Epp Petrone
Meie Eesti
80-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Petrone Print 2018 

Kas tead, kes oli Eesti esimene president? Aga kui vana on Eesti, kas vanem kui dinosaurused? Mis on õige eesti toit? Millest on tehtud kama? Miks Eesti oma raha ära kadus ja mängurahaks sai? Kas lipp võib öösel lehvida? Miks on Muhu seeliku triibud kollased?…

Raamatu peategelane on kõike teada tahtev tüdruk nimega Anna. Tutvustame raamatus erinevaid Eesti paiku, meie ajalugu, toite ja kombeid. Kõik on kirja pandud ema-tütre dialoogidena, aga ka reisidena eri kohtadesse nagu Tallinna vanalinn, Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum, Narva, Soomaa ja muud.

Selle raamatu idee sündis Maxima poeketil, kes soovis kinkida lastele Eesti riigi 100. sünnipäevaks hariva ja lõbusa raamatu. Kirjanik Epp Petrone võttis oma lastelugudest tuttavad tegelased ja rändas nendega meie maa ajaloos ja kommetes. Võrreldes Maxima poekampaanias olnud «Meie Eesti» raamatuga on uues versioonis palju uusi peatükke.

Lõbusat lugemist!

Sulev Oll 
Virumaa viguriga lood

120-leheküljeline pehmes köites raamat

2017

Valmiminud on ilus raamat, mis annab virulasele mõnusa tunde, et ta on just virulane ning võõrale võimaluse siinsete paikadega sõbraks saada. See pole tavaline fakti- ja pildiraamat, vaid jutustab lugusid: vanu, tõesti sündinuid, arhiividest leituid, legendiks muutunuid, just praegu välja mõelduid. Kokku on neid üle viiekümne. Sinna juurde lisati näpuotsaga fakte, mis muudavad lood tõesemaks ja sisulisemaks ning raamatu mõõtme sügavamaks. Lüganusel üles kasvanud kunstniku Ülle Meistri illustratsioonid aitavad lahti muukida virulaseks olemise sügavamat sisu. Lood on jutustanud sünnilt ja aatelt Virumaa mees Sulev Oll.

Toetasid: Lüganuse vald, KULKA, Virumaa Pärimuskultuuri Programm.

Illustratsioonid Ülle Meister 

Eesti linnade, alevite ja alevike taskuentsüklopeedia
Koostanud Eneken Helme, Ragnar Hunt, Alvar Loog, Triinu Lyra, Madis Maasing, Ebeli Nahkur ja Arvi Tampuu
399-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
TEA Kirjastus 2016 

«Eesti linnade, alevite ja alevike taskuentsüklopeedia» on TEA taskuentsüklopeediate sarja uusim, esmatrükina ilmuv teatmeteos, mis tutvustab meile kõiki Eesti 47 linna, 12 alevit ja 186 alevikku. Käepärases formaadis mahukas taskuentsüklopeedia annab ülevaate iga asula ajaloost, geograafiast, kultuurist ja majandusest ning juhib tähelepanu tuntuimatele huviväärsustele.

«Eesti linnade, alevite ja alevike taskuentsüklopeedia» sünnib koostöös Eesti omavalitsustega ja sisaldab muuhulgas omavalitsusjuhtide endi poolt esile tõstetud põnevaid fakte. Raamat on rikkalikult illustreeritud ning sealt leiame nii ajaloolist kui ka tänapäevast fotomaterjali, mis muudab selle lugejale visuaalselt atraktiivseks. Kohanimede ja isikunimede registrid aitavad huvilisel erinevate teemadega kiiresti lähemalt tutvuda. 

Kujundanud Ervin Bernhardt, Janek Saareoja ja Kalev Tomingas
Kaanekujundus Kalev Tomingas

Jüri Kuuskemaa
Vana Tallinna pärimused ja tõsilood
352-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Hea Lugu 2016 

Kogumiku eesmärgiks on pakkuda pidepunkte Tallinna ajaloost.

Raamat on teejuhiks vana Tallinna olude ja pärandi juurde, mõtestades olulisi nähtusi, sündmusi ja objekte. Otsekui hüpates üle ajajõe kivilt kivile, jõudmaks algusaegadest tänaseni. Lugude valikusse on koondatud varem ajakirjanduses ilmunud tekste, millest osa on täiendatud või põhjalikult ümber kirjutatud. Mõned pärimused ja tõsilood on üles tähendatud just selle raamatu tarbeks.

Teose autor kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa on tuntud oma muinsuskaitselise tegevuse ning harivate tele- ja raadiosaadete poolest. Ta on avaldanud ajalooteemalisi raamatuid ja artikleid.


Kujundanud Viktoria Baranova
Fotod Ruben Igitkhanyan

Jaak Juske
Härjapea jõe saladus
120-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Hea Lugu 2016 

Üllatavalt vähesed teavad, et Tallinnas voolas vähem kui 100 aasta eest kitsas kiirevooluline Härjapea jõgi, mille äärde keskajal rajatud vesiveskitest kasvasid välja siinsed vanimad vabrikud. Nii võib Härjapead pidada Tallinna tööstuse hälliks. 20. sajandi alguseks olid aga paberi- ja nahatööstused jõe niivõrd reostanud, et esialgu suleti haisev veekogu puust plaatidega ja 1930. aastatel ehitati välja suur tunnelkollektor ning jõgi kadus lõplikult linnapildist.

Tänapäeval on tallinlaste seas mälestus kunagi läbi linna voolanud jõest veel alles. Seda, kust aga Härjapea täpselt voolas, aga enam täpselt ei teata. Levinud on mitmeid müüte, mis tõele ei vasta. See raamat avab Härjapea jõe saladuse, jutustades mööda Härjapea ürgorgu kulgeva põneva kultuuriloolise matka abil jõe ja Tallinna kujunemise lugu.

Kõrvuti on fotod, mida lahutab kohati enam kui sajand.


Kujundanud Mart Kivisild
Illustratsioonid Arne Maasik

Ahto Kaasik
Põlised pühapaigad
Oleme hiierahvas
320-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Pegasus 2016

Looduslikud pühapaigad – inimkonna vanimad kaitsealad – on eestlaste ja eestluse kujunemisloos väga olulisel kohal. Need on Eesti loodus- ja meelemaastike ühed tähenduslikumad ja salapärasemad paigad – püsivad maamärgid, mis talletavad koha- ja perepärimusi, uskumusi, tavasid ja teadmisi. Pühapaigad kaunistavad maastikku, hiied pakuvad varju nii kehale kui ka hingele ning ei lase katkeda meie sidemel esivanemate ja hõimurahvastega. Pühapaigad hoiavad meie kui põlisrahva juuri ning nende lugu jutustab Eesti maast ja rahvast.

See mahukas raamat on esimene terviklik pühapaikade käsitlus, suurepärane sissevaade nende mitmekesisesse ja põnevasse maailma, aitamaks pühapaiku meie nüüdismaastikul ja kultuuris märgata ja mõista. Raamatus antakse ülevaade erisugustest looduslikest pühapaikadest, nendega seotud pärimustest, tekkelugudest, uurimisest ja hoidmisest ning sellestki, kuidas nad kajastuvad nüüdisaegses kultuuris ja miks meil neid paiku vaja on.

Ahto Kaasik on hiite uurija, hoidja ja tutvustaja, töötab Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuses ning on Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu liige. Veerandsajandi jooksul on ta osalenud enamikus olulistes pühapaikadega seotud ettevõtmistes, mis on andnud ainulaadse teadmiste ja kogemuste pagasi. Tema arvukaid artikleid ning esinemisi iseloomustab soov ehitada pärandi ja tänapäeva vahele sildu, et muuta inimeste elu rikkamaks ja tervemaks.


Kujundanud Ivi Piibeleht
Kaanekujundus Martin Mark
 

  Mati Raal
Mõisate kadunud hiilgus
Eestimaa mõisainterjööride lugu
Tõlkinud Adam Cullen
456-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
2016

Teie ees on raamat, mis rohkete fotodega annab pildi elust endisaegsetes härrastemajade salongides ja saalides, kabinettides ja buduaarides. Raamatu lehekülgedel on fotograafia abil peatatud aeg umbes sada aastat tagasi ja kõik, mida näete, on aus ja õige. Kui teil tekib küsimus, kuhu kadusid mööbel, maalid ja muud aarded, siis sellele saab ka vastuse.

Kindlasti ei ole siin esitletu lõplik tõde ja palju jääbki ajaloo hämaruste teadmatusse. Autor loodab, et raamat pakub lugemist ajaloohuvilistele, on inspiratsiooniks sisekujundajatele ja annab uurimisainet kunstiajaloolastele.


Kujundanud Anneliis Aunapuu

  Kodu-uurija teejuht
Koostanud Kaljo Laas
215-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Eestu Kodu-uurimise Selts 2009 

«Mitte tunda oma kodukohta on näotu ja häbiväärne, seda aga põhjalikult tundma õppida ja uurida on nii kiiduväärne, kui austav.»
Johann Claudis Rising 

  Kristel Vilbaste
Eesti allikad
352-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Roheline Eesti
Varrak 2013 

See raamat on ränd Eestimaa rahvaallikatele, mille juurde viivad teed ei ole rohtunud. Raamat tugineb paljuski Gustav Vilbaste kogutud materjalile ning Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluulearhiivile, kuhu on talletatud paljude eestlaste lood viimasest 150 aastast. Mitme aasta jooksul uurimistööd tehes on autor tuhandete allikate seast valinud raamatusse välja 80 niisugust lätet või allikat, mida inimesed sageli külastavad.


Kujundanud Päivi Palts
Kaanekujundus Mari Kaljuste

Narva – kuninganna Kristiina kroonijuveel 
Koostanud Svetlana Andrejeva jaMerike Ivask

240-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat

Tänapäev 2015

Üle 200 Narva Muuseumi kogust pärit foto ilmestavad Narva linna eripalgelisest minevikust jutustavat lugu. Kunagi rahvusvahelise kindlus-, sadama-, kaubandus- ja tööstuslinna vallutamiseks on erinevatel aegadel lahinguid pidanud Taani ja Saksa ordud ning Rootsi ja Venemaa väed.

17. saj Narva olnud ilusaimaid, mida toonane Põhja-Euroopa tundis. Paraku tegi 1944. a märtsipommitamine ja hilisem uuslinna rajamine selle maatasa.

Kujundanud Andres Tali 

Hanno Kask ja Jaano-Martin Ots
Paadi ja ridvaga Eestimaa jõgedel
296-leheküljeline kõvas köites raamat
Kalastaja Raamat 2015

• Mis vahe on soodil ja sonnil?
• Kust ja millega püüda kassihaugi?
• Kes on lehevalvur ja kes kupuvaht?

Kaks meest paadis, kaamerast ja kalagiidist rääkimata, see on «Paadi ja ridvaga Eestimaa jõgedel».
Raamatu autorid sõitsid kohalike teadjameeste juhatusel läbi kõik Eestimaa paadisõiduks sobilikud jõed, imetlesid kodumaa kaunist loodust ja katsusid kalaõnne.
Retkedel kogutud lugudest ja piltidest valmis raamat, mille iga peatükk räägib ühest jõest. Lood sisaldavad nii nõuandeid neil jõgedel liikumiseks ja kalastamiseks kui ka mõnusat lugemist niisama loodushuvilisele või matkajale.»

Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald
Muistendid. Paiklikud ennemuistsed jutud
Koostanud Kristi Metste
99-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2014 
Siia raamatusse on kokku kogutud 18 muistendit, mille autoriteks on Fr. R. Kreutzwald ning Fr. R. Faehlmann. Kaunid illustratsioonid tegi raamatule Triinu Lille.

Friedrich Reinhold Kreutzwald. Paiklikud ennemuistsed jutud: 

Miks Tallinn iial valmis ei saa
Porkuni preili
Vinguv jalaluu
Paigast läinud järveke
Narva kaupmehe tütar
Vaskjalasilla piiga
Emujärv ja Virtsjärv
Toolse rannamehe tütar

Friedrich Robert Faehlmann. Muistendid:
Maailma loomine
Emajõe sünd. Paradiis
Loomade töö, tasu ja karistus
Keelte keetmine
Koit ja Hämarik
Vanemuise laul
Vanemuise kosjaskäik
Endla järv ja Juta
Vanemuise lahkumine
Muistendid Kalevipojast
 

Saka mõis
Varemetest pankranniku pärliks
Koostanud Tõnis Kaasik
148-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
2014

Sellesse rohkete fotodega illustreeritud raamatusse on kirja pandud kaunil Põhja-Eesti pankrannikul asuva 75 viimast aastat militaarkasutuses olnud või mahajäetuna seisnud Saka mõisakompleksi taastamise lugu nagu raamatu autor seda oma silmadega nägi ja läbi tegemiste koges. Saka turismimõis oma saalide ja antiikmööbliga tubadega on pärast restaureerimist kujunenud lisaks populaarsele turismiobjektile ka arvestatavaks kultuurikeskuseks Ida-Virumaal. Hooldatud park, heakorrastatud loopealne ja pangast alla liivaranda viiv trepp annavad kompleksile avarust, pangaalune mets lisab salapära ja põnevust.

Kõik see kokku teeb Saka mõisast koha, mis sobib nii suursugusteks üritusteks kui ka vaikseks omaette olemiseks, kuhu tasub tulla nii loodusturistil Balti klinti imetlema kui ka pärandituristil saama osa baltisaksa kultuuriloost. Saka mõisast on saanud pankranniku pärl.

2014. aasta 1. juunil tähistati pidulikult 150 aasta möödumist Saka mõisa praeguse peahoone valmimisest ning 10 aasta möödumist Saka Cliff Hotelli rajamisest. Raamat on kokkuvõte ühest etapist Saka mõisa 400-aastases ajaloos.

147- leheküljeline 175 fotoga raamat sisaldab saksa- ja ingliskeelsete lühikokkuvõtteid koos Saka mõisa kronoloogiaga.

Juhan Maiste
101 Eesti mõisa
216-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat sarjast 101 Eesti
Varrak 2014 

101 Eesti mõisa on, nagu kõik selle sarja raamatud, eelkõige oma autori nägu ning Juhan Maiste on raamatusse valinud 101 enda jaoks kõige olulisemat ja omaparasemat Eesti mõisa. Tegemist on poeetilise ja fantaasiaküllase nägemusega Eesti mõisatest, seal elanud inimestest ja toimunud sündmustest, kus rõhk on pandud ennekõike olustikule, emotsioonile ja meeleolule. Maiste viib lugeja põnevale rännakule läbi Eesti aja- ja kultuuriloo ning pühendab meid iga raamatusse valitud mõisa saladustesse. Teiste seas leiavad käsitlemist näiteks Kärstna, Koltsu, Kolga, Jäneda, Hõreda, Heimtali, Aruküla ja Alatskivi mõisad. Teksti toetavad fotod mitte ainult mõisahoonetest, vaid ka kõnekatest detailidest.

Juhan Maiste (snd 1952) on kunstiajaloolane, esseist ja luuleraamatu autor. Ta on avaldanud raamatuid mõisaarhitektuuri, Tallinna vanalinna, Tartu ülikooli arhitektuuriansambli ja Estonia teatrimaja kohta. Oma vaated kultuurile on ta võtnud kokku teoses «Eesti kunsti lugu» (Varrak, 2007) ja ligemale paarisajas teadusartiklis, milles autori huvidering ulatub renessansiajastu maalikunstist nüüdisaegse maastiku- ja muinsuskaitse filosoofiani. Ta on Tartu ülikooli kunstiajaloo professor, õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Maaülikoolis, Soomes Helsingi, Turu ja Oulu ülikoolis, Roomas La Sapienza ülikoolis, samuti Greifswaldis, Kielis, Riias ja mujal.

Mõisad on minu noorusarmastus. Ja töö, millega alustasin juba ülikooli lõpupäevil. 1986. aastal järgnes kandidaadiväitekirja kaitsmine Moskva Kunstide Uurimise Keskinstituudis. Aasta hiljem sai valmis mõisateemaline käsikiri, mis küll enne lugeja ette ilmumist seisis pöördeliste ajaloosündmuste tõttu kirjastuses kümme aastat. Kellel siis oli Balti ketis aega mõelda mõisatele, kui põlesid mitte härrastemajade katused, vaid vaat et oma kodu. Seejärel tuli pikem paus, kui tegelesin mitmete teiste teemadega – hansamajadest renessansi ja muinsuskaitseni. Olin palju kodust ära: õppisin ja õpetasin Roomas, Stockholmis, Helsingis, Londonis. Kui kellaosuti lõi ette viiskümmend, täitus lapsepõlveunistus. Jalutada koos Oxfordi professoritega üle Püha Johannese kolledži muru. Elukoha sain Hõbetorni ja oma võtme parki. Ehkki vaatenurgad olid selleks ajaks nii mitmeski punktis muutunud, vaimustusin taas korra öövalgusest ja metstuvi lennust üle tumeda tiigi. Kui mulle pakuti võimalust kirjutada 101 Eestimaa mõisast, siis kahtlesin pikalt – kas ikka maksab astuda juba jahtunud jälgedesse. Aga nagu teame, pika tiiru järel jõuab eksinu tagasi koduväravasse. Tunnistan ausalt – kord juba teele asununa kirjutaksin mõisatest veel järgmised 101 lugu, mis ei oleks mingil juhul vähem ilusad. Aga seekord tuli välja selline valik.
Juhan Maiste

Kujundanud Mari Kaljuste

Vaata ka lisaks raamatututvustust Juhan Maiste "101 Eesti mõisa".

Karsten Brüggemann ja Ralph Tuchtenhagen
Tallinna ajalugu
Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver ja Tea Vassiljeva
416-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2013 

«Tallinna ajalugu» on esimene katse võtta ühtede kaante vahel kokku Tallinna pikk ajalugu selle algusest tänapäevani. Raamatu on kirjutanud kaks saksa ajaloolast: Karsten Brüggemann, Eesti ja üldajaloo professor Tallinnas, ja Ralph Tuchtenhagen, Põhja-Euroopa ajaloo ja kultuuri professor Berliinis. Teos ilmus saksa keeles 2011. aastal, eestikeelne väljaanne ilmub täpsustatud ja täiendatud kujul. Pöörates tähelepanu nii Tallinna ajaloo poliitilistele, sotsiaalsetele, majanduslikele kui ka kultuurilistele tahkudele, esitab raamat tervikliku üldkäsitluse, mis ulatub tulevase hansalinna esiajaloost kuni praeguse Eesti Vabariigi pealinna lähiajalooni. Teos on jaotatud neljaks mahukaks peatükiks, mida täiendavad kronoloogia, bibliograafia, koha- ja isikunimede register. Kõige enam tähelepanu on pööratud Tallinna saatusele 20. sajandil, mis hõlmab ligemale kolmandiku üldmahust. Raamatu keskaega ja varauusaega käsitlevad peatükid (I ja II) on kirjutanud prof Tuchtenhagen, uusajale ja lähiajaloole pühendatud peatükid (III ja IV) prof Brüggemann.


Kujundanud Mari Kaljuste

Jaak Juske
Lood unustatud Tartust
191-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Pegasus 2013 

Jaak Juske teine laiale lugejaskonnale suunatud raamat Eesti linnade kujunemisest ja ajaloost. Selles sisaldub viis jalutuskäiku ümber Tartu kunagise uhke linnamüüri, millest on praegu alles vaid riismed. Omaaegsetest suurematest linnaväravatest algavad retked vaatlevad linnaruumi kujunemist, tähtsamaid hooneid ja tänavaid nii vanalinnas kui ka linnamüürist väljaspoole jääval alal. Vahele on pikitud lugusid Tartu olulistest sündmustest ja inimestest. Jalutuskäigud lõpevad omal ajal Tartut ümbritsenud üheksas mõisas, mis on nüüdseks linnaga üheks sulanud.


Kujundanud Mart Kivisild