Vastlapäev

Maret Tamjärv, Vivian Sirman

Eesti Vabaõhumuuseum koostöös kirjastusega “Grenader” ja Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnaga on alustamas uut rahvakalendri tähtpäevi tutvustavat väikeraamatute sarja, mis tutvustab populaarses vormis meie tuntumaid pühi. Eestlased üldiselt armastavad oma vanu tähtpäevi või vähemasti ilmutavad nende vastu siirast huvi. Mitmesugustes praegusajal ilmuvates kalendrites märgitakse suuremate kõrval ka üpris vähetuntud tähtpäevi. Tähtsamate pühade eel on muuseumitöötajate poole pöördumisi ja küsimisi palju: kuidas arvestatakse liikuvaid pühi, mis on ühe või teise kombe tähendus, mida ühel või teisel puhul tehakse, süüakse, mängitakse, lauldakse. Siin tulebki appi väike taskuformaadis käsiraamat, kus esitatakse suuremate tähtpäeva kombed nn ABC-vormis. Antakse lühike ülevaade iga tähtpäeva arvestamisest (liikuvate pühade puhul), nimetusest ja põhilistest kommetest. Igas raamatus on eraldi osana välja toodud vastava tähtpäeva laulud, mängud, meisterdamisrubriik ja rahvuslikud toidud. Asjale lisavad vürtsi rahvapärased ütlused, argitarkused, mõistatused ja vanasõnad. Sarja esimene väljaanne on armastatud kevadtalvisest tähtpäevast – vastlapäevast. Rahvasuu ütleb: “Kui vastlapääval livveldas (s.o liugu lastakse) ja rõõmus oldas, saap hää ja rõõmuline ajastaig sandile kui saksale” Tundub, et usk sel moel oma saatuse suunamisest elab meis praegugi. Raamat innustab vanu kombeid austama ja järele proovima ning, miks mitte, ka edasi arendama. Järge ootavad väljaanded lihavõtetest, jaanipäevast, mardipäevast ning jõuludest. Raamatusarja koostajaiks on Eesti Vabaõhumuuseumi teadurid Vivian Siirman ja Maret Tamjärv, noodid Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Taive Särjelt, kujundajaks Liisi Lukk, väljaandjaks kirjastus ”Grenader

Varblane teeb kalja

August Jakobson

Uhket elu igatsev varblane otsustab kalja teha – see ikka parem kui paljas vesi. Ta nokib talumehe põllult ühe odraiva, mille linnaseks kasvatab, kahe kivi vahel jahuks hõõrub ning seejärel linnasejahu järvevette puistab.Mida loomad – hiir, koer, kass ja hobune – varblase kaljateost arvavad ja mida varblane ise arvab, seda loed lustakast muinasloost „Varblane teeb kalja”.

Vabandust, me lendasime maandumisrajast üle!

Kurioosseid juhtumisi reisilennukite pardalt

Stephan Orth, Antje Blinda

“Teil pole mitte mingisugust põhjust närveerida – isegi kapten ei ole närvis, ehkki tema teeb oma elu esimest maandumist!” Paljud piloodid paistavad silma hea huumorimeelega. Ühte kipuvad nad aga unustama: reisijate jaoks võivad nende spontaansed teated ja ütlused omandada tihti hoopis teistsuguse tähenduse… Spiegel online palus inimestel kirjeldada oma kõige kurioossemaid ja naljakamad juhtumisi lennuki pardal. Tulemuseks oli nii suur hulk vastukajasid, mida uudisteportaalide ajaloos on varem väga harva ette tulnud: sajad hirmujudinaid tekitavad, kuid samal ajal ka naljakad lood ja juhtumid nii lennunduses töötavatelt inimestelt kui ka reisijatelt. Kuid vaatamata absurdsele situatsioonikoomikale ja arvukatele keelevääratustele on see kogumik siin eelkõige armastusavaldus kogu suurepärasele lennundusmaailmale.

Tibukese unenägu

Ernst Enno

Ernst Enno imearmas luuletus „Tibukese unenägu“, mida eesti emad on aastakümneid kasutanud oma maimukeste unemaale suigutamiseks, ilmub nüüd esmakordselt eraldi raamatuna.

Teie kallis peaminister

Mart Juur

Sa hoiad käes raamatut, mille ilmumine sai võimalikuks tänu IT-süsteemide nõrkusele. Kuidas murti sisse Eesti valitsuse serverisse, kuidas jõudis ministrite eraviisiline meilivahetus ajalehte ja nüüd koguni raamatukaante vahele, kes vastutab lekke eest? Kõiki neid küsimusi uuritakse põhjalikult.
Itimeeste patsid hakkavad lendama.
Peaministrina võin samas kinnitada, et lekked ei kahjustanud valitsuse tegevust. Vastupidi, need sundisid meid veelgi rohkem pingutama. Kui tõmmata paralleel poliitika ja mulle südamelähedase talispordi vahele, siis ütleks nõnda: kogenud suusataja teab, et maratonile minnes tuleb püksi panna ajaleht. Ajaleht kaitseb tuule eest ja imab hästi niiskust. Poliitikul on ajaleht alati püksis. Kõik, mis kuskilt tilgub, jõuab varem või hiljem ajalehte. Nagu spordis, nii on ka poliitikas tähtis võit, mitte osavõtt.
Me oleme jagu saanud majanduskriisist, läinud üle eurole, kärpinud palku, pensione ja toetusi. Kelle juhtimisel saavutati need võidud? Olles selle raamatu läbi lugenud, te kahtlemata teate vastust. Suur tänu mulle kõigi teie poolt! – Teie kallis peaminister

Sügavad mäluaugud ehk: äkki sa oled selle raamatu juba ostnud?

Geoff Tibbals

Kui te olete kunagi lasteaiast vale lapse ära toonud, hakanud kingi jalast ära võtma keset nende jalgapanemist või parkinud oma auto kohta, mida te pärast enam ei mäleta, siis on see raamat just teie jaoks. Võtke endale tass teed või kohvi (tasse leiate ilmselt igast toast), leidke oma lugemisprillid (need on teil kindlasti laubale lükatud) ja hakake nautima seda kogumikku anekdootidest, naljakatest juhtumitest ja vaimukatest ütlustest samasuguste hajameelsete inimeste kohta nagu te ise.

Sada aastat

Herbjørg Wassmo

Norra kirjanik Herbjørg Wassmo (s. 1942) on eesti lugejale hästi tuntud autor. Romaanitriloogia “Dina raamat”, “Õnne poeg” ja “Dina pärandus”, mis tõi autorile maailmakuulsuse, on lisaks mitmetele teistele H. Wassmo teostele ilmunud ka eesti keeles. Romaan “Sada aastat” põhineb autori perekonnalool. Selle sündmused kulgevad 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi keskpaigani Põhja-Norras, mis on ka autori sünni- ja kodupaik. Teose peategelasteks on mitme põlvkonna naised, alates esiemast Sara Susannest ja lõpetades noorukese Herbjørgiga. Neil kõigil on oma eluvõitlused võidelda ja neid aitab selles vaprus ja tugev tahe. Suure osa romaanist moodustab lugu sellest, kuidas Sara Susanne oli modelliks ingli jaoks Steigeni kiriku altarimaalil, ja selle ümber lahvatanud pingetele, kui kunstnik hakkas maalima ka Sara Susanne portreed. Altarimaali võib praegugi kirikus näha. Hiljuti leiti üles ka Sara Susanne portree, mis vahepeal usuti olevat vaid suguvõsa müüt. Dina-triloogiaga, mille tegevus toimub ju ligilähedasel ajal samuti Põhja-Norras, ühendab “Sadat aastat” ühine tegelane, Sara Susannet raviv noor arst Benjamin Grønelv, Dina poeg.

Retk taimede maailma

Urmas Laansoo

Tuntud botaaniku, Tallinna Botaanikaaia teaduri Urmas Laansoo rikkalikult fotodega illustreeritud raamat on loogiline jätk 2009. aasta kevadel ilmunud „Taimeraamatule“. Taas võib lugeja osaleda rohkelt üllatusi pakkuval jalutuskäigul taimede mitmekesises imepärases maailmas, teejuhiks ja jutuvestjaks oma ala tõeline entusiast ja suurepärane asjatundja. Ka see raamat pakub kasulikke nõuandeid ja näpunäiteid erinevate taimede kasvatamiseks nii koduaias kui ka tubastes tingimustes. Eriti põnev on raamatu kolmas osa, kus autor tutvustab lähemalt paarikümmet meile eksootilist taime, kelle seas on näiteks söödav lõhnasaba, merikobarik, lõhnav utekakar, sile malpiigia, transvaali õhupallipuu, lambiharjapuud. Kõik liigid on varustatud ladinakeelsete nimetustega, antakse lühiülevaade taime päritolust, väljanägemisest ja liigi iseärasustest, samuti taime kasutamisest minevikus ja tänapäeval.

Raamat

Raamatule pühendatud luuletusi eesti luuletajailt

Koostanud Maarja Kangro

Selle raamatu teema on raamat; värske raamatuteemalise luuletusega on siin esindatud 28 eesti luuletajat.
Raamat on nii vana ja tähtis asi, et on kindlasti (veel ühe) omateemalise raamatu ära teeninud.
28 eesti luuletajat pakuvad oma raamatunägemusega lugejale hea valiku stiilinäiteid, nii et see antoloogia on ühtlasi väike portreede kogumik: ühel ja samal teemal luuletades tulevad poeetide eri käekirjad ja mõtteliikumised reljeefselt esile. Loodetavasi on lugejal põnev jälgida, mis suundades võib raamatust mõtleva inimese mõte liikuda.
Käesolev raamat on mõeldud ka teisi raamatuid edasi aitama: nimelt annetab AS Apollo Raamatud osa käesoleva valimiku müügituludest maakoolide raamatukogudele raamatute ostmiseks.

Parima vanaema käsiraamat

Alison Maloney

„Parima vanaema käsiraamat” aitab meelde tuletada vanu ja õpetab uusigi lapsehoidmisnippe, on inspiratsiooniks parimate ühiste tegevuste väljamõtlemisel ja õpetab koostööd teise vanaemaga. Sellegipoolest võid olla kindel, et oma lastelaste jaoks oled just sina kõiges maailma parim!

Katastroof

Krystyna Kuhn

Katiel on ambitsioonikas eesmärk: alistada oru kohal kõrguv ohtlik kolme tuhande meetri kõrgune Ghosti mäetipp. 1970. aastatel kadusid mäetippu vallutada püüdnud üliõpilased jäljetult. Sellest saadik sosistatakse mäe kohta üha süngemaid legende. Uljas tudengikamp otsustab aga metsikule loodusele esitada väljakutse, mille tagajärjed on rängemad, kui keegi neist karta osanuks… Kes noortest jõuavad eluga kooliseinte vahele tagasi?

Nõid

Michael Scott

Mütoloogiliste ja folkloorsete teoste autor Michael Scott on üks Iirimaa edukamaid kirjanikke. Fantaasia-, ulme-, ja õuduskirjanduse ning folkloori vanameistrit nimetas Irish Times „nende saarte Fantaasiakuningaks”. “Nõid” on Surematu Nicholas Flameli saladuste seeria kolmas raamat. Nicholas Flameli ning Sophie ja Josh Newmani jälitav doktor John Dee on linna pahupidi pööranud. Pariisi tänavad on varemetes, Notre Dame hävinud, krahv Saint-Germaini kodu maatasa tehtud. Dee käes on Maag Abrahami raamat, kuid sellest puuduvad kaks viimast lehekülge, mida Mustad Ülikud vajavad Viimase Kutsungi läbiviimiseks. Ilma nendeta ei saa loitsu lausuda ning Dee teab väga hästi, et Mustad Ülikud ei puhka enne, kui on taas võimul ja inimrass hävitatud – või kas ikka teab?
Nicholas Flameli süda peaaegu murdus, nähes, kuidas armastatud Pariis tema silme all kokku variseb. Dee ja Machiavelli hävitasid linna, kuid ka Flamelil oli selles oma roll mängida. Sophie ja Josh Newman tõestavad üha selgemini, et nemad ongi legendikaksikud, ning Flamel peab neid ja Koodeksi lehekülgi Mustade Ülikute eest kaitsma.
Aga iga mööduva päevaga muutub Nicholas üha nõrgemaks. Perenelle on endiselt Alcatrazil vangis ja nüüd, kus Scatty on kadunud, pole nad enam kaitstud. Neil on vaid Clarent – Excaliburi kaksikmõõk. Ent Clarenti vägi on ennenägematu ning kurjus, mis relvas pesitseb, teeb võimatuks selle kasutamise ilma, et mõõga pimedus selle kandjasse ei imbuks. Kui Nicholas Dee’d võita tahab, peab ta leidma kellegi, kes Joshile ja Sophie’le kolmandat elemendimaagiat – veemaagiat – õpetaks. Ainus, kes seda teha suudaks on Gilgameš ja tema on täiesti hull.

Naabrid

Erik Tohvri

On vana tõde, et sugulasi ja naabreid ei saa valida, nendega peab lihtsalt arvestama; paraku võib see ettenägematuid olukordi, ootamatuid suhteid ja pahandust kaasa tuua. Väljaotsa tee oli alati Eespere õuest läbi käinud ning ka talu uut pererahvast juba paar aastat teeninud. Kui aga võimukas linnadaam Sigrid Lasila Eesperele oma suvekodu rajas, tekkisid naabrite vahel sedamaid nii tõmbe- kui tõukejõud, sest kena välimusega naine oli harjunud nii oma kui ka teisi mehi valitsema.

Mõrtsuka näoga mees

Matti Rönka

Teie teenistuses on Viktor Kärppä. Olen usaldusväärne ja ausa näoga mees. Ma korraldan ja vahendan kõikvõimalikke tehinguid ja lube. Ma ei varasta, ei tegele narkootikumidega ega ole liiga vägivaldne. Ma ei tapa, ehkki mul on mõrtsuka nägu. Mul on hea tööandja, Rõškov, ja hetkel on mul käsil üks tulus ots kadunud naise otsimisel. Sarja esimeses osas saab Kärppä ülesande otsida Eesti päritolu naist. Pealtnäha kasulik teenistus lööb aga Kärppä tavaelu pea peale ning endalegi üllatuseks avastab mees end hoopis keset rahvusvahelist narkoäri. Täiendavat värvi toob Kärppä ellu tema uus tüdruksõber Marja - iseseisva mõtlemislaadiga targale naisele tundub mehe tegevus pehmelt öeldes kahtlane ning selline suhtumine ei soosi õnneliku partnerluse arenemist...Autori esikromaan, mille tegevus leiab aset paralleelselt Helsinkis, Tallinnas ja Venemaal, valiti Saksamaal 2007. aasta kolme parima rahvusvahelise kriminaalromaani hulka; aastal 2007 sai Rönkä põhjamaa kriminaalromaanide auhinna Lasiavain

Minu isa Gunnar Aarma

Maria Tilk

Kasvatusteadlane Maria Tilk on vorminud raamatuks isiklikud mälestused ja mõtted oma isast Gunnar Aarmast, kelle surmast möödus tänavu veebruaris kümme aastat.
Gunnar Aarma, keda Eesti avalikkus teab ennekõike teadmamehe, õpetaja ja valgustajana, on kahtlemata 20. sajandi Eesti ajaloo üks huvitavamaid ja omapärasemaid persoone. Pöörased ja traagilised sündmused, mis möödunud sajandil Eestis ja terves Euroopas aset leidsid, said Gunnar Aarmale osaks kõige elavamal, kohati lausa uskumatuna tunduval ja muinasjutulisel moel. Justkui filmina jookseb tema jõuka ja lugupeetud Tallinna tekstiilikaupmehe perest alguse saanud elu läbi sõjaeelse Euroopa, Venemaa asumise, vangi- ja sunnitöölaagrite tagasi Eestisse, Pärnusse, kus ta rajab oma kodu, alustab tööd muusikaõpetajana, kasvatab üles lapsed, ning võtab vastu rohkelt külalisi, pälvides sadade kui mitte tuhandete eestlaste tähelepanu ja lugupidamise.
Gunnar Aarma sai tuntuks peamiselt oma ravimeetodite ja tarkade nõuannete poolest, kuid vähem tähelepanu ei vääri tema huvitavad reisid ja enne suurt ilmasõda aset leidnud kohtumised, millest ei osanuks tavaline Eesti lihtsurelik unistadagi. Hemingway, Franco abikaasa ja Hitler, kui mainida ära mõned kuulsamad tegelased, kellega tal õnnestus silmast silma suhelda. Kaasakiskuvad, kohati lausa südantlõhestavad on Maria Tilga mälestused ja kirjeldused Aarma ja tema pere kannatustest Venemaal, heitlused nälja, külma ja huntidega, tähendab surmaga.
Gunnar Aarma läbielatud aastad tekitavad aukartust ja panevad lausa kadestama, kui palju õnnestus ühel Eesti mehel oma 84 eluaasta jooksul kogeda. Gunnar Aarma on mees, kelle eluloo põhjal annaks kindlasti filmi vändata, sest filmilikult mitmekesine, kuid siiski õnneliku lõpuga tundub selle mehe ja tema pere lugu.

Minu Guatemala: maa, kus vikerkaar saab oma värvid

Kaja Kahu

„See on käsk ja sinu arvamus ei loe siin mitte midagi,” on Juhan resoluutne. Sellest, kuidas see öeldud on, saan ma aru, et otsus edasikaebamisele ei kuulu. Juhan tajub minu solvumist ta äkilise avalduse peale ja lisab: „Sa saad ju aru küll, et firma ei saa endale seda riski võtta, et me siit elusana ei lahku.” „Püha taevas! Kas nad tahavad meid tappa?” „Minu Guatemala“ autorist Kaja Kahust saab kauges Kesk-Ameerika riigis koduperenaine abikaasa Juhani töökohustuste tõttu. Mehe positsioon rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja Guatemala kõrge kuritegevus seavad paika turvanõuded ka ülejäänud perekonnale – kaks aastat igapäevaelu, olgu selleks siis keeletunnid, turul- või kohvikuskäigud, möödub ihukaitsjate tiiva all. Esialgsest võõristusest ülesaanuna naudib autor elu uuel kodumaal ja sellele ajale tagasi vaadates peab neid aastaid elu parimateks.

Maag

Michael Scott

Pärast Ojaist põgenemist saabuvad Nicholas, Sophie, Josh ja Scatty Pariisi. Tulede linna. Nicholas Flameli kodulinna. Kuid tema naasmine on kõike muud kui südantsoojendav. Pariisis elab Niccolò Machiavelli, surematu kirjanik ja tuntud kunstikollektsionäär, kes töötab Dee’ heaks. Ta on Nicholas’l ja Perenellel tihedalt kannul ning neil hakkab aeg otsa saama. Iga ilma raamatuta veedetud päev lisab nende vanusele ühe aasta: nende võlujõud nõrgeneb ja nende kehad muutuvad üha hapramaks. Flameli jaoks saab ettekuulutus aga üha selgemaks. On kätte jõudnud aeg, et Sophie teise elemendimaagia ära õpiks. Tulemaagia. Ainult üks mees võib seda tüdrukule õpetada: Flameli endine õpilane krahv Saint-Germain – alkeemik, võlur ja rokkstaar. Josh ja Sophie Newman on inimkonna ainus lootus. Kui nad just enne üksteise vastu ei pööra.

Heinz Valk. Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua

Heinz Valk, Madis Jürgen

Raamat keskendub Heinz Valgu lapsepõlvele ning poisieale. Sõja jalust Venemaalt pageb pere Eestisse. Virumaal Aukülas valitseb pisut pärast suure sõja lõppugi eestiaegne maaidüll. Ent juba ähvardab kolhoosikord ja vaimse surve eest pole pääsu ka pealinna eliitkoolis.

Kuninga vaim

Sulev Raudsepp

See on saaga ühest Saaremaa külast: tema vaimudest, inimestest, nende saatusest – nii traagilistest kui koomilistest. Kõik, mis kirja pandud, on ka juhtunud, autor pole aga jätnud seda täiendamata oma fantaasiaga. Selliseid külasid on Eestimaal palju ja kõik nad väärivad oma lugu. Raamat on kirjutatud sellepärast, et need lood kunagi ei lõppeks ja kõik toimunu antaks põlvest põlve edasi. Sellele köitele järgneb veel mitu osa kuni tänapäevani välja. Siin alustatakse möödunud sajandi kolmekümnendatest-neljakümnendatest aastatest, mis olid eesti rahva jaoks kõige traagilisemad.

Eikeegi eikunagi eikusagil

Linda-Mari Väli

Linda-Mari Väli ideeromaan räägib neljast mõtlevast ja tundlikust noorest idealistist, kel saab tarbimisele keskendunud maailmast lõplikult kõrini. Nad põgenevad kodust, hõivavad ühe mahajäetud maja ja püüavad seal viljelda võimalikult keskkonnasõbralikku, vähenõudlikku elustiili. Raskusi on toidu, vee, toasooja ja muude argiste asjadega, samuti tekib lahkarvamusi teoreetilisel pinnal: kuidas uus elu täpselt välja peaks nägema, mis on lubatud, mis on keelatud, mis on kogu ettevõtmise eesmärk. Autoril on õnnestunud voolavas, kõnekeelt matkivas keeles kirja panna mässumeelsete teismeliste maailmanägemus, mis on küll nooruslikult vihane ja kompromissitu, ent mitte kitsarinnaline ega rumal, nende mure maailma pärast jätab kokkuvõttes väga sümpaatse mulje.

Eesti Loitsud

Mare Kõiva

„Eesti loitsud“ toob lugejateni põhjaliku ja põneva käsitluse kunagiste eestlaste maailmapildist ja usust sõnas peituvasse jõusse. Loitsud olid osa igapäevaelust, et kõik tegemised kulgeks soodsas suunas. Oli vaja õigeid sõnu, et edendada, parandada, tõrjuda, kaitsta, tänada, paluda, mõjutada, sajatada, ennetada. Loitse lausuti, et päike paistaks või vihm sajaks parajal ajal, et peletada haigusi või võita kellegi armastust. Oli sõnu, mida oskas ja võis lausuda igaüks, aga ka tõeliselt võimsaid ja salapäraseid, mida teadsid vaid valitud. Loitsupärimus endisel ja ehedal kujul pakub ka tänapäeval äratundmisi – kasvõi lapsele loetud „varesele valu, harakale haigus“ näol, mis mõjus toona sama tõhusalt kui nüüdki.

Alkeemik

Michael Scott

Tõde: Nicholas Flamel sündis Pariisis 28. septembril 1330. aastal. Pea seitsesada aastat hiljem tuntakse teda kui oma aja suurimat alkeemikut. Räägitakse, et ta avastas igavese elu saladuse. Ajalooürikute kohaselt suri ta 1418. aastal. Ent tema hauakamber on tühi.
Legend: Nicholas Flamel elab. Kuid ainult seetõttu, et on sajandite jooksul valmistanud igavese elu eliksiiri. Igavese elu saladus peitub raamatus, mida Flamel valvab – maag Abrahami raamatus. See on kõige vägevam raamat, mis kunagi loodud. Valedes kätes võib see maailma hävitada. Just seda kavatsebki doktor John Dee raamatut varastades teha. Inimkond ei saa toimunust aimu enne, kui on juba liiga hilja. Ning kui ettekuulutus tõele vastab, on Sophie ja Josh Newman ainsad, kel on vägi päästa see maailm, mida meie tunneme. Mõnikord osutuvad legendid tõeks. Ning Sophie ja Josh Newman leiavad end kõigi aegade kõige suurema legendi keskmest. Iidne raamat on kadunud. Ja tänapäeva maailma ähvardab oht igaveseks koost laguneda.
Mütoloogiliste ja folkloorsete teoste autor Michael Scott on üks Iirimaa edukamaid kirjanikke. Fantaasia-, ulme-, ja õuduskirjanduse ning folkloori vanameistrit nimetas Irish Times "nende saarte Fantaasiakuningaks". Ta elab ja töötab Dublinis.

Ajalooja

Milvi Martina Piir

Lüüriline lühiromaan jutustab noore iseseisva naise loo alates lapsepõlvest 1970. aastatel kuni tänapäevani. Selle kõrval jälgitakse ajastu ja vaimulaadi muutumisi. Põhitähelepanu keskendub peategelase ajaloohuvile, omapärastele inimsuhetele, hingelisele kasvamisele ning väärikale eneseteostusele. Teost iseloomustab tundlik ja poeetiline keelekasutus. Autor on 2008. aasta romaanivõistluse võitja.

30 rahvuslikus stiilis ehet

Rahvusmustrites on midagi ürgset ja oma, need tekitavad turvatunnet ning annavad edasi esivanemate tarkust. Raamatusse on kogutud 19 Eesti käsitöö-meistri rahvusmustrite ainelised ehted. Iga ehte juurde kuulub illustreeritud etapiline õpetus, mille järgi on seda lihtne kodus järele teha. Kasutatud materjalid, tehnikad ja meistreid inspireerinud piirkonnad on väga erinevad: villaloorist polümeersavini, kaaruspaelast taaskasutatud kampsunini, Setomaalt Põhja-Eestini.