Tegevus toimub ühes Eesti asulas, aga ka Tartus, kus üks vendadest advokaadiks õppis. Kaks venda, vanem, kes saavutab oma stabiilsuse ja karjääri tänu töökusele, teine, noorem vend aga ei näe millegi pärast muret tundvat, kuid naistega veab temal rohkem.
Autor on raamatus edasi andnud üsna tõetruu alevielu kirjelduse – töötuse ja alkoholilembuse.
Koostöös Eesti arstidega valminud raamatu esimeses osas käsitletakse vähi tekkepõhjuseid: kes või mis võib olla vähi tekkimisel süüdi? Põhjuste kõrval antakse ülevaade ka sellest, kuidas inimene saab ise anda parima, et mitte vähki haigestuda või avastada haigus võimalikult vara. Teine osa keskendub küsimusele, kas vähi vastu saab vaktsineerida? Kuigi on teada, et otsest vaktsiini vähi vastu veel pole, leidub siiski vaktsiine, mis aitavad ära hoida vähini viivaid tõbesid. Raamatu kolmas osa pühendub naistele omaste vähivormide lahkamisele ning neljas osa mehi kimbutavatele vähktõbedele. Raamatus käsitletakse sedagi, miks lapsed vähki haigestuvad. Eraldi osa selgitab lugejale vähiravi viise, mida tänapäeva moodne meditsiin tunneb ja kasutab. Lisaks leiab raamatust palju lugusid, mis pärinevad otse elust. Oma kogemusi jagavad eri vähivorme põdenud, et lugeja võiks neist vajadusel tuge leida.
Mihkel Raua põnevusromaani "Sinine on sinu taevas" tegevus leiab aset tänapäeva Eestis, mille elanikke šokeerib ootamatu terrorilaine. Operatsiooni keskmes seisavad kuulus Eesti telesaatejuht ja sakslannast ajakirjanik, kelle veidrat armulugu saadavad rasked valikud ning maailmapiltide põrkumine. Rohkete pöörete ning värvikate tegelaskujudega teos maalib kummastava pildi kaosest, mis võib tabada üht turvalist väikeriiki, kui käputäis ohtlikke fanaatikuid rusikad taskust välja võtab. Autor kirjeldab kaasaegset ühiskonda ja keerulisi inimsuhteid läbi kohati groteski kalduva sündmustiku ning vaimukate tähelepanekute.
Kaks meest istuvad vaksalis. Nad vahivad perrooni, inimesi, suveööd, lonksavad õlut ja muudki. Ajast pole puudu kummalgi, sest üks neist on rongist maha jäänud ja teise jaoks paistavad kõik rongid juba läinud olevat… Ja üks meestest pajatab teisele ajakuluks oma lugu, elukunstniku lugu, kuidas on temast saanud see, kes ta on, kõigist sidemeist ja kohustustest vaba mees, keda ei ahista omand ega himud. Ootamatumaid pööranguid jagub lõpuni. Aga mis või kes see õigupoolest on, kes inimese saatust juhib ja sellesse kõige järsemaid kurve loob? Kas keegi kõigevägevam, või kaasinimeste teod ja tahtmised, või viimati inimene ise oma kurjuses ja headuses?
„Perroon” on Jaan Tangsoo kolmeteistkümnes raamat.
Minu ajaretk läbi XX sajandi jätkub. Imekombel pääseme emaga Starobelski surmalaagrist. Algavad mu seiklusrikkad rännuaastad, mis päädivad sundasumisega Siberis. Läbielatud kannatustest olulisem on mulle see, mismoodi me vastu pidasime, kuni meie sünnimaa võõrvõimudest vabanes.
Õnne elu ei lähe hästi. Ta ema joob ning võõrasisa kipub talle sündmatul kombel ligi. Nii otsustabki ta kodust lahkuda ning püüda leida oma pärisisa, kes teda ehk raskel hetkel aitaks. Otsitava maja leidmine Muuga aedlinnast pole küll keeruline, ent peagi avastab tütarlaps, et on sattunud hoopis vihma käest räästa alla, sest isa on Soomes tööl, aga tema kodu ümber käib vägagi kriminaalne tegevus, mille keskelt Õnnegi end peagi leiab.
Eesti poliitilise süsteemi nõrkust iseloomustab enim, et rahvast esindama võivad pääseda täiesti juhuslikud ja võhiklikud isikud. Nagu kõigest 166 häälega ja asendusliikmena Tallinna Linnavolikokku sattunud Jüri Pino.
Aastatel 2007–2009 oli Pino nii-öelda rahvasaadik, millisel postil saavutas ainukest tähelepanu vaid sellega, et oli kõige suurem puuduja ega esinenud ühegi sõnavõtuga.
Neid mittemidagitegemisi see tema kokkuseatud paskervill (paskervill on peaaegu seesama, mis paskvill, aga läbinisti vale veel ka! Pikker 1983) kirjeldabki.
Pino kirjutab Tallinna munitsipaalpoliitikast nagu kõigest muustki talle omasel võhiklikul ja pealiskaudsel moel, püüdes teha labast nalja ning naeruvääristada demokraatia põhialuseid. Vahel läheb see tal isegi korda.
Helga Nõu uus noorsooromaan “Jääauku” on uus dramaatiline jutustus tänapäeva noorte probleemidest, aga samaaegselt ka jätk eelmisele, 2008 ilmunud raamatule “Appi!”.
Uue romaani “Jääauku” tegevus algab kaks aastat peale esimese raamatu lõppu. See on uus raamat ja uued tegelased. Aga peagi selgub, et sündmustik toimub “Appi!” tegelaste läheduses ja kõik eelmisest raamatust tuntud tegelased tulevad jutustusse sisse. Seega moodustavad mõlemad raamatud kokku terviku ja sündmustikku süvenemiseks on vaja neid mõlemaid.
“Jääauku” algab taas dramaatiliselt – keegi tüdruk vajub kevadise jääga järvele minnes läbi jää ja upub. Või kas ta upub ja kes ta on? Kuidas võib keegi uppuda, kaduda, ilma et keegi temast puudust tunneks? Moodsa ühiskonna elu, ehkki väliselt heades tingimustes, arvuti ja internetiga, ei ole kaugeltki turvaline, vaid paljudele üsna karm. Ja kas toob internetiühendus, mis kogu maailma nagu peopesale laotab, ainult hea? Internetilt saadud tutvused võivad olla petlikud. Samaaegselt maadlevad noored inimesed omaenda tunnetega ja seksuaalse identiteediga. Kuidas teada, mis on “normaalne” ja kuhu poole ma kuulun? Ühiskonnas käib võitlus homoseksuaalsete võrdõiguslikkuse pärast ja korraldatakse PRIDE-festivale. “Teistsuguseid” mõnitatakse ja Eesti ühiskond pole kaugeltki valmis kõiki avasüli vastu võtma.
Noorsooromaan “Jääauku” on mõeldud vanematele teismelistele vanuses 14-19, aga pakub ka järelemõtlemist täiskasvanud lugejatele.
Eestis pole vist kedagi, kes ei teaks ansamblit Fix - kollektiivi, mis on tegutsenud juba 42 aastat.
Nüüd on Fixi tegemised algaegadest tänaseni raamatusse raiutud. Meie rocki ajaloo korüfee Vello Salumets on Fixi käekäigu kõigi selle tõusude ja langustega kokku kogunud ja sõnas fikseerinud.
Fixi ajaloo muudab elavaks ning humoorikaks see, et autor on Fixi fännava austajana algusest peale kõigi nende arvukate Fixist läbi käinud suurepäraste lauljate ning muusikutega nii lava ees, laval kui lava taga nende kireva käekäigu kaasa teinud.
Fikseeritud Fix on samasugune nagu Fix eluski – muhe, lahe ja südamlik.
Kallid kaasteelisedÜks tuntumaid eesti kirjanikke JAAN KROSS sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri ja mõisasepa tütre järeltulijana. Tema isa arreteeriti 1944. a lõpul ning hukkus 1946. a Nõukogude vangilaagris. Kross kasvas Kalamaja linnaosas, õppis J. Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Pärast Eesti okupeerimist osales ta 1940. a nn juulivalimiste rahvuslike vastaskandidaatide ülesseadmise aktsioonis. Vabastamise asemel uueks okupatsiooniks kujunenud Saksa ajal oli Kross esmalt ajalehe „Postimees” tõlk ja välisuudiste toimetaja, seejärel Tallinna Linnapanga sekretär ning Eesti Leegioni kindralinspektuuri tõlk. Samal ajal oli ta Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kaastööline, mistõttu oli 1944. aastal vangistatud. Pärast Nõukogude uue okupatsiooni algust oli Kross ETKVLi juriskonsult ning Tartu ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri assistent. 1946. a arreteeriti Jaan Kross taas ning järgmisel aastal mõisteti talle viieaastane laagrikaristus, mida ta kandis põhiliselt Komimaal Intas. Pärast vabanemist 1951. a tuli tal minna asumisele Krasnojarski kraisse.
Stalini surma järel vabanes ta sealt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Kross on olnud Riigikogu liige Mõõdukate nimekirjas 1992–1993 ja Tartu ülikooli vabade kunstide professor. Eesti NSVs anti talle rahvakirjaniku tiitel, Eesti Vabariik väärtustas teda Riigivapi I klassi teenetemärgiga; mitu korda esitati ta Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross suri 27. detsembril 2007. a Tallinnas.
Jaan Krossi teoseid on tõlgitud veerandsajasse keelde ja teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. 1980. aastate algusest on Kross oma eluloo ainest kajastanud mitmes novellikogus ja romaanis. Mälestusteraamat „Kallid kaasteelised” ilmus 2003. a, II köide järgnes postuumselt 2008. Nüüd uuesti välja antav I köide hõlmab aega 1960. aastate alguseni. President Lennart Meri on öelnud: „Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga.”
Tagasiside on oluline ja võimas juhtimisvahend, mis valel kasutamisel on hävitav, õigel aga võib imesid teha. “Selle raamatu puhul on tegemist näitega, et häid asju ei pea alati välismaalt otsima minema,“ märkis Veolia Keskkonnateenuste tegevjuht Argo Luude Kristel Jalaku.
Kaheksa-aastane Ruut satub peale ema surma laste varjupaika, sest nagu Ruudu vanaema ütleb, mis lapsekasvatajat minust enam on. Iga hetk võib Mulla Madis mind enda juurde kutsuda. Nii satub Ruut peresse, kus on ema Anu veel seitse last, kaks temast nooremat ja teised poisid kõik vanemad. Kohe alguses teevad suuremad poisid Ruudule „reeglid“ selgeks, kuid suurte „vendadega“ saab ta hakkama hästi.
Vahvalt kirjutatud raamat läbi lapse silmade täiskasvanute ja laste elutõdedest.
„Valge kassi maja“ peategelase Laura vanemad lahkusid Nõukogude Eestist, kui tüdruk oli koolieelik. Nüüd, kahekümnendates aastates, tekib Ameerikas üles kasvanud Laural tungiv vajadus Eestisse tagasi pöörduda. Seda ta teebki ja tõenäoselt sujuks kõik ladusalt, kui mitte ta töölesõidutee ääres ei seisaks üks intrigeeriva välimusega maja. Ehitise arhitektuur on ainulaadne ning ka see, mis toimub maja seinte vahel, ületab igasuguse kujutlusvõime piirid. Üllatavatest, isegi vapustavatest seikadest ei pääse Laura ka tutvumisel oma lähemate ja kaugemate sugulastega.
Ja siis saabub päev, mil lained löövad Laura pea kohal kokku. Jälle viib see kohvrite pakkimiseni. Sedapuhku aga selleks, et Suure lombi taha pageda. Eestis vallandunud sündmustelaviin ei peatu aga sealgi. Ühel hetkel seisab Laura silmitsi tõsisasjaga, et ta elus ei ole kivi kivi peale jäänud ning tundub, et iga talle lähedase või tuntud inimese kapist pudeneb välja luukere. Justkui sellest poleks veel küllalt, hakkavad Eesti võimud Laura vastu huvi tundma...
Tädi Maali jutud on lood matsi ja inteligentsi kokkupõrkest. Lausa sõjaks nendes lugudes ei lähe, aga väljakutse on esitatud: kus varjatult, kus lausa väljaöelduna. Ja kui ei olegi vastasseisu tunda, siis kirjutades olen ikkagi midagi sellist mõtetes kandnud, läbi elanud.
Raamat on järjeks 2008.a. õppevahendile "Sissejuhatus majandusteadusesse". Raamatu struktuur oma kolme peatükiga on väga ilmekas tõend laiemast lähenemisviisist majandusteadusele võrreldes varasemate õpikutega.
Võrreldes keskajaga on renessanss väga lühike – veidi rohkem kui kaks sajandit, ulatudes 14. sajandi keskpaigast 16. sajandi lõpuni. Sellest hoolimata tõi see ajastu kaasa suure kultuurilise nihke, uue ajastu koidiku, mil klassikalise kreeka ja rooma väärtused elasid üle taassünni ning kõigil aladel algas humanistlike väärtuste võidukäik.
Inimestevahelised suhted, töökaaslaste-vahelised probleemid naistekollektiivis, probleemid alkoholiga ning armastus, armastus, armastus – seda kõike leiate siit rohkesti.
Kalatööstuse mured ja rõõmud taasiseseisvunud Eestimaal, rutiinne töö, hall ja üksluine argipäev... kuni kõik äkki muutub – uue ülemuse saabumisega oleks kui päike Katreni jaoks pilve tagant välja tulnud! Kas jääbki nii alatiseks? Kes oskaks küll ette näha armastuse keerdkäike...
Väikesel Merlel on isast kahju, lõputult kahju, ehkki ta näeb isa julmust teiste pereliikmete kallal. Ta usub, et pere rõõmsad hetked kaaluvad siiski halva üles. Väikesest tüdrukust peale püüab ta olla lepitaja oma ema Jelena, vahelüli kasuõe Esteri ning isa Andero vahel, kuid tema suutmistest ja oskustest jääb napiks. Nõnda ei saa ta ka aru, miks isa lõpuks kaheteistkümneks aastaks trellide taha satub. Merle ei loobu isast isegi siis, kui ta on täiskasvanuks saanud. Ta püüab ikka veel perekonda koos hoida.
Peresuhteid käsitlev romaan on seni lastekirjanikuna tuntud Ebe Padu esimene raamat täiskasvanutele.
Kui Toomas Hendrik Ilves kõneles 2008. aastal Eesti iseseisvuse taastamise päeval loomeliitude esindajatele, siis lausus ta lõpetuseks: “Armas Lagle, sinule tahan ma pühendada oma kõne viimased sõnad. Truudus põhimõtetele ajal, mil lihtsalt “ära elamine” oli lihtsaim võimalus, andis sulle nii ränki üleelamisi kui ülendust.”
Elu on lihtne, kui pead oma põhimõtetest kinni, arvab Lagle Parek ise. See lihtne elu, millest ta oma mälestusteraamatus talle omasel otsekohesel moel kirjutab, on paljudele meist ometi otsekui sümbol. Õieti mahub sellesse kaugelt rohkem kui üksainus elu.
Koos äsja ilmunud Elsbet Pareki eluraamatuga “...ja põlvest põlveni kajab” moodustub mitme põlvkonna lugu – ühe perekonna hoiakute, valikute ja saatuse lugu, mis algab möödunud sajandi hakul ja toob tänapäeva välja ning on iseäranis tihedasti seotud Eesti riigi looga.
Me suhtleme, et tunda suhetest rõõmu, et saavutada enesele olulist, et täita tööülesandeid. Juhtub, et kõik ei lähe nii nagu tarvis. Inimesed ei mõista meid või meie neid. Kokkuleppeid ei saavutata või saadakse selline kokkulepe, millega ei olda rahul. Vastuolud tunduvad ületamatud. Mõtted seoses kõige sellega toovad kaasa kurbust, viha, pettumust. Tundub, nagu ei saaks me midagi muuta. Ometi saab õppida konflikte kui vastuolusid käsitlema selliselt, et nendega paremini toime tulla.
Selles raamatus räägitakse konfliktide kui vastuolude olemusest ja nende liigitusest. Räägitakse sellest, et meie mõtlemise viisidest sõltub suuresti see, kuidas me oma eluga toime tuleme. Me võime elada rõõmsat elu, milles on ka ebaõnnestumisi, kuid need ei domineeri meie üle. Samas võime elada ka sellist elu, milles iga päev on raske ja vaevaline “võitlus” ning tulevik tundub tume.
Raamatus antakse ülevaade suhtlemistehnikatest ning nende kasutusviisidest. Kirjeldatakse vestluse juhtimise tehnikaid. Räägitakse kehtestamisest ja läbirääkimistest. Käsitletakse gruppide juhtimise problemaatikat.
Ühel päeval tuli Anto lasteaeda uus tüdruk. Tal oli ainult üks ratas, aga oma ainsa rattaga oskas ta teha midagi niisugust, millega keegi teine hakkama ei saanud.
Varem on samas sarjas ilmunud „Autopõnn Anto lemmiktoit” ja „Autopõnn Anto läheb seiklema”.
Kõikide selle sarja raamatute tekst on trükitähtedega.
Elsbet Pareki mälestusteraamatu aluseks on käsikirjad, mis on koostatud 1960. aastail Eesti Kirjandusmuuseumi jaoks ning on selles muuseumis Tartus ka hoiul. Oma päritolu, hariduse ja ameti tõttu (üles kasvanud tuntud näitlejanna Anna Markuse peres, õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, töötanud Eesti Rahva Muuseumis ja Pärnu Muuseumis) on Elsbet Parek kokku puutunud paljude eesti kultuuriloos oluliste inimestega, keda ta on kirjeldanud vaimukalt ja teravapilguliselt. Tema eluaja jooksul Eesti ajaloos toimunud arvukad murrangulised sündmused on samuti isikupärast kajastust leidnud. Mälestused algavad aastast 1907 ning lõpevad kirjutaja Siberi-teekonnaga, materjal on jaotatud vastavalt kirjutaja elukohtadele: varasem lapsepõlv Tartus, kooliaastad Tallinnas 1916–1922, õpingud Tartu Ülikoolis 1922–1926, asumine Pärnusse 1930, pere loomine, sõda, keerukad sõjajärgsed aastad. Sisutihedas tekstis aitab orienteeruda põhjalik isikunimede register, ajastu pilti täiendavad 230 fotot.
Elsbet Pareki jutulõnga võtab üle tema tütar Lagle Parek, kellelt ilmub kirjastuses “Kunst” samuti mälestusteraamat.
"Kimp koduküla lihtsaid lilli"
"Väike valimik värsse"
"Rändaja"
Mahukas kunstiraamat „Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonis“ pakub 150 aastase ülevaate eesti klassikalisest maalikunstist alates Kölerist ja lõpetades Subbiga. Saatetekstid Enn Kunila kogust valitud 85 maalile on kirjutanud kunstiteadlane Eero Epner, raamatu on kujundanud Tiit Jürna. Ligi 200-leheküljelises raamatus on iga autori ja maali kohta tutvustav tekst. Lisaks on raamatus mõned kunstiajaloolised ülevaated olulisematest perioodidest ja autoritest. Raamatu saatesõnad on kunstiteadlastelt Harry Liivrannalt ja Eero Epnerilt ning kollektsiooni loojalt Enn Kunilalt.
Hillar Palametsa poolt kirjutatud ja Toomas Kiho poolt toimetatud "Eesti Vabadussõja loos" on vaatluse all neli murrangulist aastat nii Euroopa kui Eesti ajaloos: 1917, 1918, 1919 ja mingil määral ka 1920. aasta algus. Enamik lugusid tugineb dokumentidele, osavõtjate mälestustele, tolleaegses ajakirjanduses avaldatule. Need on lood mis on kohati ratsionaalsed, kohati emotsionaalsed kirjeldused toimunust. Igal juhul teaberohke lugemine/kuulamine kõigile, kes tahavad lähemat ja ilmekamat teavet nendest Eesti riigi ja rahva pöördelistest aegadest. Raamatuga kaasas on ka MP3 formaadis audioraamat autori mahlakas esituses. Audioraamatu kestus on 6 h 26 min.
