Kuvatud on postitused sildiga eesti kultuur. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga eesti kultuur. Kuva kõik postitused

12.7.18

Peeter Helme, Kaupo Meiel, Mari Niitra ja Elle-Mari Talivee
Just sellist Eestit
Eesti vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju

216-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Post Factum 2018 

Esseistlikus laadis kirjutatud ülevaateteoses «Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju» kirjeldavad eelmise sajandi seitsmekümnendatel sündinud autorid Eesti Vabariigi iga aastat mõne tuntud inimese kaudu. Raamatu omalaadne ülesehitus demonstreerib, kuidas aastad ja inimesed on omavahel läbi põimunud.

Raamatu kaante vahel on 101 lugu 101 mõjukast inimesest, kes on Eesti Vabariigi elu ja inimesi saja ja ühe aasta jooksul kujundanud. Võime neid kõiki nimetada suurkujudeks, kuigi mõnigi raamatu kangelane on Eesti ajaloos pigem antikangelane ja mõni polegi päriselt elanud inimene (või üldse inimene). Teoses kohtuvad Eesti Vabariigi loojad Hugo Kuusner ja Konstantin Päts, kindralleitnant Lembit Pärn ja standartenführer Alfons Rebane, nõukogude võimu teostajad Boris Kumm ja Nikolai Karotamm, kaasaegsed kangelased Anu Saagim ja Kelly Sildaru ning paljud teised.

Autorid on leidnud seosed 101 aasta ja 101 inimese vahel, järgides ajatelge loogikaga, mille tulemusena avaneb lugejale pilt sellest, kuidas Eesti aeg ja Eesti inimesed on põimunud, moodustades terviku, mida nimetamegi Eesti Vabariigiks. Iseloomustamaks iga aastat, on raamatus ajastule iseloomulikud väljavõtted ajakirjandusest ja nende puhul on säilitatud võimalikult autentset kirjaviisi.

Autoritest

Peeter Helme (sündinud 1978) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja, õppinud Tartus, Göttingenis ja Berliinis ajalugu, kunstiajalugu ja usuteadust. Mitme proosaraamatu autor, Vikerraadio toimetaja ning saatejuht.

Mari Niitra (sündinud 1979) on Liivi muuseumi juhataja, semiootik ja lastekirjanduse uurija. Avaldanud kirjandusteaduslikke artikleid ja kriitikat, koostanud ja toimetanud raamatuid.

Kaupo Meiel (sündinud 1975) on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja. Avaldanud luulet, esseistikat, kirjanduskriitikat ja lühivorme. Kirjastuse Post Factum toimetaja.

Elle-Mari Talivee (sündinud 1974) on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja ja vanemteadur. 2017. aastal sai doktorikraadi. Doktoritöö teema on "Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903ˮ.

Epp Petrone
Meie Eesti

80-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Petrone Print 2018 

Kas tead, kes oli Eesti esimene president? Aga kui vana on Eesti, kas vanem kui dinosaurused? Mis on õige eesti toit? Millest on tehtud kama? Miks Eesti oma raha ära kadus ja mängurahaks sai? Kas lipp võib öösel lehvida? Miks on Muhu seeliku triibud kollased?…

Raamatu peategelane on kõike teada tahtev tüdruk nimega Anna. Tutvustame raamatus erinevaid Eesti paiku, meie ajalugu, toite ja kombeid. Kõik on kirja pandud ema-tütre dialoogidena, aga ka reisidena eri kohtadesse nagu Tallinna vanalinn, Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum, Narva, Soomaa ja muud.

Selle raamatu idee sündis Maxima poeketil, kes soovis kinkida lastele Eesti riigi 100. sünnipäevaks hariva ja lõbusa raamatu. Kirjanik Epp Petrone võttis oma lastelugudest tuttavad tegelased ja rändas nendega meie maa ajaloos ja kommetes. Võrreldes Maxima poekampaanias olnud «Meie Eesti» raamatuga on uues versioonis palju uusi peatükke.

Lõbusat lugemist!

1.2.16

Valdur Mikita
Lindvistika
ehk metsa see lingvistika

236-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2015 

Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava suitsusauna. Ongi kõik.
See on tähendamissõna rahutu hingega igavesti põgenevast saunast, elusülemitest, maakodust ja kosmilisest teadvusest, väikesest inimesest, kes tahtis saada täiuslikuks introverdiks ja muutus kogemata mesilaseks.

Triloogias ilmunud: «Metsik lingvistika», «Lingvistiline mets».



Kujundanud Maite Kotta



3.12.15

Kaur Alttoa 
101 Eesti pühakoda

224-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast 101 Eesti
Varrak 2015

Raamatus leiavad enim kajastamist keskaegsed kirikud, sest need moodustavad kõige hinnalisema osa meie arhitektuuripärandist. Muidugi on meie kirikud tagasihoidlikumad kui Prantsusmaa gooti katedraalid. Asume ju ikkagi Euroopa äärealal. Sellest hoolimata leidub meil aga sedagi, millega Vana Maailma arhitektuuripilti täiendada ja mida kusagil mujal enam ei näe. Nagu Tartu Jaani kirik, mille terrakotadekoorile pole võrdväärset. Samuti Padise klooster, mis tsistertslaste ülirikkaliku ja -põneva ehituspärandi seas on absoluutne erand.

Üheks raskemaks tööks selle raamatu tegemisel oli kirikute valik. Mida võtta, mida jätta. Loomulikult on siin ennekõike eelistatud tippteoseid. Samal ajal on püütud anda mosaiigina läbilõiget meie sakraalehitistest, mille seas on nii Õhtumaa uunikume kui ka provintsile omaseid ponnistusi. Jääb vaid loota, et Eesti pühakodade avastamisega avanevad lugejale nii mitmedki minevikukultuuri saladused.
Kaur Alttoa, raamatu autor