Stig Rästa
Minu Kennedy
205-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Rasta Meedia 2015 

Ühel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania 800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks raamatuks.

Raamatus avaldan oma lapsepõlve tagamaid, kasvamist Lasnamäel ja oma kogu arengut tänasepäevani. Kogu rännak on kirjas ajalises järjestuses, vahele pikitud erinevaid meenutusi oma elust. Samuti arutlen enda elu kõige tähtsamate asjade üle nagu narkootikumide, alkoholi ja muude meelemürkide tarbimine. Ning mis seos on sellel kõigel minu erinevate tervislike seisunditega praegusel hetkel. Samuti räägin ka oma muusikukarjäärist ja ka viimasest osalemisest Eurovisiooni Lauluvõistlusest.

Raamat on pigem enese üle ironiseeriv ja humoristlik. Samas ka loodetavasti mõtlema panev ja eeskujuks noortele.


Kaanekujundus Stina Kase

Jaak Joala.Kuulsuse ahelad

Autor: Margit Kilumets

Kauaoodatud elulooraamat armastatud lauljast, mis sisaldab rohkelt seniavaldamata fotosid ning kõige põhjalikuma Jaak Joala laulude nimekirja ja diskograafia.

„Kummaline, aga mida rohkem ma Jaak Joalast tean, seda enam teda mõistan. Ja samal ajal – seda suuremaks müsteeriumiks ta muutub. Jaak Joala kui nähtus, kultuuriikoon, jumalik anne ja Eesti läbi aegade ehk võluvaim mees kestab edasi mitte ainult lauludes, vaid ka käidud elutees. Tema lugu kõlab kohati kui muinasjutt: seikluslik, põnev ja uskumatu, vastuoluline ja õpetlik. Selle tasakaaluka ja faktitruu raamatu kaante vahele kätketud aeg, elud ja saatused süütavad mälestustelõkkeid. Aga mis veel tähtsam – pakuvad meile põhjust saduldada oma isiklikud mõtteratsud, kelle sadulast saab näha maailma kauni, karmi ja lõputuna, nagu ta päriselt ongi.”
– Vahur Kersna
Autorist: Margit Kilumets on tele- ja raadioajakirjanik, kes naudib raamatute kirjutamist kui võimalust mõne inimese erilisse ellu pikemalt peatuma jääda. 2006. aastal ilmus tema esimene elulooraamat „Ita Ever. Elu suuruses” (Ajakirjade Kirjastus), 2008. aastal järgnes Kersti Kreismanniga kahasse kirjutatud „Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul” (Ajakirjade Kirjastus). „Jaak Joala. Kuulsuse ahelad” on autori kolmas raamat ning esimene koostöö kirjastusega Hea Lugu.

Indrek Silver Einberg
Meie elu
Eesti laulupidu
124-leheküljeline pehmes köites 3. raamat sarjast Meie elu
Filmiklubi 2014

Esimese Eesti laulupeo korraldas lauluselts Vanemuine ajakirjanik Johann Voldemar Jannseni juhtimisel. Peo saatus rippus mitu puhku päris peenikese niidi otsas. Sakslastest võimumeeste arust oli see üks kahtlane ettevõtmine.

Neil oligi õigus, sest teise sordi inimesteks peetud eestlased tulid kokku, et ennast rahvuseks laulda. Aga milline võis kõige esimene laulupidu olla ühe päris juhuslikult Tartusse sattunud nooruki silmade läbi? Millised olid kõik järgmised laulupeod? Kuidas see kord oli? Sellest jutustabki sarja Meie Elu kolmas raamat «Eesti laulupidu«.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja saja aasta vahele.

Hällilaulud
10-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites pappraamat
Sinisukk 2014
Imearmas tuntud ja vähemtuntud viiside ja sõnadega unelauluraamat pisipõnnidele. Lapsevanemad saavad klahvidele vajutades ja hällilaule kaasa lauldes oma päris pisikesi unele hällitada.

Pisut vanemad põnnid valivad magava loomalapse järgi klahvi vajutades raamatust hällilaulu ise ja suiguvad kauneid viise kuulates või kaasa lauldes peagi unehõlma.

Triin Soomets
Unerong 32-leheküljeline kõvas köites raamat ja CD
Päike ja Pilv 2013
Triin Soometsa «Unerong» on uneluuletus, millele on imelised illustratsioonid teinud Anne Linnamägi. Luuletuse on viisistanud Tiit Born ning raamatus on toodud ka laulu noot. «Unerongiga» on kaasas CD, millelt saab laulu Tiit Borni esituses kuulata.

Unemaal teeb rebasega nalja unerebane,
klähvib unesegasena: läheme ja lebame!
Unemaal näeb unetähti, unekuu seal särab.
Unemaale üpris tihti sõidame siit ära.

Ülo Tedre ja Veljo Tormis
Uus regilaulik
311-leheküljeline spiraalköites raamat
SP Muusika 2012 

Raamatu põhiallikaiks on olnud H.Tampere «Eesti rahvalaule viisidega» I-V (Tallinn 1956–1965), Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanne «Eesti rahvamuusika antoloogia» (Tartu 2003) ning Ü.Tedre antoloogia «Eesti rahvalaulud» (Tallinn 1969–1973). Lisaallikateks on olnud «Vana Kandle» köited ja arvukad regilaulude kogumikud või muud publikatsioonid, mille autoriteks J.Hurt, A.Launis, H.Tampere, I.Rüütel jt. Mõistagi on valimiku aluseks toonane «Regilaulik» (1975 ja 1997).

Eesti vanad lastelaulud + 2 CD-d
Koostanud Tajo Kadajas
88-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat ja 2-CD
SP Muusika 2013 

Kogumik sisaldab vanemaid eesti lastelaule, mis on trükivalust näinud aastatel 1868–1967. Mõned neist tuntud ja teatud, teised juba unustusehõlma vajunud. Kokku ligi 80 laulu akordimärkidega. Kogumiku juurde kuulub kaks cd-plaati fonodega, mille on teinud Tajo Kadajase ja Vladimir Petuhhov. Põhjad on üsna rütmikas ja popilikus võtmes. Lisaks kronoloogiline ülevaade laulude esmatrükkidest jm.

Kujundanud Mari Käbin
Illustratsioonid Mari Käbin 

Greg Brooks ja Simon Lupton
Freddie Mercury elust tema enda sõnadega Inglise keelest tõlkinud Hels Hinrikson
160-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Futu Print 2012 
«See raamat kõneleb minu pojast Farrokh Bulsarast. Maailma jaoks sai ta loomulikult tuntuks Freddie Mercury nime all. Kuid kõige muu kõrval oli ta alati endiselt armastav poeg ja pereliige. Ma igatsen teda kohutavalt, aga tänu tema muusikale ei ole ta minust kunagi kaugel.

Selle ainulaadse mehe – ja armastatud poja – anne ja intelligents tagab, et mälestus temast jääb püsima ka tulevastes põlvkondades. Niisiis ma loodan südamest, et naudite tema enda sõnade lugemist, sest need näitavad täpselt, milline imeline mees ta oli.»
Jer Pulsara

  Anne Velli
Türkiissinine
212-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2012
 Anne Velli: «Türkiis on mu lemmikkivi ja türkiissinine mu lemmikvärv. Inimesed, keda siin raamatus kirjeldan, ongi nagu türkiissinised ehtekivid või mälestuslaigud mu elus. Halb ununeb aastatega, jääb vaid hea. Olen kirja pannud ainult parimad mälestused parimatest inimestest. Osa kõnnib tänagi kuulsuste alleel, osa on ammugi teispoolsuses, osa aga jäänud ehk tänu oma liigsele tagasihoidlikkusele unustusehõlma. Kõlab klišeena, et oh ja ah, kuidas mul on vedanud, et olen saanud selle ja sellega koostööd teha ja lavalaudadel olla, aga muudmoodi ei oska ka mina ennast väljendada.»

Silvi Vrait. Saatus

Dagmar Reinolt, Silvi Vrait

Oma elulooraamatus "Saatus" räägib laulja ja õpetaja Silvi Vrait avameelselt ja sügavuti oma sihtidest ja saavutustest, unistustest ja pettumustest, hoiakutest ja eelarvamustest, kõrghetkedest ja katsumustest. Seda nii läbi muusiku-, ema- kui armastava naise silmade. Olles just nüüd, kuuekümneaastasena, elu tippvormis, oskab Silvi Vrait ka oma varasemaid tundeid haaravalt hinnata ja sügavuti analüüsida. Hästi liigendatud raamatut iseloomustab ausus iseenda vastu ja positiivne eluhoiak.
Eesti Naise elulooraamatute sarjas ilmuva teose "Silvi Vrait: SAATUS" pani kirja Dagmar Reinolt, kujundas Rein Seppius, intervjuulõigud kirjutas Aita Kivi.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Ajakirjade Kirjastus
Formaat KK; Lehekülgi 220; Mõõtmed 250x180

Oma laulu leidsime üles

Eesti levimuusika ajalugu 1950. aastatest tänapäevani

Valter Ojakäär

Neljas osa „Oma laulu leidsime üles” hõlmab perioodi 1950. aastaist kuni tänapäevani. Autor käsitleb põhjaikult Eesti Raadio kollektiive: estraadiorkestrit 1955 kuni likvideerimiseni 1998 ja raadios tegutsenud vokaal- ja instrumentaalansambleid. Eraldi peatükid on pühendatud orkestritele, dirigentidele ja popansamblitele ning nende loomingule. Paeluvad on peatükid väljapaistvamaist lauljaist ja vähe teadaolevast eesti levimuusikast paguluses.

Imede aeg

Lastelaulud ja eesti vanasõnad

Anne Ermast

Meie esivanemad on endas kandnud väärtuslikku pärandit, mis on aegade jooksul meisse talletunud ja elab meie kaudu edasi.
Selles laulukogumikus saavad kokku laste-laulud ja eesti vanasõnad: laulud seletavad vanasõnu ja vanasõnad laule, täiendades teineteist.
Küllap see ongi imede aeg, kui avastad enda jaoks midagi tundmatut. Olgu selleks siis mõni väärt mõte, idee või hoopis muusika, mis peidab endas saladusi, võlujõudu ja imesid, viies meid rändama ammuununenud paikadesse või uutele, senitundmatutele radadele. Sinna kutsungi väikesi ja suuri. Mõnedele lauludele võib kaasa mängida erinevaid rütmipille. CD-lt leiad paljude laulude saatemuusika fonogrammid.

Mu armas Väike!

Artur Rinne kirjad Arhangelski vangilaagrist

Risto Lehiste

„Mu armas Väike” on pühendatud Artur Rinnele – lauljale, kes Hugo Hiibuse sõnul „laulis end eesti rahvaga sina peale”. Selle raamatu sisuks on kirjad, mis saatuse tahtel leiti tema kauaaegse elumaja Salme 25 pööningult just 2010. aasta maikuus, enne Artur Rinne 100. juubelit. Need kirjakesed ning Rinne loodud laulud heidavad valgust mitmete generatsioonide lemmiku sellele elupoolele, millest kunagi ei räägitud.

Arhangelski vangilaagrist saadetud kirjades oma naisele peegeldub tihti terava keele poolest tuntud Arturi tundelisem pool, vangilaagri elu-olu ning mitte just kõige sõbralikumad hoiakud tolleaegse ühiskonna ja režiimi suhtes. Kirjad on lihtsad ja südamlikud – samasugused nagu Artur Rinne ise. Veelgi südamlikumad on tema loodud laulud, mis ühtaegu nii vastanduvad kui ka peegeldavad seda rasket olukorda, kus Rinne viibis.

Margarita Voites

Imet tabades

Peter Pedak

Legendaarne koloratuursopran Margarita Voites on laulnud kogu elu. Muutunud on riigikorrad ja ooperilaulja staatus, esinemispaigad ja publik, kuid Margarita vastuoluline ja põnev isiksus on püsinud kõigutamatuna. Temas on välist sädelust ja seesmist väärikust, eristumisjulgust ja nõudlikkust – ta on täisverelise primadonna võrdkuju. Raamat on keskendunud Voitese hiilgeajale, mil ta töötas Vanemuises ja Estonias, sai kõrgeid tiitleid ja kutse Moskva Suurde Teatrisse. Meie ees on imetabane laulja ja elav inimene oma võlude ja iseärasustega. Tema harukordne elujõud ja loomistahe ei näita väsimuse märke. Nüüd, seitsmekümnendates eluaastates, liigub Margarita Voites koloratuursopranite loomingulise pikaealisuse maailmarekordi purustamise poole.

Urmas Alender: lõputa lookleval teel

Paavo Kangur

See on raamat armastusest ja rokist.

Urmas Alender oli veerand sajandit Eesti rokimaastiku keskne kuju ja seegi kõlab tema kohta öelduna tagasihoidlikult. Traagiline surm reisilaeval Estonia muutis ta üheks suurimaks legendiks kodumaises rokkmuusikas.

Raamatu loomisel on kasutatud Urmase kirjutatud unikaalset Ruja päevikut, mis ilmus päevavalgele alles pärast legendi surma.

Parvepoisid - Eesti rahva lemmikud. 101 seltskonnalaulu

Kalev Tilk

Käesolev lauluraamat on haruldane teiste seltskonnalaulude kogumike hulgas. Nimelt on kõigile 101-le tuntud laulutekstile lisatud ka tähtharmoonia tähistus. Helistikud ning harmoonia on tehtud võimalikult käepäraseks, et kõik lood saaks mõnusasti pilliga saadetud ning laulud lauldud mugavalt kõrguselt.
Seega, kui lisaks lauluoskajatele on seltskonnas keegi, kes valdab mõnda pilli (kitarri, akordioni, klaverit või veel mingit muud instrumenti) elementaarsel tasemel, siis on just see kogumik kõige parem, mis üldse olla saab.
Raamat on mõeldud ka kõigile neile, kes soovivad õppida millise harmooniaga võiks neid tuntud laule saata. See laulukogumik on täiuslik ning asendamatu igas seltskonnas, seda nii laulda soovijatele kui ka pillimehele.

Teisiti ei ole võimalik

Dave Benton

"Lõpuks olen ma õnnelik," ütleb Dave Benton, kelle tee eneseleidmiseni on olnud käänuline. Alates värvikast lapsepõlvest lasterikkas peres Kariibi mere väikesaarel Arubal, edasi õnneotsingutele Euroopasse emamaale Hollandisse. Esimene abielu kiskus algusest peale viltu, aga katoliikliku kasvatuse saanud mees pingutas oma pere nimel aastaid, kuni põgenes Norrasse, et oma lauljakarjäärile uus alus panna. Kaotanud usu iseendasse ja kõigevägevamasse, mängis elu talle aga ette lahenduse.

"Ma soovin, et kõik, kes seda raamatut loevad, mõistaksid üht - kõrgusi vallutab ja eesmärgini jõuab vaid see, kes usub. Teisiti ei ole võimalik," ütleb Dave Benton oma raamatu avasõnas.

Toomas Anni. Tavatult tavaline

Urve Tinnuri

Toomas Anni astub lavale. Tusameelne keskpäevavalgus leiab ruumitäie kuulajate silmist üles talve-väsimuse, millesse seguneb otsekui suurtähtedega kirja pandud eelnaudingut laulust ja pillimängust.

Toomas suhtleb publikuga lihtsa kodususe keeles. Oma ütlust «Kui vanemad on kinkinud mulle niisuguse ande ja ma olen suutnud seda arendada, siis on mu kohus rahvast lauluga teenida» paistab ta võtvat enam kui tõsiselt, kuid on tunda, et kohustus on lahustunud andmis- ja esinemisrõõmu heldes tulvavees.

Näen läbi enese ja teiste, millise kerguse ja endastmõistetavusega suudab ta täita inimeste südames elu ebakõladest ja haavatavusest tekitatud tühikud. Näen punast roosiõit elusügisesse jõudnud naisterahva peos, märkmikke ja CD-plaadi ümbriseid noorte autogrammiküttide näpus, näen Imetlust ja Armastust ennast ning minuni jõuab arusaam, et kui tavatult tavaliseks ma Toomas Annit ka ei kirjutaks, ridade vahelt saab lugeja ta ebatavalise erilisuse ometi ära tundma.

Mu kallis Niina

Raimond Valgre kirju Niina Nikolajevna Vassiljevale 1944-1949

Alo Põldmäe

„Mu kallis Niina!” on ühe armastuse lugu kirjades – Raimond Valgre kirjad Niina Vassiljevale aastatel 1944–1949. Valitud kirjad moodustavad panoraamse vaate armastava inimese tundeelule, taustaks sõjalõpu ja -järgse aja sündmused ning üleelamised. Raamatu juurde kuulub Raimond Valgre joonistustel põhinev postkaardikomplekt „My Lifestory” – Valgre elulugu värssides. Niina Vassiljeva: „Kirjutasime teineteisele väga tihti, peaaegu iga päev. Vaatamata sellele, et me rääkisime oma kirjades väga paljust, jäi ta mulle mõnes mõttes ikkagi mõistatuseks.”

Fikseeritud Fix

Vello Salumets

Eestis pole vist kedagi, kes ei teaks ansamblit Fix - kollektiivi, mis on tegutsenud juba 42 aastat.
Nüüd on Fixi tegemised algaegadest tänaseni raamatusse raiutud. Meie rocki ajaloo korüfee Vello Salumets on Fixi käekäigu kõigi selle tõusude ja langustega kokku kogunud ja sõnas fikseerinud.
Fixi ajaloo muudab elavaks ning humoorikaks see, et autor on Fixi fännava austajana algusest peale kõigi nende arvukate Fixist läbi käinud suurepäraste lauljate ning muusikutega nii lava ees, laval kui lava taga nende kireva käekäigu kaasa teinud.
Fikseeritud Fix on samasugune nagu Fix eluski – muhe, lahe ja südamlik.