Suomi – viro keskustelusanakirja. Eesti – soome vestmik

Autor: Kristel Ruutmets, Ülle Kurm, Ann Seilenthal

Vestmikusse on koondatud soome ja eesti keeles esmavajalikud laused ja fraasid, mille abil on võimalik teha ennast arusaadavaks, et suhelda erinevates kohtades ja olukordades. Väljaannet on võimalik kasutada lihtsate sõnastuste leidmiseks nii soome keelest eesti keelde kui ka vastupidi. Laused, fraasid ja sõnad ei ole täpne tõlge, vaid sobivaim viis väljenduda antud olukorras. Lisaks on vestmikus lühike juhend eestikeelsete sõnade hääldamiseks, Eestit kirjeldavad faktid, riigipühad ning olulised telefoninumbrid.

Ene Vainik
Eesti tunded
Sõnaportreed
325-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Eesti Keele Instituut 2016 

Mind paeluvad keele ja meele seosed. Need argised, kuid leidlikud viisid, kuidas me endi hinge salapärased sopid keele kaudu kuuldavaks, nähtavaks ja mõnikord lausa kombitavaks teeme.

Näiteks tunnete piltlikud peegeldused ja kõverpeegeldused püsiväljendites, tundesõnade paaristantsud tekstis ning kõrvalehüpped teistesse tähendustesse. Sama põnev on minu jaoks ka tundesõnade päritolu jälgede ajamine, sõnade seiklused murretes või tähenduste transport läbi sajandite.

Usun, et keelde peidetud minevikupärand mõjutab meie arusaamu oma tundeelust ning seeläbi kujundab meie võimalusi tänaseski maailmas.


Kujundanud Mare Raidma

Udo Uibo
Sõnalood
Etümoloogilisi vesteid
215-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2014
 
Kust tulevad eesti keelde sellised argised sõnad nagu leib, püksid, taevas ja aitäh? Kuidas on sõna abrakadabra seotud hambavaluga? Miks meie ütleme emakeel, kui poolakad ütlevad isakeel ja venelased sünnikeel?

Mis ühendab pätte ja viiske, bikiine ja tuumakatsetusi ning spämmi ja sealihakonserve? Kes on see kuulus eestlane, kes on loonud sõnad hapnik ja voorus? Kas James Bond ja Pontu on nimekaimud? Kuidas on sõna tripper ühenduses sõnaga triblama? Mis sõnad on eesti keelde tulnud serbohorvaadi ja mustlaskeelest? Mida okei tegelikult tähendab?

Nendele küsimustele oskab vastata etümoloogia – teadus, mis uurib sõnade päritolu ja omavahelisi suhteid. Raamat «Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid» sisaldab põnevaid ja kohati naljakaidki lugusid enam kui saja viiekümne eesti sõna päritolust ja seostest.

Udo Uibo on Eesti Keele Instituudi leksikograaf, kirjanduskriitik ja tõlkija. Tema sõnalood on varem ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus ning olnud eetris Vikerraadios.

Valdur Mikita
Lingvistiline mets
Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi
240-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Grenader 2013 

Lingvistiline mets on sülem inspireerivaid ja ebaharilikke mõtteid eesti keelest, loodusest ja kultuurist. See on kosutav lugemine kõigile, kes otsivad vastust küsimusele, miks on Eesti maagiline paik. Raamatus on juttu seentest, putukatest, soome-ugrist, suitsusaunast, metsast, kultuuriteooriast, jalgrattasõidust ning päratust kosmiliste mõõtmetega kartulikonksust, mida veel ükski eestlane pole suutnud Munamäe küljest lahti kiskuda.

Kaanekujundus Maite Kotta

Mikk Sarv
Sõna jõud
232-leheküljeline pehmes köites raamat
Pilgrim 2012 

Meest sõnast, härga sarvest. Nii nagu härja sarvede külge kinnitatud ike tõmbab liikuma rasked koormad ja künnab üles kivised põllud, on ka öeldud sõnal suur jõud, mis võib luua või hävitada. Sõnale annab jõu mõte. Mida rohkem mõtteid seondub sõnaga, seda suurem on sõna jõud. Sõnadest mõtlemine ning nende sügavama jõu otsimine kestab läbi elu. Raamat «Sõna jõud» pakub taipamisi, mis aitavad edasi igaühe sõnadele suurema jõu ja mõjususe otsimisel. Milleks kõnelda visioonist ja missioonist, kui saame öelda selges emakeeles, kas asjal on ka nägu ning tegu? Kohmakas uussõna «keskkond» jätab ükskõikseks, kuid ürgne, samas tähenduses jätkuvalt kasutusel olev sõna «käsi» väljendites «vihma käes olema», «kuidas käsi käib?», «käesolev hetk» puudutab tuntavalt igaühte, kelle emakeel on eesti keel. 

Kõrli Stalte
Jelzi sõná
 
Ābēd jā īrgandõks lugdõbrōntõz
120-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat (liivi keeles)
Emakeele Selts 2011 
Elav sõna
Aabits ja lugemik

Kiirlugemine. Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat

Christian Grüning

Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat kõigile, kes tahavad suurendada oma igapäevaste õpingute ja asjatoimetuste tõhusust. Pärast selle raamatu läbitöötamist suureneb lugemiskiirus, ja mis...

Kuninga kõne

Mark Logue, Peter Conradi

Oli üks mees, kes päästis 20. sajandi esimestel kümnenditel Briti kuningapere. Selleks meheks ei olnud peaminister ega Canterbury peapiiskop. See oli Lionel Logue’i nimeline iseõppinud tundmatu kõneterapeut, keda üks ajaleht 1930ndatel tabavalt „kuninga päästnud nurgaarstiks” nimetas.
Logue ei kuulunud Briti aristokraatiasse ega olnud isegi mitte inglane. Ta oli täiesti tavaline kodanik ning läbi ja lõhki austraallane. Ometi oli just Logue see, tänu kellele sai närvilisest ja kidakeelsest Yorki hertsogist üks brittide armastatumaid kuningaid läbi aegade.
Selle senijutustamata loo Logue’i ja tulevase kuningas George VI vahelisest tähelepanuväärsest sidemest on Logue’i pojapoeg kirja pannud puhtalt oma vanaisa isikliku arhiivi ja päevikute põhjal. Lugu heidab valgust kahe mehe erakordselt lähedasele suhtele ning tutvustab ka kuninga naise, kadunud kuninganna Elizabethi, olulist rolli oma abikaasa maine ja valitsusaja päästmisel.
„Kuninga kõne: kuidas üks mees päästis Briti monarhia” on hämmastav pilguheit enamikele silmadele suletuks jäävasse maailma. Üllatava avameelsusega paljastavad Logue’i päevikud esmakordselt kogu selle piina, mida kogelemine tulevasele kuningale põhjustas. Kunagi varem ei ole Briti monarhiast nii isiklikku portreed maalitud. Kõike seda ühe Austraalia „koloonialase” pilgu läbi, kes teenis oma kuningat uhkuse ja armastusega ning seeläbi päästis ta.

Võta näpust!

Tiit Kuningas

Lendsõnad on üldkasutatavad tabavad väljendid, aforismid, sententsid jms, mis lähtuvad kirjandusest või silmapaistvate tegelaste (või neile omistatud) ütlustest. Lendsõnade iseloomulikeks omadusteks on lühidus ja tabavus.

Raamatu kolme peatükki on kogutud huvitavaid fakte lendsõnade päritolust ja saamislugudest. Võtkem pakutavat infot ennekõike meelelahutusliku meeldetuletusena, et me ei unustaks oma kõne- ja kirjakeele sõnavara huvitavate ja ajast aega kestvate lendsõnade ja vürtsikate fraasidega rikastamast.

Tähestiku järjekorras esitatud lendsõnu ja -lauseid on hõlbus leida raamatu kõigis osades. Pikemalt on nende tähendus ja päritolu lahti kirjutatud esimeses osas ”Varandus, mida koi ja rooste ei riku”, kolmandas osas on võõrkeelsetele väljenditele lisatud lühiseletused. Huvitavaid ja üllatavaid leide meie igapäevases kasutuses olevate sõnade päritolust ja tähendusest leiame aga raamatu teisest osast.

Väikesed tarbetekstid

Maire Raadik

Väikesed tarbetekstid:

• aadressi ja kontaktandmete vormistus
• teaduskraadide nimetused ja lühendid
• valik aja-, koha- ja sihitisväljendeid
• dokumendipealkirjade vormistus
• kokkuleppe sõnastus
• ametite ja struktuuride nimetamine
• eurohindade kirjutamine
• eesti perekonnanimede käänamine
• õpetused pöördumiseks ja vabanduse palumiseks
• keelelised soovitused loetelu ja tabeli koostamiseks ning teksti arvutisisestamiseks
• kirjandusele viitamine tava- ja teadustekstis

Kõne koostamise õpik

Heiki Krips

Käesolevas raamatus õpetatakse, kuidas kõnet üles ehitada ja muuta kõne huvitavaks ning kuidas seda mõjuvalt esitada. Räägitakse kõne stiilist ja retoorilistest võtetest, esinemishirmu olemusest ja selle ületamisviisidest. Raamatus on ligikaudu sada näidiskõnet, mis on esitatud teemade kaupa. Näiteks käsitleb tähtpäevakõnede teema sünnipäeva- ja emadepäevakõnesid, pulmakõnesid, koolilõpukõnesid jms.
Motiveerivate kõnede näidetena esitatakse üleskutsuvaid ja tähelepanu juhtivaid kõnesid.
Raamatu viimane peatükk annab lühiülevaaate kõnekunsti ajaloost.
Raamat on mõeldud nii neile, kellel tuleb aeg-ajalt kõnega esineda kui ka neile, kes tunnevad huvi praktilise kõnekunsti vastu.
Raamatu autor Heiki Krips viib läbi esinemisoskuse alaseid õppekursusi Tartu Ülikoolis alates 2001. aastast.

Kirjutaja käsiraamat

Anti Kidron

"Kirjutaja käsiraamat" pühendab lugeja praktilise sõnaseadmise saladustesse otse rohujuure tasandil. Käsiraamat on ennemini eksperimenteeriv kui normeeriv. Elavate näidete, lihtsate harjutuste ja tarindimallidega täiendatud raamat püüab tõestada, et heaks sõnaseadjaks saab mitte niivõrd keelereeglite tuupimisega kui keelelise leidlikkuse arendamise teel.