Peeglite raamat

Autor: Eugen Ovidiu Chirovici

 

Kirjastaja Peter Katz saab meili teel käsikirja, mis räägib 1980ndatel Princetoni Ülikoolis salapäraselt mõrvatud kuulsast professorist Joseph Wiederist. Katz loodab käsikirjast teada saada Wiederi mõrva saladuse, kuid käsikiri on vaid osaline ja selle autor sureb peagi. Kirjastaja palkab asja uurima ajakirjanik John Kelleri ja peagi hakkab loo vastu uuesti huvi tundma ka kunagi Wiederi mõrva uurinud politseinik Roy Freeman. Kuid kõik asjasse segatud isikud näivad toonaseid sündmusi mäletavat isemoodi … “Peeglite raamat”, tuntud rumeenia kirjaniku E. O. Chirovici esimene inglise keeles kirjutatud teos, hakkas kulutulena levima juba käsikirja kujul. 2017. aastal ilmub see ligi neljakümnes keeles.  

Norma

Autor: Sofi Oksanen

Toimetanud: Kai Nurmik

 

Kui ema kahtlastel asjaoludel ootamatult sureb, jääb Norma ihuüksi maailma. Kogu elu on neid sugulussidemetest tihedamalt sidunud uskumatu saladus. Tänu looduse vingerpussile on Normat õnnistatud ja neetud üleloomulike võimetega, mis avalduvad eelkõige ebaloomulikult kiires juuksekasvus. Norma juuksed reageerivad väikseimalegi meeleolumuutusele ning ema arvab, et enesekaitseks on nad võimelised kõigeks, ka mõrvaks. Kogu elu on Norma ema, Anita, teinud kõik, et saladust varjata ja kaitsta tütart ohtliku tähelepanu eest. Pärast ema surma leiab Norma tõendeid, mis lasevad aimata, et Anita teadis tütre üleloomulike võimete põhjustest nii mõndagi, mida Norma ei teadnud. Norma otsustab välja selgitada, kes on süüdi ema surmas, ja läheb tööle juuksurisalongi, kus Anita enne surma töötas. Salongi omanikul on aga tüdruku palkamiseks põhjus, mida Norma aimatagi ei oska. Selgub, et ilusate juuste varjus aetakse hoopis süngemat äri ning Norma satub pettusest ja paranoiast küllastunud maailma, mis sunnib teda võitlema oma elu ja vabaduse – ja tõe eest. Sofi Oksase „Norma“ on sünge perekonnadraama, kus reaalsus on uskumatum kui fantaasia.  

  Kate Morton
Järvemaja
Inglise keelest tõlkinud Krista Suits
440-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast Varraku ajaviiteromaan
Varrak 2016

On 1933. aasta juuni ning Edevane'i perekonna maamajas Loeannethis on pööriööpeoks kõik läikima löödud. Iseä

Seitsekümmend aastat hiljem saadetakse Londoni politseiuurija Sadie Sparrow pärast üht keerukat juhtumit sundpuhkusele. Sadie sõidab Cornwalli oma armsa vanaisa poole, kuid ei leia sealgi rahu. Ühel päeval satub ta rohtukasvanud aedade keskel mahajäetud maja juurde ning saab teada väikesest jäljetult kadunud poisist.

Isepäine Alice Edevane, nüüd juba vana naine, veedab samal ajal päevi Hampsteadis ja kuulsa kirjaniku elus kehtivad niisama ranged reeglid kui tema krimiromaanideski. Sellele tuleb lõpp, kui noor uurija hakkab esitama tema perekonna mineviku kohta küsimusi, et harutada lahti saladuste sasipundart, millest Alice midagi kuulda ei taha.

Kate Mortoni romaane on müüdud üle 10 miljoni eksemplari 38 riigis. Eesti keeles on varem ilmunud «Maja Rivertonis» (2009), «Unustatud aed» (1. osa, 2013), «Unustatud aed» (2. osa, 2013) ja «Saladuse hoidja» (2014).

ranis innukalt ootab seda sündmust 16-aastane algaja kirjanik Alice Edevane. Aga kui kätte jõuab kesköö, saab perekonnale osaks nii suur kaotus, et nad lahkuvad sellest majast alatiseks.

Raha nimel sõlmitud abielu.  

Esimene raamat. Sari Ajalooline armastusromaan

Autor: Sophia James

 

Nüüd ja igavesti...
Pärast oma esimest, katastroofiga lõppenud abielu, tõotas rikas pärijanna Amethyst Cameron, et ei abiellu enam iialgi. Tema armastatud isa palavaim soov aga oli, et tütar abielluks mõne aristokraadiga, kes kaitseks tema elu ja head nime.
Kuni võlad saavad makstud!
Lord Montcliffe’il oleks vaja abielluda jõuka naisega, et päästa võlgadesse uppuv pärandmõis, aga ta ei nõua tingimata, et see protseduur – või tema hurmav tulevane pruut – talle meeldiksid. Seepärast on ta ülimalt hämmastunud tunnete üle, mis ärkavad vaid ühestainsast kuumast suudlusest. Kui Daniel aga tõele jälile saab, kas suudab ta siis aktsepteerida tõelist Amethysti ja aidata kaasa, et minevikuga seotud vaimud naise elust igaveseks kaoksid? 

Elena Skulskaja 
Marmorluik 
Lapsepõlveromaan

256-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast Aja lood

Petrone Print 2015

«Marmorluik» (lapsepõlveromaan) on ebahariliku ja huvitava ülesehitusega: selles lõikuvad tavatul moel kolm liini. Autor jutustab oma sõjajärgsest lapsepõlvest, keerulistest, isegi piinarikastest peresuhetest, kooliaastatest, noorusest; näitab kummastavast ja süngest vaatenurgast Tartu Ülikooli, esitab ootamatu portree Juri Lotmanist, räägib sõprusest Juhan Viidingu, Sergei Dovlatovi ja paljude teistega.

Teiseks liiniks on väljamõeldud sürrealistlikud novellid, mis on siiski tõukunud tegelikest sündmustest, need näitavad, kuidas elu tõsiasjad muunduvad kunstiks, kuidas sünnib kirjanik. Ja kolmas liin – originaalne vaatenurk suurtele kirjandusteostele, mis on Jelena Skulskajat mõjutanud, kujundanud tema kunstimaitset, saanud osaks tema elust.

Kõik kolm liini sulanduvad omapäraseks pildiks inimesest ajastute, riigi, linna, ühiskonna taustal; pildiks kirjanikust, kelle elu liigub just nii, et pakkuda toitu loomingule – nii rõõmus kui mures.

Romaan «Marmorluik« jõudis Vene Bookeri shortlist'i, sai Peterburi ajakirja Zvezda kirjandusauhinna ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhinna.

ISBN: 9789949556045 

Jonas Jonasson
Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus
Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp
312-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2012 

Pärast pikka ja erakordselt sündmusterikast elu jõuab Allan Karlsson vanadekodusse ja ühel päeval on paratamatult käes kolme numbriga tähistatav sünnipäev. Kohal on valla volikogu esimees ja kohaliku ajalehe esindaja. Allanile on aga ees terendav nii vastumeelne, et ta ronib toaaknast välja ja põgeneb oma sünnipäevapeolt. Kiiruga haarab ta bussijaamast kaasa kohvri, mida tal paluti hetkeks valvata, ning peagi on tal kannul nii kurikaeltest kohvriomanikud kui ka politsei.
Romaan jutustab Allani kuu aega kestnud tagaajamisest läbi Rootsi. Kuid see on ka reis läbi 20. sajandi ajaloo ja piiritult muretu Allani eluloo. Kuidas sattus Allan tulevase president Trumaniga õhtust sööma? Ja sõitis Churchilliga lennukis ning esimees Mao noore naisega jõelaeval? Ehkki Allanil puudub igasugune huvi poliitika ja religiooni vastu, kujunevad asjaolud siiski sellisteks, et ta mõjutab ainuüksi oma olemasoluga enamikku 20. sajandi olulisemaid sündmusi.
Jonas Jonasson (snd 1961) on ajakirjanik, kelle esikromaan «Saja-aastane ...» oli 2010. aasta enimmüüdud raamat Rootsis. Raamatut tõlgitakse juba 25 keelde ning selle põhjal valminud film jõuab ekraanile 2013. aasta lõpus.


Kujundanud Anne Pikkov

ME OLIME VALETAJAD

 

Autor: E. LOCKHART

Me oleme Sinclairid.
Keegi meist ei hädalda.
Keegi meist ei eksi.
Suviti elame oma erasaarel Massachusettsi ranniku lähedal.
Vahest polegi teil rohkem tarvis teada.
Või siis vaid seda, et mõned meist on valetajad.

“Me olime valetajad” on mitmeid kirjandusauhindu pälvinud E. Lockharti uus suurepärane põnevusromaan, mille GoodReads nimetas 2014. aasta parimaks noorteraamatuks.
Lugege.
Ja kui keegi küsib, kuidas lugu lõpeb, siis lihtsalt VALETAGE.

Tara Hyland
Langenud inglid
478-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast Varraku ajaviiteromaan
Varrak 2015 

Ühel 1958. aasta pimedal detsembriööl tuuakse San Francisco heategevate õdede orbudekodusse vastsündinud tüdruk. Aasta pärast seda võtab filmitäht Frances Fitzgerald endalt elu. Käivad kõlakad, et tema abikaasa, jõukas ärimees Maximilian Stanhope teab naise surmast rohkem, kui aimata laseb, aga tõestada ei õnnestu midagi.
Mis neid kahte sündmust omavahel seob? Aastaid hiljem otsustab Francese tütar Cara selle välja uurida. Perekonna minevikku süüvides avaneb talle pilt Iirimaa kolkast, kus rügas tööd teha ja lapsi sünnitada tema vanaema ning kust tema imeilus punapäine ema jalga lasi, et teispool ookeani oma unistust püüda ja filmitäheks saada. Peatselt jõuab Cara arusaamisele, et alles siis, kui tal on õnnestunud tuua selgust ema surma asjaoludesse, suudab ta vabaneda ka omaenda deemonitest. On ta aga piisavalt tugev, et tõde taluda?
Tara Hyland on sündinud 1976. aastal Surreys. Ta on õppinud Cambridge'is ajalugu, teeninud leiba nii meedias kui majanduse valdkonnas tegutsedes. Praegu on ta täielikult pühendunud kirjutamisele, «Langenud inglid» on Hylandi teine romaan.

Jeanette Walls
Klaasloss
397-leheküljeline kõvas köites raamat
Tänapäev 2015 

Jeannette Walls kasvas üles vanematega, kelle ideaalid ja põikpäine eristumissoov olid ühteaegu nii häda kui õnnistus. Nad elasid pikalt USA edelaosa kõrbelinnades nomaadielu ning suutsid end sel viisil ära elatada. Hiljem, kui raha otsa sai, koliti Lääne-Virginia kaevanduslinna, mis oli viimane koht, kuhu keegi neist oleks sattuda tahtnud.

Hoolimata isa joomisest ja allakäigust ning perekonna üleüldisest toimimatusest suutis Jeannette sellest nõiaringist välja murda, kodust lahkuda ja luua endale täiesti uus, täiesti erinev elu. Kakskümmend aastat on ta oma juurtest vaikinud, ent nüüd on tema lugu kirjas, menukas ning peagi saamas ka suureks filmiks. 

David Nicholls
Meie
384-leheküljeline kõvas köites raamat
Varrak 2013

Douglas ja Connie Petersen kavatsevad koos oma 17-aastase poja Albiega ette võtta suure Euroopa-reisi. See oleks nende viimane perekondlik ettevõtmine enne seda, kui poiss kodust lahkub ja ülikooli õppima suundub.

Douglas on 54-aastane, hariduselt biokeemik, tema naine Connie töötab kunstigaleriis. Ühel ööl enne reisi äratab naine abikaasa ootamatult üles ja teatab, et tema arvates on nende abielu otsa saamas. Talle tundub, et nad pole võimelised kahekesi täitma seda tühimikku, mis nende ellu pärast Albie lahkumist jääb. Douglas on vapustatud ja soovib nende suurt reisi ära jätta. Connie arvab, et poja pärast tuleks plaan ikkagi ellu viia. Mees nõustub lootuses, et ehk õnnestub tal reisil oma naine tagasi võita.
Ettevõtmine osutub vägagi õpetlikuks, ent mitte päris selliseks, nagu kavatsetud.

Minna Lindgren
Surm õhtuhiies
280-leheküljeline pehmes köites raamat
Varrak 2015

Kes oleks osanud arvata, et Õhtuhiie pansionaadis midagi kuritegelikku toime pannakse? Igal juhul poleks selle peale tulnud üle 90-aastased hooldekodu elanikud Siiri ja Irma. Pansionaadi elanike päevi täidab tühi aeg, mida proovitakse hoogsamaks muuta punase veini, trammisõitude ja matustega. Õhtuhiies toimuvate veidrate sündmuste uurimine on aga siiski märksa huvitavam kui kaardimäng suursaadiku ja Kübaraprouaga, rääkimata pidevast käsitööringis nikerdamisest, võimlemisest ja lõõtspilliõhtutest.
Ent iga kahtlast vihjet ei suuda tabada ka kõige teravama mõistusega vanainimene. Õnneks on neid valmis abistama ka mõned noored – näiteks lapselapselapse poiss ja mootorrattaklubi liikmed.
«Surm Õhtuhiies» on südamlik ja põnev lugu vanadusest, sõprusest ja elust päris tavalises pansionaadis, kus dementsete osakonda sattumine on surmastki hullem.

Minna Lindgren on sündinud 1963. aastal. Ülikoolis õppis ta filo­soofiat ja hiljem töötas Yleisradio programmijuhi, saatejuhi ja produtsendina. Praegu tegutseb ta vabakutselise raadiotoimetaja ja ajakirjanikuna.

Helen Fielding
Bridget Jones
Poisi järele hull 448-leheküljeline pehmes köites raamat
Varrak 2014

Mida teha, kui sõbranna kuuekümnenda ja armukese kolmekümnenda sünnipäeva pidu juhtuvad samale päevale? Kumb on parem, kas surra Botoxi kätte või üksindusest, et oled nii kortsus? Kas netikohtingul sobib end nooremaks valetada? Kas emal on ebaeetiline lasta endale föönisoeng teha, kui lapsel on täid peas? Kas on normaalne jätta lugemisprillid edevusest ette panemata, kui endast palju noorema armukese peast täisid otsid? Kas dalai-laama säutsub omal käel või käib assistent tema eest Twitteris? Kas on normaalne, et mida rohkem säutse, seda vähem jälgijaid? Kas tehnoloogia on tänapäeval viies loodusjõud? Või on viies loodusjõud hoopis puit? Kui määrida täidlusefektiga huulegeeli kätele, kas sõrmed muutuvad siis täidlaseks? Kas tänapäeval pärast kaht kohtingut ja kuut nädalat sõnumineerimist kellegagi voodisse minna teeb sama välja, mis Jane Austini päevil pärast kaht kohtingut ja kuut kuud kirjavahetust abielluda?
Mitmesuguste kaasaegsete probleemidega kimpus, pistab Bridget Jones rinda leina, üksikemaduse, säutsumise, sõnumineerimise ja tehnoloogiasaavutustega ning taasavastab oma seksuaalsust, ja seda kõike – hoiatus, kohe tuleb halva kõlaga vanamoodne väljend! – keskeas. Neliteist aastat väldanud vaikuse järel võidukalt lagedale ilmunud «Bridget Jones: poisi järele hull« on ajakohane, liigutav, õrn, lummav, teravmeelne, elutark ja hirmus naljakas raamat.

Helen Fielding kirjutas romaanid «Bridget Jonesi päevik» ja «Bridget Jones: täitsa lõpp» ning osales samanimeliste filmide stsenaariumi kirjutamisel. «Bridget Jones: poisi järele hull» on Fieldingi viies romaan. Autoril on kaks last ja ta elab Londonis, vahetevahel ka Los Angeleses.

Laila Hirvisaari
Meie, keisrinna

Soome keelest tõlkinud Maimu Berg
436-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2014
 
Rohkete auhindadega pärjatud soome kirjanik Laila Hirvisaari (varem Laila Hietamies) on tegelnud Katariina II teemaga juba paarkümmend aastat. 1995. aastal tuli Soome Rahvusteatris lavale näidend «Katariina Suur«, kuid Katariina, valitsejanna ja naise, vastuolulise isiksuse teema jäi kirjaniku mõtetesse kummitama ja uurimustöö jätkus. Selle tulemusena ilmus 2011. aastal romaan «Mina, Katariina» (eesti keeles 2013) ja kaks aastat hiljem selle järg «Meie, keisrinna».
Üks paljudest Katariina II uurijatest, ameerika ajaloolane Robert K. Massie on oma raamatus «Katariina Suur« kirjutanud: «See oli pikk ja tähelepanuväärne teekond, mida mitte keegi, isegi mitte Katariina ise, poleks osanud ettegi kujutada, kui ta kord neljateistkümneaastase tüdrukuna üle lumelagendike Venemaa poole teele asus.«
Katariina II teekonda sünnist viimase eluaastani saab lugeja tänu Laila Hirvisaari suurromaanidele üpris detailselt jälgida. Esimeses raamatus «Mina, Katariina» on tegemist veel oma võimupiire kobava, vajadusel tagasi tõmbuva ja teinekord lausa hirmunud noore naisega, kes salamisi loodab kunagi võimu juurde saada ning lubab endale, et siis parandab ta kindlasti vaesuses ja vaimupimeduses vaevleva rahva olukorda.
Teises raamatus näeme juba troonile tõusnud naist, kelle enesekindlus aina kasvab, samas kui noorpõlve romantilised lootused pärisorjust kaotada või hariduse võimalusi oluliselt parandada purunevad või on tulemused oodatust tagasihoidlikumad. Mitmed ühiskondlikud vapustused – Pugatšovi ülestõus, suur katk Moskvas, veresaunad sõjas türklastega – kalestavad Katariinat ja valgustatud monarhi kõrval, keda ülistasid Voltaire, Diderot ja Friedrich Melchior Grimm, on keisrinnas aastatega üha rohkem kõrki ja egoistlikku isevalitsejat.
Kuid Hirvisaari jätab oma kangelannale alles ka inimlikuma poole, kujutades teda kõhkleva naise, pettunud ema ja armastava vanaemana ning suhtudes delikaatselt tema kurikuulsatesse armulugudesse. Lugeja kohtub naisega, kes oma vastuolulisusest hoolimata on sümpaatne ja kellest raamatu sulgemise järel on raske lahkuda.

Ja veel: praeguste sündmuste taustal on romaani vahendusel eriti huvitav jälgida Krimmi vallutamise käiku, kogu Vene impeeriumi piiride nihutamise verist saagat, kus peaosi mängisid keisrinna kauaaegne favoriit Grigori Potjomkin ja kindral Aleksandr Suvorov. Ning eesti lugeja elab kindlasti kaasa Katariina II külaskäikudele meie kandis.

C. W. Cortner
Caterina de' Medici pihtimused

Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja
472-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2015
Tõde on see, et keegi meist ei ole süütu.
Meil kõigil on patte, mida pihtida.

Nii tunnistab Caterina de' Medici selles särava kujutlusvõimega loodud romaanis ühest ajaloo võimsaimast ja vastuolulisimast naisest. Mõne arvates oli ta halastamatu kuninganna, kes viis Prantsusmaa metsiku vägivalla ajastusse. Teistele oli ta kirglik Prantsuse monarhia päästja. Tunnustatud kirjanik C. W. Gortner elustab Caterina ta oma häälega, avades meile pääsu niisuguse naise sisemaailma, kelle kindel soov kaitsta oma perekonna trooni ja kuningriiki tõukab ta elu ja surma peale käivasse võimuvõitlusse.
Caterina on kuulsa Medicide suguvõsa viimane seaduslik järeltulija. Ta kannatab perekonna väljakihutamise tõttu kodulinnast Firenzest ja pääseb vaevu surmast raevunud rahvamassi käest. Kui ta on alles teismeline, kihlatakse ta Prantsuse kuninga François I poja Henriga ja saadetakse Itaaliast tundmatusse kuningriiki, kus mehe eluaegne armuke teda alandab ja oma varju jätab. Kuid Caterina on visa ja leiab endale rolli, hakates kuulsa selgeltnägija Nostradamuse patrooniks; ka tal endal on sünnipärased selgeltnägijavõimed. Ent neljakümneaastaselt jääb Caterina leseks, kel on kuus väikest last. Temast saab kuningriigi regent, kes peab toime tulema teravate usuliste lahkhelide ja reetliku aadlisuguvõsa auahnete soovidega.
Tuginedes oma visadusele, teravale mõistusele ja imepärasele kompromissivõimele haarab Caterina võimu ja püüab kindlustada trooni oma poegadele. Ta seob end mõistatusliku protestantide juhi Colignyga, kellega neil on ühine intiimne saladus, ja rajab väsimatult teed rahule, teadmata, et teda ennast ootab tume saatus – saatus, mis nõuab, et Prantsusmaad päästa soovides peab ta ohvriks tooma oma ideaalid, maine ja vaevatud südames oleva kire.
Alates Loire'i oru muinasjutulistest lossidest kuni ususõdade lahinguväljadeni ja Pariisi mässumeelsest lihtrahvast kihavate tänavateni, on «Caterina de' Medici pihtimused» seni jutustamata lugu ühe kuningannade seas kõige sajatatuma ja valesti mõistetuma naise eluteest.

Joanne Fluke
Mõrv maasika-vahukooretordiga

348-leheküljeline pehmes köites raamat
Tänapäev 2015
Kartmatu amatöördetektiiv ja pagariäri omanik Hannah Swensen tõestas raamatus «Mõrv šokolaadiküpsistega» debüüti tehes, et kuritegude lahendamisel ei ole midagi paremat naisest, kes ei karda käsi määrida. Nüüd on leekivpunaste juuste ja terava ütlemisega (ning küpsetav) kangelanna tagasi ja osaleb suisa mõrvarliku küpsetamisvõistluse žürii töös.

Kui Hartland Flouri veski omanik valib Lake Edeni linnakese oma esimese küpsetamisvõistluse toimumiskohaks, siis on Hannah põnevil, sest saab täita žürii esinaise ülesandeid. Kui aga üks žüriiliikmeist, treener Boyd Watson, leitakse surnult näoli Hannah' kuulsast maasika-vahukooretordist, siis muutub Lake Edeni magus püüe kuulsuse järele vägagi hapuks. Asja uurides peab Hannah olema eriti ettevaatlik, sest keegi on valmis kasutama mõrvarlikku retsepti … mille koostisainete hulka on lisatud ka Hannah.
Joanne Fluke'i Hannah Swenseni sarjas on praeguseks ilmunud ligi 20 menukat krimiraamatut, mis on tuntud heade retseptide, mõnusa huumori ja nutikate lõppude poolest. Aga mitte ainult, sest neist ei puudu ka romantika.

Jussi Adler-Olsen
Faasanijaht

340-leheküljeline kõvas köites raamat
Pegasus 2014
 1987. aasta suvel leitakse ühest suvilast sadistlikult mõrvatud õe ja venna laibad. Politsei kahtlustab kalli erainternaatkooli noortegruppi, kes on pärit Taani rikkaimatest peredest, kuid piisavate süütõendite puudumisel nad vabastatakse. Üks neist tunnistab aga vabatahtlikult üheksa aastat hiljem oma süü üles.
Kuigi kriminaalasi loetakse lahendatuks, leiab puhkuselt naasnud Carl oma politseihoone keldris asuva kõrgendatud tähelepanu all olevate lahendamata kriminaalasjade osakonna Q laualt loo toimiku. Kes on salapärane vahendaja, kes selle sinna on pannud ja milline on tema seos mõrvaga? Ja miks ajavad erainternaatkooli grupi meesliikmed, kellest vahepeal on saanud mõjukaimad mehed Taani ühiskonnas taga grupi ainsat naisliiget, kes elab väidetavalt asotsiaalina Kopenhaageni tänavatel? Algab klaperjaht, kus peagi pööratakse kõik pea peale, tagaajajatest saavad tagaaetavad ja kodutust asotsiaalist saab niiditõmbaja.
Tagatipuks avastavad Carl ja tema truu kaaslane Assad end olukorrast, kus mite ainult Carli ülemus, vaid ka politseidirektor ja Justiitsminister üritavad uurimist peatada. Kuid Carli relv on tema jäärapäisus – mida suurem vastupanu, seda rohkem on ta oma sõiduvees. Kuni taipab, et mõnikord võib tõe hind olla ka liiga kõrge.

Sireen. Septimus Heapi 5. raamat

Autor: Angie Sage

Toimetanud: Elisabeth Israel

Wõlukunsti sarja viiendas raamatus satub Septimus lummavalt kaunile saarele, ühele sädelevas meres asuvast seitsmest saarest. Ta on seal merehädas koos oma raskelt vigastatud lohe Tulekeele, Jenna ja Mardikaga. Saarel toimub kummalisi asju: seal elab wõluväega tüdruk Syrah, kassikujuline majakas jääb tulest ilma ja mingi üleloomulik nähtus laulab Septimusele – kas ta suudab tungiva kutse eest pakku pääseda?
Hädas on ka Lucy ja hunt-poiss, kes on sattunud kurja kuulsusega meremeeste küüsi, ning Jenna isa Milo Banda, kes varjab oma laeva trümmis salapärast aaret.
Karismaatiline jutuvestja Angie Sage pakub Septimus Heapi wõluteekonna jätkuks hirmnaljakaid seiklusi, kütkestavaid loitse ja nõidusi ning sügavamat sissevaadet noore kangelase hingeellu. 

Kadunud

Gillian Flynn

Kes sa oled? Mis me oleme teineteisele teinud? Need on küsimused, mida Nick Dunne endale esitab viienda pulma-aastapäeva hommikul, kui tema naine Amy ootamatult kaob. Politsei kahtlustab Nicki. Amy sõbrad teavad rääkida, et naine kartis oma meest, et tal oli tema eest saladusi. Nick vannub, et see pole tõsi. Politsei leiab tema arvutist kahtlasi otsinguid. Nick väidab, et tema pole neid teinud. Ja siis veel need pidevad helistamised mehe mobiilile… Mis siis ikkagi juhtus Nicki kauni naisega? Gillian Flynni sünge ja salapärane psühholoogiline romaan „Kadunud” on üks viimase aja populaarsemaid ja kõmulisemaid ilukirjandusteoseid. Tänavu sügisel linastub ka romaani põhjal valminud film, mille režissöör on David Fincher („Seitse”, „Lohetätoveeringuga tüdruk”) ja peaosades Ben Affleck, Rosamund Pike ja Neil Patrick Harris. 

Agnette Friis ja Lene Kaaberbool
Poiss kohvris
292-leheküljeline pehmes köites raamat
Pegasus 2014 

Kohvris oli poiss. Alasti heledapäine poiss, väike ja kleenuke, vaevalt kolmeaastane. Poisi põlved olid painutatud vastu rinda, ta oli kokku volditud, nagu särk; küllap ta ei oleks muidu kohvrisse mahtunud. Poisi silmad olid kinni ja ta nahk kumas luminofoorlampide all kahkjasvalgelt. Alles siis, kui poisi huuled õige pisut paotusid, mõistis ta, et poiss on elus.
Nina Borg, Punase Risti õde, töötab pagulastega ja näeb lähedalt maailma, mida tavaline taanlane kohtab haruharva. See on maailm, kus inimkaubandus, väljapressimine, julmus ja ootamatu surm on argipäev. See on maailm, kus lapsed kaovad iga päev, ilma et keegi midagi päriks.
Aga kui Nina leiab kohvrist poisi, otsustab ta välja uurida, kes see poiss on ja kust ta tuleb. Laps ei tohi niisama lihtsalt kaduda. See otsus viib ta eluohtlike sündmuste keskele.

Lene Kaaberbøli ja Agnete Friisi esimene Nina Borgi raamat on pälvinud tunnustust nii Taanis kui ka mujal. 2009. aastal võitis see aasta parima põnevikuna maineka Harald Mogenseni auhinna, oli Skandinaavia parimale kriminaalromaanile antava Klaasvõtme auhinna nominentide hulgas ning ka New York Timesi bestseller.

Võti

Sara Bergmark-Elfgren

Engelsforsis on lõpp lähedal. Gümnaasiumi võimlas toimunud tragöödiast on möödunud vaevalt kuu, aga Väljavalitud ei saa mahti hinge tõmmata. Peagi lendab nende maailm taas uppi. Küsimused saavad vastuse. Saladused paljastatakse. Truudus pannakse proovile. Aeg hakkab otsa saama ja Väljavalitud saavad olla kindlad vaid ühes – kõik muutub.“Võti” on Engelsforsi noortetriloogia kolmas osa. Esimesed raamatud “Ring” ja “Tuli” on osutunud nii kriitikute kui ka lugejate seas väga menukaks, ja seda mitte ainult Rootsis. Neid loetakse juba kolmekümnes riigis ja õige pea on oodata ka raamatutel põhinevat filmi.