Ralf Rothmann 
Surra kevadel 
Romaan

Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel

187-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Hea Lugu 2015

Tunnustatud saksa kirjaniku Ralf Rothmanni (s 1953) uue romaani «Surra kevadel» tegevus toimub II maailmasõja viimasel aastal.

See on lugu kahest 17-aastasest maapoisist Walter Urbanist ja Friedrich «Fiete» Carolist, kes võetakse sõjaväkke veebruaris 1945. Walterist saab Relva-SS-i autojuht, Fiete saadetakse rindele. Ta deserteerib, satub vangi ja mõistetakse surma – ja Walter leiab end küünilise ülemuse käsul silmitsi oma parima sõbraga, käes relv, et surmaotsus täide viia.

Kujundanud Kalle Müller 

Mõtle minule siin vaenuväljal 
Kurt Eiskopi sõduripäevikud 1941-1944 
Koostanud Marju Metsman

410-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Väike-Maarja Muuseum 2015

Raamatu «Mõtle minule siin vaenuväljal» puhul on tegemist Teise maailmasõja ajast pärit unikaalse päevikumaterjaliga, kuhu nii Vene kui ka Saksa poolel võidelnud Kurt Eiskop (langes Porkuni vennatapulahingus) on järjekindlalt ja kellaajaliselt üles tähendanud kogetud sõja igapäevaelu.

Lugeja otsustada jääb, kas tänaseni käsikirjana säilinud materjal on eelkõige meie jaoks kirjutatud ajalooline dokument, eesti rahva koondportree või noore mehe igatsus oma kodu ja armastatu järele.

Kujundanud Marju Metsman 

Rein Olm
Koolipingist sõtta
I Noore sõduri päevik 1943, 1944. II Vana mehe meenutusi 1992
96-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Saara Kirjastus 2014 

25. oktoobril 1943 kuulutati Eestis välja kõigi 1925. aastal sündinud noormeeste mobilisatsioon Saksa sõjaväkke.
Erandeid ei tehtud. Päeviku vormis üles tähendatud raamat kõneleb teenistusest Saksa väes aastatel 1943–1944.


Kujundanud Marek Lillemaa
 

Mehis Helme
 
Õhusõda Eestis 1941-1945
190-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2014

Teos sisaldab Eestis ajavahemikus 1941–1945 peetud õhulahingute kronoloogiat, esitatud on ka nendes osalenud väeüksused ja sõjatehnika. Raamatus on 190 lehekülge, 86 fotot ning 74 lennukite värviprofiili.

Teos ei ole täiuslik, pigem on see algallikas edasiseks uurimiseks ja teema täiendamiseks. Taotluslikult ei ole autor andnud lahinguepisoodide täpseid koordinaate, kellaaegu, kõrgusi, vahemaid ja suure osa nendes lahingutes osalenud pilootide nimesid, kuna see ei olnud otseseks eesmärgiks.

Guy Sajer
Unustatud sõdur (1. ja 2. osa)
Prantsuse keelest tõlkinud Marja Liidja
376-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2013 

Guy Sajer ei ole veel seitsmeteistkümneaastane, kui tõmbab 1942. aasta juulis selga Wehrmachti mundri. Ta on isa poolt prantslane ja ema poolt sakslane; tema tollane elukoht asub Alsace'is. Nooruse tõttu ei määrata teda rindeväeossa, vaid vooriteenistusse. Sajeri väeosa ei jõua kunagi Stalingradi, kuhu pidi vedama varustust, sest 6. armee kapituleerub enne seda. Aga Sajer teab juba, et sõda pole mingi lõbureis ja et Venemaa talves ellujäämine on ise juba lahing.

Tõeline sõda, eesliinivõitlus, algab tema jaoks siis, kui ta läheb üle diviisi Grossdeutschland, see on eliitdiviis, mille koosseisus ta osaleb alates 1943. aasta suvest Ukraina rinde kõige suuremates lahingutes, kui Wehrmacht taandub Vene ofensiivi survel. Kurskist Harkovini, päeval ja ööl, mudas või lumes, 40-kraadises pakases, Vene suurtükiväe tule all, silmitsi vaenlase võimsa armee pealetungilainetega, kus ei tunta muret inimkaotuste pärast, on Grossdeutschlandi mehed alati ohtlikemates rindelõikudes, alati eesliinil, võitlevad üks kahekümne vastu ja kogevad põrgut. Belgorodi lahing, Dnepri ületamine (seda nimetatakse Teise maailmasõja Berezinaks) on reasõduri seisukohast kaks selle sõjakirjelduse haripunkti. Hiljem, kui Saksa rinne laguneb, kui tohutu armee taganeb, lisandub regulaarsele rindevõitlusele sõda partisanidega, mis on veel metsikum ja halastamatum...
Kui see jutustus sõjast Venemaal ei sarnane ühegi teisega, kui see ületab tõepärasuselt, õudustelt ja vägevuselt kõik muu, mis on sellest kirjutatud, siis pole põhjuseks vaid see, et autor on tõepoolest ise läbi elanud kõik selle, millest ta jutustab, mitte ainult sellepärast, et tema sule all omandavad sõnad külm, nälg, palavik, veri ja hirm reaalse värvi ja kohutava jõu, vaid põhjuseks on ka see, et Sajer oskab erakordse võimsuse ja täpsusega näha üksikasju ning panna ka lugejad neid nägema. Niisiis pole põhjust kahelda, et kõik siin jutustatu on tõsi, peaaegu viimse üksikasjani; lugeja võib olla kindel, et tegemist ei ole «literatuuriga», bravuuritsemisega, vaid et kõik oligi tõepoolest nõnda: niisugune oli vaprus ja niisugune oli hirm, niisugune oli viletsus ja niisugused olid sõjaõudused.
Kaanekujundus Reet Helm