Peep Leppik 
Homo sapiens on suremas...

48-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Eesti Ülikoolide Kirjastus 2017

Mõtlemise probleemid on kogu tänases tehnoloogilises maailmas muutunud ülitähtsaks. Kaedes, mida kõike ei taheta Eesti kooliski «muuta», märkame, et mõtlemise arendamisest pole sõnagi… Või vaidlused Rail Balticu ümber – probleem on lahendatav ju lausa mõtlemise tasandil.

Selle aasta jahedal suvel tuli teadlane ja koolmeister Peep Leppik taas (üha leviva pseudoteaduse kiuste) inimese psüühika ja arengu probleemide juurde (veetilkki uuristab kivisse jälje).

Tulemuseks 14 esseed Eestist mõtlemise arendamise ja mõtlemise «surma» teemal.

Teadvustagem – rõhutab autor – mõtlejaks ei sünnita, vaid arenetakse…

Valdur Mikita 
Kukeseene kuulamise kunst 
Läänemeresoome elutunnet otsimas

160-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Välgi metsad 2017

Läänemeresoome elutunne on otsekui kauge ja salapärane saar tänapäeva maailmas, omamoodi vastupanuliikumine kõigele sellele, mille poole nügib inimest kaasaegne elu. On üks suur küsimus, millele otsime vastust: kas sellel saarel on varjul minevik või hoopis tulevik? Kas eestlased on veel hingelt läänemeresoomlased?

Läänemeresoome elutunnet kehastab oivaliselt kukeseen. Kukeseen on üks neid salapäraseid seeni, mida ei ole siiani õnnestunud kultiveerida. Ta kasvab üksnes vabas looduses. See isepäine seen on keeldunud metsast välja tulemast, kuigi enam kui sada aastat on püütud talle selgeks teha, et elu põllul on palju parem kui elu metsas. Mõnda natuuri lihtsalt ei õnnestu tsiviliseerida, putkesta palju tahad.

Kujundanud Maite Kotta 

Tiia Toomet
Vanaduse võlud
136-leheküljeline kõvas köites raamat
Tammerraamat 2017 

Tõepoolest, hea on vana olla!

Lapsed on suureks kasvatatud, eluase olemas, asju ülearugi. Ei pea enam muretsema nii palju oma välimuse pärast, võid käia riides lihtsamalt ja mugavamalt, loobuda kõrgetest kontsadest, moehilpudest, pole tarvis lakkamatult igasugust träni juurde osta. Enamgi veel, nüüd lõpuks tohid olla avalikult egoistlik, mõelda rohkem iseendale ja oma soovidele.

Vaimukas mõttekogumik Tiia Toometilt. 

Ene Hion, Marju Lauristin ja Margot Visnap
Marjustini sajand
Kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast
295-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Hea Lugu 2016 
 «Marjustini sajand» ühendab ühe suguvõsa loo ja Eesti ajaloo, koduse poliitika ja tänapäeva Euroopa probleemid. Siin saavad kokku essee ja intervjuu, pihtimuslik meenutushetk ja põhimõtteline diskussioon, emotsionaalne monoloog ja teoreetiline arutlus, isiklik saatus ja ühise aja lugu.

Autorid on teinud seda raamatut lootuses, et selles visanduva eluilma jooned lõikuvad lugeja omadega ja aitavad tal selitada ka oma vaadet möödunud ja praegusele ajale siin, meie ühises ja igaühele erinevas Eestis ja murelikult tulevikku vaatavas Euroopas.


Kujundanud Peeter Laurits
Kaanekujundus Mihkel Maripuu

Hannes Võrno
Missioon
Ühe missiooni päevikud
435-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Maagiline Ruum 2016 

Oma elu pöördepunkti jõudnud mehed ei kipu end tavaliselt avama. Ennast avanud mees on nõrk ja haavatav ‒ nõnda mõtleb suurem osa mehi. Nii jäävadki meeste sisemised võitlused vaid nende endi ja paari väga lähedase inimese teada.

Kuid Võrno on otsustanud sellest ringist välja murda, ja tema raamat väärib juba ainuüksi seepärast lugemist. Taktitunne ja diplomaatiline kõnepruuk on kõrvale jäetud ning lugejal on harukordne võimalus lasta endale asju otse näkku öelda. Kas ta öelduga nõustub või mitte, see on juba tema otsustada.

Raamatu teine ja võib-olla hoopis suurem väärtus seisneb aga muus. Eestist on viimase 25 aasta jooksul käinud sõjalistel missioonidel üle 3500 mehe ja naise. Nende tegemisi on avalikkuse ette toodud palju, kuid nende tundeid, mis missioonidel olemisega kaasnevad, suhtedraamasid, siseheitlusi ja omavahelisi keerulisi suhteid, mida põhjustab pikka aega kestev suletud süsteemis viibimine – peaaegu üldse mitte. Võrno raamatuga saab see suur tühimik täidetud.

Kui julged, saa osa sellest energiavoost, mis Võrnost hoovab!

Head lugemist! 

Indrek Hirv
Tartust Pariisi ja tagasi
Rännakutest, kunstist ja möödanikust
Koostanud Kadri Asmer
238-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat
Go Group 2016

Kogumik «Tartust Pariisi ja tagasi» koosneb luuletaja Indrek Hirve reisikirjadest, esseedest ja luuletustest, mis on inspireeritud rännakutest nii geograafilises kui ajaloolises mõõtmes.

Indrek Hirv on kasvanud üles kunstnikest vanemate Helgi Hirve ja Louis Paveli sõpruskonnas, selles on kujunenud tema kultuurilised väärtushinnangud ja kunstilised tõekspidamised. Raamatusse koondatud tekstid on elu jooksul kogunenud mälestused, mis ei ole jäädvustatud faktitäpsusi taga ajades, vaid lugupidamisest möödunu vastu. Nii on tegemist ühtaegu biograafilise ja kultuuriloolise materjaliga, mis on kirja pandud läbi ühe inimese silmade.

Pole kaheldav, et 20. sajandi esimeses pooles tähendas Pariis Eesti kultuurile palju – see oli omamoodi eeskuju ja ideaal. Nii elasid seal erinevatel ajahetkedel Jaan Koort, Aleksander Tassa, Konrad Mägi, Friedebert Tuglas, hiljem Ado Vabbe, Eduard Wiiralt, Karl Pärsimägi ja palju muud kunsti- ja kirjarahvast. Kõik nad on olulised tegelased ka Indrek Hirve lugudes. Siiski ei viita raamatu pealkiri «Tartust Pariisi ja tagasi» ainult liikumisele nende kahe linna vahel, vaid see on kujund, mis tähistab unistamist, teeleminekut, kirge, kojujõudmist.

Kogumik on illustreeritud fotode ja kunstiteostega nii muuseumide kui ka erakollektsionääride kogudest.


Kujundanud Peeter Paasmäe
 

  Jon Katz
Simoni päästmine
Kuidas hooletusse jäetud eesel mulle kaastunde tähendust õpetas
Inglise keelest tõlkinud Tiiu Saar
226-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Sinisukk 2016 

2011. aasta kevadel võttis Jon Katz vastu telefonikõne, mis seadis kahtluse alla kõik tema arusaamad halastusest ja kaastundest. Loomakaitseametnik oli leidnud ühest New Yorgi osariigi põhjaosas asuvast farmist hooletusse jäetud eesli ning lootis, et Jon ja tema abikaasa Maria on nõus loomakese endale võtma. Jonil polnud plaanis tuua oma koju, Bedlami farmi, veel ühte asukat, liiati väga haiget eeslit. Aga kohe, nähes Simonit, tundis ta temaga äärmiselt tugevat sidet. Simon läks talle sügavalt hinge. Nii otsustasidki Jon ja Maria eesli enda juurde võtta.

Simoni paranemise teekond ei olnud kergete killast. Loom oli nõrk ja alatoidetud ning vajas peaaegu lakkamatut hoolitsust, aga Jon oli otsustanud aidata tal terveks saada. Jon söötis Simonit käest, luges talle ette raamatut, viis teda jalutuskäikudele ning isegi puistas talle südant nii nagu vanale usaldusväärsele sõbrale ja Simon hakkas imekombel, just nagu samaga vastates, õpetama Jonile kaastunde tõelist tähendust, näitama viise, kuidas see võib inimese elu muuta.

Simonilt saadud õppetund lahkusest ja empaatiast tõi Joni ellu Iirimaalt pärit hättasattunud borderkolli, kes vajas kodu, pimeda poni, kes oli viisteist aastat elanud lageda taeva all, ning uue farmi, kuhu koos Mariaga kolida. Nii nagu tuntud kangelased – don Quijotest Shrekini –, kes astusid eluraskustele vastu koos oma eeslitega, hakkas Jon mõistma kaastunnet ja halastust uuel moel, õppis end avama «mitte üksnes Simonile ja teistele loomadele, vaid inimlikele elamustele. Armastusele, riskile, sõprusele. 

  Chris Hadfield
Astronaudi soovitused eluks Maal
Esimene kosmosekõnnil käinud kanadalane
Inglise keelest tõlkinud Ülle Jälle
280-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Ersen 2016 

Mida õpetas kosmoses viibimine mulle leidlikkuse, otsustavuse ja kõigeks valmis olemise kohta.

Chris Hadfield treenis aastaid astronaudiks saamise nimel ja viibis peaaegu neli tuhat tundi kosmoses. Ta on murdnud kosmosejaama sisse Šveitsi armee noaga, visanud lennukit juhtides aknast välja mao ja jäänud ajutiselt pimedaks, rippudes orbiidil liikuva kosmoselaeva välisküljel.

Selles raamatus näitab Hadfield väljaõppele ja kosmose avastamisele kulunud aastaid kirjeldades, kuidas muuta võimatu võimalikuks. Ergutavad ja värskendavad mõtteterad, mida ta oma uuenduslike, meelelahutuslike lugudega välja toob, õpetavad lugejat mõtlema nagu astronaut ja muudavad alatiseks seda, kuidas suhtuda ellu Maal – eriti iseenda ellu.

Chris Hadfield on üks kogenumaid ja edukamaid astronaute maailmas. 2013. aasta mais naasis Hadfield Maale, olles viis kuud teeninud komandörina rahvusvahelises kosmosejaamas (see oli tema kolmas missioon). Hadfield oli USA õhujõudude katselendurite kooli 1988. aasta parim lõpetaja ja 1991. aastal USA mereväe aasta parim katselendur. Astronaudiks valiti ta 1992. aastal.


Kaanekujundus Reet Helm

  Mikk Sarv
Kuu
215-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2015 

Raamat Kuust jagab õpetusi ja näpunäiteid, kuidas saada lähedaseks meile lähima taevakehaga. Kuu on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal, Kuu liikumise jälgimine läbi tähtkujude on pannud aluse tähestike tekkele, Kuu on põnev, saladuslik ja müstiline. Keeleuurijad on isegi oletanud, et arvsõna «kuus» võib olla meie keelde tulnud taevakeha Kuu nimest.
Kuuga lähedaseks saamine on suur väljakutse igaühele, kuid see tasub end kuhjaga ära. Raamatus on otsesed juhised, kuidas Kuu mõjudest juhinduda oma igapäevastes tegemistes, nii nagu meie esivanemad seda on teinud, tajudes Kuu jaotumist kuueks osaks.
Mikk Sarv (snd 1951, Tartus) on bioloog, mõtiskleja ja rahvapärimuse uurija, raamatute «Ilmasilmaja» (2005) ja «Sõna jõud» (2012) autor. Tema regilaul ja vilepill kõlavad nii Eesti filmides, raadios kui ka rahvakogunemistel. Kuu saladusi on ta uurinud juba neli aastakümmet.


Kujundanud Päivi Palts
Kaanekujundus Martin Vällik

Valdur Mikita
Lindvistika
ehk metsa see lingvistika
236-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
2015 

Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava suitsusauna. Ongi kõik.
See on tähendamissõna rahutu hingega igavesti põgenevast saunast, elusülemitest, maakodust ja kosmilisest teadvusest, väikesest inimesest, kes tahtis saada täiuslikuks introverdiks ja muutus kogemata mesilaseks.
Triloogias ilmunud: «Metsik lingvistika», «Lingvistiline mets».


Kujundanud Maite Kotta

Maailma tähtpäevad
Koostanud Allan Espenberg
343-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Tammerraamat 2014 

Erinevatele teemadele pühendatud täht-, mälestus- ja pidupäevi on maailmas tuhandeid, tõenäoliselt isegi miljoneid. Pealegi mõeldakse kõikvõimalikke tähtpäevi pidevalt juurde. Näiteks Ameerika Ühendriikides, aga ka teistes maades on lausa selliseid inimesi, kelle põhitöö ongi uute tähtpäevade väljamõtlemine.
Tähtpäevi on nii üleilmseid ja piirkondlikke kui ka riigi- ja organisatsioonisiseseid ning lisaks veel selliseid, mis kehtivad ainult mõne osariigi, provintsi, oblasti, maakonna või linna piires. On ka palju sugukondlikke ja perekondlikke tähtpäevi, millest nii mõnigi on kasvanud rahvusvaheliseks.
Käesolevasse raamatusse on kogutud peaaegu kõik laiemalt tähistatavad rahvusvahelised päevad. Iga tähtpäeva juures on selle saamislugu ning tähistamise tavad. Nii et seda raamatut kasutades on iga päev pidupäev.


Kujundanud Villu Tammer

Valdur Mikita
Lingvistiline mets
Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi
240-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Grenader 2013 

Lingvistiline mets on sülem inspireerivaid ja ebaharilikke mõtteid eesti keelest, loodusest ja kultuurist. See on kosutav lugemine kõigile, kes otsivad vastust küsimusele, miks on Eesti maagiline paik. Raamatus on juttu seentest, putukatest, soome-ugrist, suitsusaunast, metsast, kultuuriteooriast, jalgrattasõidust ning päratust kosmiliste mõõtmetega kartulikonksust, mida veel ükski eestlane pole suutnud Munamäe küljest lahti kiskuda.

Kaanekujundus Maite Kotta