud unistuste nimel nii kaua kannatama, kuni need lõpuks täituvad.


Juhan Viiding, Eesti luuletaja

Marin Laak, Aare Pilv

Kogumik "Juhan Viiding, eesti luuletaja" koondab legendaarse eesti luuletaja Jüri Üdi ja Juhan Viidingu kohta kirjutatud artikleid, esseid ja mõtisklusi. Tegemist on esimese selletaolise raamatuga, esmakordselt ilmub ka Viidingu/Üdi bibliograafia. Raamat pakub nii mälestuspilte luuletaja noorpõlvest tema sõpradelt ja kaaslastelt kui ka põnevaid arutlusi Üdi/Viidingu üksikute luuletuste tähenduste üle.

Arutletakse ka laiematel teemadel, näiteks luuletaja rolli üle 1970. aastate kultuurikontekstis – oli ju Üdi/Viidingu luule ka teravalt sotsiaalne. Raamatus avaldatud artiklite ja esseede aluseks on Tartus 29. ja 30. augustil 2008 peetud Juhan Viidingu 60. sünniaastapäeva mälestuskonverents, mis tõi ülikooli raamatukogu suurde konverentsisaali üle mitmesaja kuulaja. Raamatu kaastöölisteks on peale eesti nimekate kirjandusteadlaste Arne Merilai, Mart Velskri, Ülar Ploomi, Hasso Krulli ja tema õpilase Laura-Madeleen Vaariku ka Juhan Viidingu tütar luuletaja Elo Viiding, kirjanduslikud kaaslased ja sõbrad Viivi Luik, Doris Kareva ja Joel Sang, lapsepõlvesõber filosoof Rein Ruutsoo ja filosoof-teoloog Jaan Kivistik, mälestuste põhjal on artikli kirjutanud Mihkel Kaevats.


Imede aeg

Lastelaulud ja eesti vanasõnad

Anne Ermast

Meie esivanemad on endas kandnud väärtuslikku pärandit, mis on aegade jooksul meisse talletunud ja elab meie kaudu edasi.
Selles laulukogumikus saavad kokku laste-laulud ja eesti vanasõnad: laulud seletavad vanasõnu ja vanasõnad laule, täiendades teineteist.
Küllap see ongi imede aeg, kui avastad enda jaoks midagi tundmatut. Olgu selleks siis mõni väärt mõte, idee või hoopis muusika, mis peidab endas saladusi, võlujõudu ja imesid, viies meid rändama ammuununenud paikadesse või uutele, senitundmatutele radadele. Sinna kutsungi väikesi ja suuri. Mõnedele lauludele võib kaasa mängida erinevaid rütmipille. CD-lt leiad paljude laulude saatemuusika fonogrammid.


Haigla

Avo Kull

Raplas elava autori debüütromaan, mille tegevus toimub 1978. aasta sügisel Lõuna-Eestis. Erinevates liinides käsitletakse tollast elu, kus peategelasteks on uue haigla ehitamise eest vastutav mees ja kohalik günekoloog, kuid peale selle räägitakse ka nõukogudeaegsest meditsiinisüsteemist, metsavendlusest ja KGB-st ning paljudest muudest teemadest.

Raamat saavutas kirjastuse Tänapäev 2009. a korraldatud romaanivõistlusel esimese koha.