14.7.11


Toad täis nukkude juttu

Juhani Püttsepp


See nukuraamat on mõeldud keskeltläbi kümne aasta vanustele, veidi vanematele ja ka vanaemadele-vanaisadele. Raamat kõneleb ühte perekonda sattunud nukkudest, nende saatusest, elujuhtumistest. Lugudesse põimub ka ümbritsevate inimeste maailm oma väikeste murede ja pisut suuremate rõõmudega. Nii alustab Juhani Püttsepp oma seitsmeteistkümnest jutust koosneva raamatu tutvustust. Raamatu üheksateist tegelast pildistas üles Ingmar Muusikus.

Taevall

Peep Ilmet


Peep Ilmeti luulekogus on nelikümmend neli klassikalises vormis nelikvärssi, illustratsioonideks Eesti silmuskudumise koekirjad.Bibliofiilide rõõmuks on kogu tiraaž – 200 eksemplari – käsitsi nummerdatud ja autogrammiga varustatud.

Lend

Septimus Heapi teine raamat

Angie Sage

Aasta tagasi sai Septimus Heap viimaks kokku oma perega ja avastas, et tema kutsumus on saada võluriks. Ebatavalise võluri Marcia Overstrandi õpipoisina omandab ta teadmisi wõlukunstist, sellal kui Jenna elab mugavalt lossis ja harjub printsessi eluga.
Aga midagi pahaendelist on toimumas.
Marciat jälitab aina tõelisemaks muutuv pimedusvari ning Septimuse vend Simon ihkab kättemaksu – kuid mille eest? Ja kuidas saab pimedusmaagia pärast DomDanieli hukku endiselt õhus olla?

Septimus Heapi uues raamatus kutsub Angie Sage lugejad taas enda loodud fantaasiamaailma, kust ei puudu mõnus huumor ja esimesestki osast tuttavad ehedad tegelaskujud.

ANGIE SAGE on lastele ja noortele kirjutanud üle tosina raamatu ning nii mõnegi ise ka illustreerinud. „Septimus Heapi ” sarja on üle maailma tõlgitud juba 32 keelde ja müüdud üle 38 miljoni eksemplari.


Seal, kus rukkiväli

Nasta Pino

Selle loo keskmeks on ühe lapse maailmanägemine, mille lõhub järsku suur sõda. Minajutustaja on pärit Setumaalt, poeetilisest paigast, kus on elanud nõiad ning alguse saanud legendid ja rahvapärimused, aga ka rahvuslik käsitöö, vanad pulmakombed, lõõtspillimäng, leelotamine, improviseeritud laulmine ja ainuomane kokakunst. Põlvest põlve on see edasi kandunud, sajandeid elus püsinud. Laiema loetavuse huvides olen kirjutamisel loobunud murdekeelest, setu keel on eestlasele salapärane ja võib-olla ka liiga raske. Olgu siis nii. Nasta Pino, sündinud 1934 Mikitamäe vallas Setumaal. Seda raamatut ostes annetad 1 euro, mis läheb ellu astuvate lastekodunoorte stipendiumiks, koostöös sihtasutusega Dharma.


Sabaotsakesed

Enno Reppo

Enno Reppo südamliku lasteraamatu „Sabaotsakesed” tegelasteks on kassike ja koerake. Nad mõlemad on musta-valgekirjud – ühel ninaots must ja sabaots valge, teisel ninaots valge ja sabaots must. Selle väikese välise erinevuse tõttu tekib kiisul-kutsul põnevaid, aga ka ohtlikke olukordi, millest pääsetakse tänu väledatele jalgadele


Oi-oi, Jaana!

Jaan Rannap


Jaan Rannapi uue lasteraamatu peategelane Jaana on väike nutikas tüdruk, kellele meeldib igasuguseid põnevaid lugusid välja mõelda ning sündmusi ja nähtusi pahupidi pöörata. Kord ütleb ta, et vihm puhub, päikest sajab ja tuul loojub, teinekord jälle, et paneme kampsunid jalga ja püksid selga. Siis teatab ta, et oskab hanede keelt, teeb „gaa-ga-ga-gaa!” – ja peab tiibu soputava kurja isahane eest põgenema.Niisuguste lennukate mõtetega tüdruk on Jaana.

Minu piirid-sinu piirid

Milliseid piire vajavad lapsed tegelikult

Jesper Juul

Jesper Juul räägib oma kolmandas eestikeelses raamatus sellest miks ja millised piirid on lapsele vajalikud, kuidas neid kehtestada nii, et nad töötaks ja miks "vanal heal" viisil seatud piirid enam ei tööta. Ta selgitab millest algab enamik vanema ja laste vahelisi probleeme ja pakub neile ka töötavaid alternatiive.

Seda väikest raamatut lugedes ei jää kahtlust, et Juul on kindlasti 21. sajandi lastekasvatuse suurkuju. See raamat räägib kõigest sellest, mida vanasti kutsuti lastele piiride seadmiseks.

Ilmselt peab enamus vanemaid piiride seadmist ja hoidmist laste kasvatamise juures kõige keerulisemaks ja konfliktirohkeimaks tegevuseks üldse.

Kas aga on võimalik piire seada ka nii, et suhted vanemate ja laste vahel ei muutuks halvemaks?

Võib tunduda uskumatu, aga piiride seadmine viisil, nagu Jesper Juul seda kirjeldab, aitab pigem kaasa laste ja vanemate vahelise läheduse suurenemisele.


Minu Haiti

Ellujääja

Tarmo Jõeveer


„Akna taga sajab alla tume tsemendi- ja rusupilv, millele järgneb vali mürin. Järsku on kõik kottpime, tunnen, kuidas mingi suur mass mind kusagile alla tühimikku surub. „See ongi nüüd lõpp!” jõuan mõelda, kui järsku mürin vaibub ja minu kukkumine peatub.”
Haiti – maa, mis seal veedetud aja jooksul näitas mulle oma erinevaid palgeid ning oleks mind napilt igaveseks endale jätnud. 12. jaanuaril 2010 toimus Port-au-Prince’is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid minu sõbrad ja kolleegid ÜROst.
Haiti – maa, kus algas minu uus elu.
Tarmo Jõeveer

Maiad 2012. Maailma lõpp või uue ajastu algus?

Gerald Benedict

Gerald Benedict tutvustab lühidalt maiade ajalugu, kultuuri ja mõttemaailma ning käsitleb 21 maailmalõpule viitavat ennustust.
Ettekuulutuse kohaselt võib aasta 2012 tähistada maailma lõppu või uue ajastu algust. Meist endist sõltub, kas see tähendab kunagiste teadmiste tagasisaamist ja loodusega kooskõlas elamist või materialismi, vaimupimedust ja tehnika ülemvõimu. Raamatus selgitab autor, kas meie võimuses on vältida ajaloo kordumist ja ära hoida ennustatud katastroofe.


Ma olen elus olemise tunne

Jim Ashilevi

Jim Ashilevi (noorte)romaan eristub teiste temaealiste kirjutistest peene stiilitunde ja hea keele poolest. Autor laseb peategelasel liuelda kõigi noorte jaoks oluliste ja sageli valulike probleemide klaaspinnal, lubamata kukkumist tooruse ja vägivalla mülkasse.


Ma nägin üht tüdrukut

Liisa Kams


Liisa Kams (s. 1995) on teismeline eesti koolitüdruk, kes on kolmeteistkümnendast eluaastast luulesse pannud oma mõtteid ja tundeid. Tema luuletused käsitlevad inimsuhteid, ühiskonda, unistusi, igatsusi ja tulevikku, kuhu me suunduda võime, andes aimu uue kasvava põlvkonna väärtustest, maailma mõistmisest ja vaadetest elule. Liisa loomingut on kahel järjestikusel aastal pärjatud Kalju Lepiku luulevõistluse laureaadi tiitliga.

Loomariigi ehituskunst

Raamat tutvustab loomariigi imelisi ehitusmeistreid. Põhitähelepanu on putukate, lindude, kalade, kahepaiksete ja väiksemate loomade erilistel oskustel, nende võimel ehitada omapäraseid, keerulisi ja tugevaid pesi ning seada oma vaenlastele nutikaid lõkse. Põnevust lisavad ruumilised pildid, avatavad informatsiooniaknad ja taskud. Raamatu lõpus on väike küsimustik ja mäng.


Lili Remma ja gongapuuhaldjas. 1

Heidi Raba

"Lili Remma ja gongapuuhaldjas" on põneva triloogia esimene raamat, mis viib lugeja koos grupi röövitud teismelistega seiklema erinevatesse maailmadesse.
15-aastane Lili Remma on tavaline tüdruk, keda on nädalaid painanud ebameeldiv eelaimus. Hirm muutub õõvastavaks tõelisuseks jaaniööl, mil Lili ühe ettevaatamatu sammu järel satub ebardlike olendite ja nende emanda vangistusse. Lili pole ainus, kes peab emand Morga heaks kaevanduses orjama, aga ta on röövitud teismelistest ainus, kes julgeb vastu hakata. Algab võitlus elu ja surma peale.
Kes on Grint, millist saladust peidavad endas porgandipuud, mis väge omavad smaragdrohelised eliksiirikivid ning mis tagajärjed on väravavõtme varastamisel – kõigele sellele leiad vastused Lili Remma seiklustele kaasa elades.


Kratitüdruk Krata ja ääretu suvi

Kuidas tüssata vanapagana õpipoissi?

Evelin Kivimaa


See on lasteraamat, mis pakub midagi nii hingele kui ka naerulihastele. Õe ja venna oma kätega tehtud kratitüdruk Krata on kõige lahedam sõber, keda võib tahta. ABRAKADABRAKARSUMM! Koos on lõbus! Kui vaja, sööstab kratt aga varandusejahile, kollase-oranžitriibuline saba sädemeid pritsimas. Evelin Kivimaa kirjutatud raamatut ehivad Kirke Kangro meeleolukad pildid.

Katused, välisvooder ja viimistlus

Korralik katus, välisvooder ja viimistlus moodustavad hoone väliskesta, mis tagavad majale pika eluea ja aitavad kokku hoida küttekulusid. Ükskõik, kas teil on vaja asendada vananenud katusekate või olete otsustanud uuendada luitunud voodrit, on nähtud vaevast kasu nii funktsionaalselt kui ka esteetiliselt. See raamat on kirjutatud usus, et katusekatte vahetuse, kiudtsementplaadist voodri paigaldamise või räästakasti remondiga saab kogenum iseehitaja ka ise hakkama.Sammsammuliste juhtnööridega käsiraamatust leiate vastused küsimustele, kuidas paigaldada kõige tavalisemat tüüpi katuseid, sealhulgas ruberoidsindlitest, kummikilest, kivist ja plekist katuseid, kuidas remontida katuseid ja välisseinu ning paigaldada sajuveesüsteeme, räästakaste, katteplekke ja luuke.


Jüri soolaleivapidu

Aino Pervik


Täide läheb Jüri kõige suurem soov. Jüri saab oma toa. Jüri isa ja ema ostavad nimelt oma perele uue kodu. Uus kodu on kena maja mereäärsel tänaval. Jüri otsustab teha oma sõpradele soolaleivapeo. Soolaleivapeol aga juhtub nii mõndagi. Sarjas „Tirilinna lood” on ilmunud: „Aiapidu roosiaias”, „Tirilinnas algab kool”, „Kui sa näed korstnapühkijat”, "Krokodill", „Piknik Ristineemel”.

Jaanipäev

Maret Tamjärv, Vivian Siirman, Eesti Vabaõhumuuseum

Jaanipäev on läbi aegade olnud helge ja rõõmus suve alguse suurpüha, mis on segatud looduse salapärase vägevuse, tule maagia, tunnete ja romantikaga.
Olgugi et jaanipäev on läbi aja koos meiega mitmeid „uuendusi“ läbi teinud, on ta põhiolemus samaks jäänud.
Nii nagu muiste, süttivad nüüdki suviselt õitsval Eestimaal jaaniööl tuhanded tuled...
Eesti Vabaõhumuuseumil on koostöös kirjastusega Grenader valminud raamat "Jaanipäev".
Taskupärases suuruses raamatust leiab iga huviline rikkalikult piltidega illustreeritud lugemist jaanipäeva uskumuste ja kombestiku kohta, ent samuti ka praktilisemaid juhatusi toiduretseptide, mänguõpetuste ja laulutekstide näol.


ELMAR ILP. Veri mu kätel

Martin S. Kull

Nagu iga teinegi rahvas, saame päriselt tunnetada oma minevikku ainult ilma selle tumedaid ja traagilisi tahke eitamata. (Rein Raud)

Aastatel 1945-1950 terroriseeris Saaremaad ELMAR ILP, keda paljud peavad tänaseni Saaremaa metsavendade juhiks ja suureks vabadusvõitlejaks. Raamatu autori hinnangul annavad aga Ilbi lugematud õõvastavad roimad hoopis ülima selgusega tunnistust, et tegelikult ta oli kõige kohutavam bandiit, sadist ja sarimõrvar, kes Eestimaa pinnal iial kõndinud. See teos pühib jäädavalt minema Elmar Ilbi nime ümber aastakümneid hõljuva rahvusromantilise aupaiste.

Keskendudes küll valdavalt Elmar Ilbiga seonduvale, annab arhiiviandmetel ja paljudel muudel allikatel põhinev raamat haarava pildi metsavendlusest Saaremaal sõjajärgsetel aastatel ka laiemalt. Autor toob lugejate ette hulga dramaatilisi lugusid teistestki metsavendadest, kuid käsitleb ka paljude julgeoleku heaks töötanud äraandjate saatusi.
Nimede register (300 nime) ja julgeoleku agentide register (70 nime).


Azazel

Boriss Akunin

Moskva 1876. Noor mees astub pargipingil istuva kauni daami juurde ning palub teatraalselt luba teda suudelda. Naine keeldub ning noormees laseb ennast maha. Staažikas uurija peab juhtumit labaseks enesetapuks. Tema noor abiline Erast Fandorin näeb aga teos midagi enamat ning avastab uurimise käigus poliitilise vandenõu. “Azazel” on esimene raamat, kus lugejate ette astub tõeline riiginõunik Erast Fandorin, segu klassikalisest inglise džentelmenist ja vene intellektuaalist. Boriss Akunin on Grigori Tšhartišvili (s. 1956) kirjanikunimi. Jaapani filoloogi haridusega kirjanik (“akunin” tähendab jaapani keeles “närukaela”) elab alates 1958. aastast Moskvas. Tema raamatud pole lihtsalt detektiivromaanid, vaid ka suurepärased kirjeldused kadunud Venemaast. Käesoleva raamatu originaal ilmus 1998. aastal ja praeguseks on Erast Fandorini sarjas ilmunud juba kaksteist raamatut, mis kõik on tõlgitud ka eesti keelde. Venemaal ilmuvad need miljonilistes tiraažides ning tegu on ühe kõige tõlgituma vene kirjanikuga kogu maailmas.


(Soome)maalt ja hobusega

Marjo Näkki

“Soomlased arvavad, et kõigi eesti meeste nimi on Urmas. Eestlased teavad, et kõigi soome meeste nimi on Pekka.” Eestlane ja soomlane – sageli on nende kahe rahvuse tublid esindajad samasse anekdooti tegutsema sattunud, nüüd aga saavad lugejad teada, millise pilguga näeb Eestimaad ja eestlasi soomlanna Marjo Näkki. Raamatu autor otsustas endalegi ootamatult Eestisse korrespondendiks tulla ning avastas, et peab mõnestki stereotüübist loobuma. Humoorikalt kirjeldab ta eesti poliitikuid ning kahe hõimurahva ühiseid ja erinevaid jooni.