Pille Enden ja Lia Virkus
Kama
Eesti rahvustoit

80-leheküljeline pehmes köites 11. raamat sarjast 100 rooga : mini
Ajakirjade Kirjastus 2015

Rõõm on tõdeda, et kama on taas au sisse tõusnud ning leiab üha suuremat kasutust nii koduköögis kui ka pidulikel vastuvõttudel. Rikkalikult kiudaineid, taimseid valke, süsivesikuid ja B-vitamiini sisalduvat kamajahu saab kasutada väga erinevates roogades ‒ nii soolastes kui magusates.
Raamatust leiate 30 erinevat lihtsat ja maitsvat kamajahu sisaldavat rooga, lisaks saate lugeda kama ajaloost, tervislikkusest ja sellest, millised sarnased jahusegud on meie lähinaabritel. Raamat on valminud koostöös Tartu Mill AS-iga.

Piret Õunpuu
101 Eesti vana aja asja
213-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat sarjast 101 Eesti
Varrak 2015

Hõbesõlg, kannel, ohvrikivi, rehemaja, veimevakk, kapsaraud – milline on nende ja veel kümnete asjade lugu ja saatus, kuidas on need kujundanud eestlaste elu ja olu, millised neist on lõplikult unustuse hõlma vajunud ja millised on ärganud taas uuele elule?
Raamatus «101 Eesti vana aja asja» annab Eesti Rahva Muuseumi teadur Piret Õunapuu kaasahaarava ülevaate valitud asjade tekkeloost ja sellest, mida nad läbi aegade on eestlaste jaoks tähendanud.
Teksti ilmestavad põnevad fotod.

Kujundanud Mari Kaljuste
 

Aadu Must
Perekonnaloo uurija käsiraamat
390-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Hea Lugu 2015
Oma perekonnaloo tundmine on võtmeks, mis aitab mõista kogu rahva ajalugu ja kultuuri. Meie esivanemate lood, põnevad ja õpetlikud, on paraku peidetud kümnete erinevate arhiivide sadadesse toimikutesse. Nende ülesleidmine on tõeline kunst.
Aga just seda kunsti Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must meile käesolevas raamatus õpetabki.

Matthias Johann Eisen
Meie jõulud

232-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tammerraamat 2013
Jõulukombed annavad meile pildi vanade eestlaste usu- ja komblusmaailmast. Ühestki muust pühast ei ole nii palju vanu kombeid säilinud kui just jõuludest. Matthias Johann Eisen kogus eestlaste kombed ja tavad kokku juba 1931. aastal.

Laialt esinevatele kommetele ei ole nende päritolupaika juurde lisatud, küll aga vähem tuntuile. Nii saab raamatust ülevaate jõulupuu traditsioonist, toitudest, õlleteost, kirikutalitlustest, kodustest jõuluimedest, nõiatrikkidest jpm. Raamat on illustreeritud kaunite vanaaegsete jõulufotode ja jõulusümbolitega.

Indrek Silver Einberg
Meie elu
Eesti laulupidu
124-leheküljeline pehmes köites 3. raamat sarjast Meie elu
Filmiklubi 2014

Esimese Eesti laulupeo korraldas lauluselts Vanemuine ajakirjanik Johann Voldemar Jannseni juhtimisel. Peo saatus rippus mitu puhku päris peenikese niidi otsas. Sakslastest võimumeeste arust oli see üks kahtlane ettevõtmine.

Neil oligi õigus, sest teise sordi inimesteks peetud eestlased tulid kokku, et ennast rahvuseks laulda. Aga milline võis kõige esimene laulupidu olla ühe päris juhuslikult Tartusse sattunud nooruki silmade läbi? Millised olid kõik järgmised laulupeod? Kuidas see kord oli? Sellest jutustabki sarja Meie Elu kolmas raamat «Eesti laulupidu«.

Raamat on sobilik lugejale, kelle vanus jääb kuue ja saja aasta vahele.

Eesti mõistatuste, vanasõnade ja kõnekäändude kuldraamat

Sisu: Mõista, mõista, mis see on!
Ainult siis, kui oled vakka,
liikumast ka tema lakkab;
muidu pole tal seks mahti,
sest peab käima kinni-lahti?

Eestlasi on ajast-aega paelunud mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud – meie keele ja meele, meie rahvakultuuri lahutamatu osa. Need on ergutanud meie vaimu, meid õpetanud ja kasvatanud, meie meelt lahutanud ja keelt teritanud.
„Eesti mõistatuste, vanasõnade ja kõnekäändude kuldraamat” toob lugejani kõige taibukamad mõistatused ning eesti keelt rikastavad mahlakad vanasõnad ja kõnekäänud. Neis avaldub rahva elutarkus, mis ilmestab meie pärimuskultuuri ka tänapäeval.
Alates meie rahvakalendri tähtpäevadega seonduvast ja lõpetades inimeste omavaheliste suhetega – kõik need teemad mahuvad kuldraamatu kaante vahele.

Igor Tõnurist
Rahvarõivakandja abiline
75-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2003
Raamat aitab orienteeruda eesti rahvarõivaste imelises, kuid nüüdisaja inimesele sageli kummalises maailmas.
Iga tänapäeval rahvarõivaid kanda sooviv inimene võiks üldjoontes orienteeruda endisaegses rahvarõiva kandmise traditsioonis, et kanda oma rahvarõivaid mõtestatult ning mitte kaotada oma kostüümi juures neid põnevaid detaile, kombinatsioone ja kandmise erivõtteid, mis muudavad tema kostüümi ainulaadseks, kordumatuks, ajaloolis-etnograafiliseks ja kunstiliseks tervikuks.

Reet Piiri
Helmekeed

40-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Eesti Rahva Muuseum 2011

Raamatust saab ülevaate helmekeedest, mida kandis eesti talunaine 18. ja 19. sajandil. Ehted täiendasid eelkõige pidulikku kostüümi, kuid ei puudunud ka argipäeval. Helmekeed on tütarlaste ja naiste rõivakomplektile kenaks täienduseks.

Käesolev raamat on mõeldud andmaks ideid, kuidas leida ja sobitada ehteid nii rahvarõivakomplekti kui ka tänapäevaste moerõivaste juurde.

Endis-Eesti elu-olu (5. osa)
Lugemispalu kodusest ja perekondlikust elust
Koostanud Mall Hiiemäe
398-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 30. raamat sarjast Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused
Eesti Kirjandusmuuseum 2013
Raamat jätkab rahvaluuleteadlasest Oskar Looritsa (1900–1961) alustatud seeriat endisaegse argielu tutvustamisel. Sarja viienda köite jutud, laulud, uskumused ja kombekirjeldused räägivad kodu ehitamisest, tarberiistadest ning nende otstarbest, söökidest ja jookidest, perekonnaelust. Lisaks etnograafilise materjali tutvustamisele on teosesse põimitud rohkesti usundilist ainest.
Kodu ja perekonnaga seostuvad kogumikus kirjeldatud mitmesugused üleloomulikud olendid nagu majahaldjad, haigusvaimud, kodukäijad, luupainajad. Inimelu eri etappidest leiavad enam tähelepanu need teemarubriigid, mis on seotud koduga: sünd, varrud, lastekasvatus, noorte kooskäimised kodustel tööõhtutel, kosjad, abielu ning matused. Seeria «Endis-eesti elu-olu» eri köidete teemad moodustavad omavahel seotud mõttelise terviku ning täiendavad üksteist.

Emajõe Õpik

Lydia Koidula

Ajatu klassika.
Pärnu Muuseumi väljaantud faksiimiletrükk
Koidula sünniaastapäevaks

Suur pärimuse mälumäng
Koostanud Mikk Sarv
207-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Cum Laude 2013
Raamatute, muuseumite ja filmide kaudu õpitud pärimustarkus on sageli nagu läbi klaasi suudlemine – me näeme ja mõistame küll pärimust, kuid ei koge seda vahetult, sest vahendajad – rahvaluuleteadlased ning ajaloolased peavad teadmisi vahendades olema kiretud ja objektiivsed. Selle raamatu küsimuste ja vastuste hulgas on viiteid paikadele ja tegemistele, mida tasub isegi vahetult kogeda. Rõõmsat küsimist, vastamist ja pärimuse avastamist!
Mikk Sarv Sügiskuul, Vahi alevikus.

Eve Hele Sits
Mooni talurahva tähtpäevik
56-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Argo 2011
 Mooni on 10-aastane tüdruk, kes kolis koos perega elama maale. Uues koolis oli kombeks kuulutada iga õppeaasta alguses välja teema, millega aasta jooksul põhjalikumalt tegeldakse. Seekord oli teemaks talurahva tähtpäevad ja nendega seotud kommete tundmaõppimine. Mooni hakkas pidama sellekohast päevikut, abiks nii vanemad kui ka sõbrad.

Lihtsas keeles kirja pandud päevik tutvustabki talurahvakalendrit ning räägib rahvapühadega seotud kommetest minevikus ja tänapäeval. Arvukate illustratsioonidega raamat sobib nii ise avastamiseks kui ettelugemiseks-arutlemiseks kodus, koolis või lasteaias. «Mooni talurahva tähtpäevik» on mõtteliseks järjeks sama autori raamatule «Õunte ootel».

Illustratsioonid Epp Marguste
 

Ended ja ennustused eesti rahvausundis
Koostanud Reet Hiiemäe
212-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Pegasus 2013 «Ended ja ennustused» lahkab inimesele omast ja igipõlist tahtmist teada saada tulevikku ja muid elusaladusi. Ennustamisel on Euroopas tuhandete aastate vanused traditsioonid, seetõttu on säilinud ka aukartustäratav hulk ajaloolisi tõendeid prohvetluse, selgeltnägemise ja muude ennustusviiside kohta. Ka eesti pärimustekstides vahendavate temaatiliste uskumuste spekter on lai; paljud traditsioonilistest ennete tõlgendamisest elavad kasutuses veel tänapäeval ja endeusk on jätkuvalt paljude inimeste elu lahutamatu osa.

Raamatu eesmärgiks ei ole hinnangu andmine, kas ja kuivõrd on võimalik tulevikku ennustada, vaid ülevaate pakkumine, kuidas ja miks on seda läbi aegade ikka ja jälle teha püütud. Materjal on esitatud teemade kaupa, millest igaühe alguses on kokkuvõtlik ja ilmekamaid nüansse välja toov tutvustus ning seejärel valik haakuvaid pärimustekste. Läbi endeuskumuste prisma vaadeldakse selliseid valdkondi nagu inimese tajud ja kehalised iseärasused ning elus ja eluta looduse ilmingud, samuti tehakse juttu ennustusviisidest ja -atribuutidest, ennustusi vahendavatest üleloomulikest olenditest ja erakordsete võimetega isikutest, ennustamiseks sobivatest aegadest ja kohtadest. Alajaotuste juures tuleb paratamatult ette mõningaid kattumisi, kuna liigituse koostamisel on lähtutud eelkõige taotlusest ennustamise aspekte kogu nende paljususes võimalikult ülevaatlikult esile tuua. Detailne sisukord aitab üles leida just enam huvipakkuvad nähtused ja toimingud. Samas pole esitatud näidete valik kindlasti ammendav, näiteks oleks uskumuste piirkondlikke eripärasid võimalik tutvustada palju üksikasjalikumalt, kuid juba ainuüksi raamatu maht ei võimaldaks seda. Fotode juures on märgitud originaalülesvõtete allikad (välja arvatud juhul, kui foto pärineb autori isiklikust arhiivist). Reet Hiiemäe on Kirjandusmuuseumi tunnustatud folklorist, kelle huvikeskmes on aastaid olnud rahvausundi ja -juttude psühholoogiline tõlgendamine, rahvapärimustes avalduvad kaitsemehhanismid ning hirmude ja traumadega toimetulemise viisid. Koostöös kirjastus Pegasusega ilmus 2012. aasta kevadel temalt raamat «Kaitsemaagia eesti rahvausundis».

Läbi kolme põrgu
Valik mokša proosat
Koostanud Maria Malkina

Tõlkinud Maria Malkina ja Arvo Valton

321-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Kirjastuskeskus 2013

Kaebed külaelu hävimise ja uute ülemuste sigatsemiste kohta on üsna ühised kogu soome-ugri kirjanduses, kaasa arvatud luules. See valu on mõistagi põhjendatud ka rahvuskultuuri kahjustamise aspektist: elab ju nende rahvaste keel ja kultuur valdavalt külas, linnas elavad haritlased alles võitlevad meeleheitlikult oma koha eest koloniaal­ses tegelikkuses ning sageli tunnevad süümet, et on küla maha jätnud – ehkki mõistavad samas, et omakultuur ei saa jääda üksnes lagunevasse külla ja et peab end kehtestama ka linnas, kui ebameeldivaid kaasnähtusi urbanisatsioon ka ei pakuks. Kogus on aga ka mitmeid helgemaid ja naljakaid lugusid. Igatahes tundub, et koostaja Maria Malkina tehtud valikust joonistub välja mokša-mordvalase omapärane kurb-lõbus nägu, ühekorraga lootusetus ja elutahe.

Marju Kõivupuu
Igal hädal oma arst, igal tõvel oma rohi
Sissevaade Eesti rahvameditsiini
235-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2013  
Selles raamatus vaatleb folklorist Marju Kõivupuu peaasjalikult Eesti ainesele tuginedes rahvameditsiini: missugused on läbi aegade olnud inimeste arusaamised erinevate haiguste põhjustest ning milliseid ravivõtteid ja -viise on ühest või teisest tõvest jagusaamiseks pruugitud või pruugitakse tänini. Pilk heidetakse ka rahvaarstide värvikasse ja isikupärasesse maailma.
Kuigi see raamat ei ole mõeldud praktiliseks käsiraamatuks, kust leida nõu ja abi ühe või teise konkreetse haiguse ravimiseks, täidab ta loodetavasti oma peamise eesmärgi – olla lugejatele huvitavaks ja ehk mõtlemapanevakski teejuhiks rahvapärase meditsiinilise mõtte maailma.

  Siire Vanaselja
Rahvuslikud ehted
125-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Menu 2012
Raamat aitab avastada iidseid sümboleid ja maagilisi mustreid – ning ärgitab neidki ehteisse lisama. Siit leiate kümneid võimalusi, kuidas põimida ehteisse kodukandi tikandeid ja kindakirju. Lisaks saab raamatust lugeda, kuis ehtisid end meie esiemad ning mil moel võiks kunagised tehnilised võtted ja lahendused näha välja ühes üdini tänapäevases ehtes

  Lihavõtted
Koostanud Vivian Siirman ja Maret Tamjärv
48-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites raamat
Grenader 2012
Väikeste rahvakalendri tähtpäevaraamatute sarjas on ilmunud järgmine osa «Lihavõtted». Lihavõttepühadel on eesti keeles palju nimetusi, olenevalt sellest, mida selle püha puhul on oluliseks peetud: ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munapühad.

Ehkki kristliku tagapõhjaga, on see eesti rahvakultuuris omanäoline kevade alguse püha, kust ei puudunud paras annus viljakusmaagiat ja ennustamist. See oli hetk, mil kevadtalvine paastuaeg oli selja taga, loodus tärkas ja ühes sellega algas kergem aeg nii inimestel kui kariloomadel. Noored kippusid välja kiigele: Lõuna-Eestis algas kiigeaeg. Raamatusse on koondatud rahvatraditsiooni ja kommete seletuse kõrval mänge, meisterdamist, toiduretsepte ja lauluviise urbepäevaks ning kiigel laulmiseks.

Vana maamaja Käsiraamat Koostanud Joosep Metslang 293-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat Tammerraamat 2012 See raamat on sündinud koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite ja paarikümne spetsialistiga ning on ainukordne Eestis, kuna varem pole nii põhjalikku maamaja taastamise ja ehitamise käsiraamatut Eestis ilmunud. Loodame, et sellest käsiraamatust saavad abi nii need, kellel alles plaan vana maja soetamiseks, kui ka need, kes tunnevad, et nüüd on paras aeg maja remontida, renoveerida või ümber ehitada. Ja pole ju ka tähtis, kas vana maja asub maal või linnas, head ehituslahendused võivad sobida mõlemale. Raamat on jagatud kolme ossa. Raamatus on ligi 400 fotot ja joonist, mis aitavad ka algajal ehitajal saada põhjaliku ettevalmistuse maamaja taastamisest ja oma kodu loomisest.

Reet Piiri

Ehtimine
Raamat tutvustab rahvarõivakostüümi juurde kuuluvaid esemeid, mida eesti talunaine või talumees 19. sajandil enda ehtimiseks kasutas.
Vaatame rahvarõivast kui elavat, müstilistest mustritest ja värvidest kokkupandud kostüümi, milles iga üksik rõivaese ongi kui ehe. Värvikad lisandid rikastavad tavapärast kostüümi, muutes selle isikupäraseks ja ainulaadseks: mitmesugused rätikud nii kaela kui kätte, lendlevad lindid peakatte täienduseks ja kaelusesse sidumiseks, kotikesed ja lipsukesed, vööd ja säärepaelad. Need kõik näitavad kandja kohta nii mõndagi: jõukust, käsitööosavust, aga ka seda, kuidas osati rõivad ja aksessuaarid terviklikuks kostüümiks kokku seada, sättides kõrvuti erinevaid värve ja mustreid.

Rahvarõivaste paeluses

Taivi Raudsepp

Öeldakse, et riietega oled siis sina peal, kui ei tunnegi, et need seljas on. See on ilmselt mugavuse tipp. Rahvarõivaga on lood hoopis teistsugused – siin on esiplaanil tunded: miks ma tahan just selline välja näha sellel sündmusel-koosviibimisel või välisriigis oma maad esindades. Igaüks jõuab selleni oma teed pidi, peamine et ei tehta seda iseendaga vastuollu minnes. See tunne peab tulema inimese seest, tunnetusest.
Oma juurte kohta saame teavet kodust. Vanaisad-vanaemad on ikka need, kes räägivad juba varakult edasi, kes nemad on ja olid; kes on lähedased sugulased ja millega on keegi elu jooksul hakkama saanud.
Siit saabki alguse mõte: kus on siis minu juured, kes mina olen, milline on minu rahvarõivas?