August Gailit
Toomas Nipernaadi
264-leheküljeline pehmes köites raamat
Hea Lugu 2015
«Toomas Nipernaadi» on üks Eesti kirjandusklassika omapärasemaid teoseid ning selle samanimeline peategelane kahtlemata meie kirjandusloo põnevamaid karaktereid. Esmapilgul näib ta mehena, kes lihtsalt reisib paigast paika, võidab südameid ja jutustab lugusid, et siis lahkudes ühe hetkega kõik unustada...

Aga võib-olla suudab just tema oma rännakute kaudu talletada kõigist enam? Ehk jäävad tõepoolest talle kalliks kõik hetked, kõik südamed ühtmoodi?
«Toomas Nipernaadi» idee olevat Gailitil sündinud Berliini teatris ühe mehe sammukaja kuuldes ja kes soovib, tabab miski kummalise kumina või iselaadse helina ka romaanitekstis. Romaanikangelases on paljuski nähtud kirjaniku enda alter ego´t – Gailiti arrogantsi ja bravuuri all teadsid lähedased peituvat samuti õige õrna ja nukravõitugi hinge, kelle tunneb lugeja kahtlemata ära ka Toomas Nipernaadis.

Alates esmailmumisest 1928. aastal on teos vallutanud ühe südame teise järel ning usutavasti lummab see veel mitmeid inimpõlvi. On sellesse ju kõige muu kõrval salvestatud ka unenäoline Eestimaa suvi – küll üürike, ent samas igavesti taastulev.

Jaan Tangsoo
Pikse tütar
216-leheküljeline kõvas köites raamat
Varrak 2014

Ühed inimesed lähevad ühiskonnas toimuvate muudatustega kaasa, aga teised mitte. Ühtede jaoks tähendavad muutused progressi, ent teiste jaoks regressi ning kogu nende senise maailma kokkuvarisemist. Viimaste hulka kuulub ka käesoleva romaani peategelane Alma, kelle senine elu on möödunud maal loomade ja talutööde seltsis, ent nüüd on selle kõigega lõpp.

Kuidas elada edasi, mis moel toimida ja milleks, kui vanainimene on tervisehädade tõttu kistud välja oma senisest harjumuspärasest elurütmist ning sattunud linna tütre juurde, kus ta enam millestki aru ei saa?

Jaan Tangsoolt on Varrakus viimati ilmunud romaan «Peremehed» (2013)

Richard Roht
Verioja mõis

224-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Eesti romaanivara
Eesti Raamat 2014

Romaanis käsitleb autor mõisa ja maarahva teemat uudsest vaatenurgast. Mõis kui tegevuspaik pole varem eesti kirjanduses sel määral käsitlemist leidnud. Kirjanik vaatleb viiekümne aasta pikkust perioodi Verioja mõisa ajaloos – 19. sajandi viimasest veerandist kuni Eesti iseseisumisaja esimeste aastateni.

Veriojast käivad üle 1905. a sündmused, Esimese maailmasõja lahingud, 1917. a punane terror ja lõpuks Vabadussõda, mille järel jagatakse maarahvale ajalooliste vaenlaste kasutuses olnud maad. Romaani peategelane on Verioja uus mõisnik, Venemaalt saabunud rittmeistrist parum Gottlieb Felder-Sternberg, kes loodab isalt päranduseks saadud rahaga korda teha viletsa ja soise maanurga Lõuna-Eestis. Tema prototüübiks on peetud kuulsat Sangaste krahvi Friedrich von Bergi (1845–1938), kes on tuntuks saanud kui teraviljade, eeskätt rukkisortide aretaja.

1917. aastal vene punaste poolt kordasaadetud kuritegude kujutamise tõttu paigutati romaan nõukogude ajal erifondi.

Ljudmilla Mihkelsoo ja Virgo Mihkelsoo
Isetervendaja käsiraamat 400-leheküljeline kõvas köites raamat
Remedyway 2013
 
Avasta ja kõrvalda kõik sinu organismis tekkinud funktsioneerimise takistused. Teadlaste uurimistulemused ja nõuanded, arstide ja tervendajate praktika, rahvameditsiin.
Käsiraamatust on abi, kui soovite: hoida ära haiguste teke ja häälestada organism tervise lainele; aktiveerida ja käivitada taastus- ja iseravijõud; saada teadmisi, kuidas toetada oma organismi ilma ravimitega liialdamata; parandada tervist looduslike vahenditega – taimed, mesindussaadused; kõrvaldada häireid elundkondade talitluses (sh ainete defitsiidi korral); valmistuda raviks ja muuta mistahes ravi tõhusamaks.

Valve Saretok
Väike süda
208-leheküljeline kõvas köites raamat sarjast Eesti romaanivara
Eesti Raamat 2013
Valve Saretoki (1911–2004) tuntuimaks teoseks on tema Tartu-romaan «Väike süda«. Teos keskendub peategelase Katrini suurele ja romantilisele armastusloole. Tartu Ülikoolis õppiv ja samal ajal moeäris töötav neiu on sügavalt kiindunud vabameelsesse noormehesse Tuurvali. Katrini väikekodanlik elustiil ja mõtteviis ei sobi Tuurvalile, keda köidavad rännakud kaugetel meredel ja maadel. Kuid Katrini väike süda ei suuda seda mõista. Oma kurbust püüab neiu leevendada osavõtuga korporatsioonide tegevusest ja ballidest, veetes aega teiste noormeestega. Ootamatult teeb Katrin abieluettepaneku kauaaegsele sõbrale ja austajale Peetrile, sundides nii oma südamest lahkuma Tuurvali, et too ei segaks tema turvalist abielu.

Autori hea jutustamisoskus ja ladus stiil teevad raamatu mõnuga loetavaks ja kuigi domineerib romantiline käsitluslaad, annab teos avarapilgulise sissevaate Tartu tolleaegsese üliõpilaskonna eluolusse ja tegemistesse.

Jaan Tangsoo
Peremehed
272-leheküljeline kõvas köites raamat
Varrak 2013
 
Jaan Tangsoo romaan «Peremehed» kaardistab elu depressiivses väikelinnas. Kuid ei maksa arvata, nagu oleks siinne argipäev, ehkki tagasihoidlikum, kuidagi põhimõtteliselt teistsugune kui mõnes suurlinnas, säravas seltskonnas või kõrgel võimukoridorides. Ka siin möllavad inimlikud kired. Nii trööstitutes paneelelamutes kui ka uhketes eramutes. Ka siin on igaühel kanda mineviku koorem – raskem või kergem, kuidas kellelgi. Sellega võideldakse väga erineval moel – kes endasse tõmbudes, kes palgalise internetikommentaatorina sappi pritsides, kes viinast unustust otsides. Siiski pole inimlik hoolivus ja sõprus sellestki maailmast päriselt kadunud ning see annab lootust.

  Nelly Vahtramaa
Eestimaine tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja
32-leheküljeline pehmes köites raamat
Remedyway 2012 Raamatus räägitakse lahti:

• Tatar kui iidne põllumajanduslik kultuur
• Tatra koostis
• Tatra farmakoloogilised ja ravivad omadused
• Tatar aitab hästi ravida
• Kuidas tarvitada tatart

Klounid ja faunid

August Gailit

August Gailit oli mitmekülgne Eesti kirjanik, üks rühmituse “Siuru” loojatest. Oma följetonikogus “Klounid ja faunid” on ta võtnud ette Eesti kirjandusmaastiku, aga eriti just sellesama “Siuru”, mida ta ise oli aidanud asutada. Siin on ta teritanud hambaid nii Friedebert Tuglase, Marie Underi kui ka Artur Adsoni kallal, aga puudutamata ei jää ka kunstnikud. “Klounid ja faunid” avaldati algselt 1919. aastal, aga raamatu tekst kõlab nii mõneski mõttes väga tänapäevaselt.

Jaanus Vaiksoo raamatu järelsõnas:
Tegemist on ühe ütlemata lustliku raamatuga, kirjandusliku mänguga, mis tekitas omal ajal tublisti furoori ja jättis endast maha mitmeid värvikaid legende, mida kirjandusrahvas naudib tänini. Ent Galiti följetonikogu pole kaugeltki kirjanduslooline nähtus. Ligi sajand hiljem on selles küllaldaselt vaimukaid äratundmishetki, nagu oleks kirjanik need hoogsalt paberile visanud alles eile.

Eilsest tänasesse

Jaan Tangsoo

Oma romaanides teravate süžeedega silma paistnud autor on seekord võtnud vaatluse alla hävituspataljonide tegevuse metsavendade hävitamisel, samuti ka KGB poolt toimepandud kuriteod Nõukogude Eesti elanike vastu. Mitme läbiva süžeeliiniga romaanis on kesksel kohal noore mehe Leo kujunemislugu, tema püüdlused hariduse omandamiseks, isikliku õnne leidmiseks, normaalse elu elamiseks ses keerulises ja vastuoludest tulvil ajajärgul, mil olime sunnitud elama võõra võimu all.

Vaikimise valus hind
Kristina Krigul


Käesolev raamat põhineb tõsielulistel sündmustel. Elu viis tüdruku Narva, seal, linnalähedal asuvas Olgino külaklubis kohtas ta vene rahvusest sõdurpoissi. Noored armusid, aga saatus otsustas teist rada käia.
Autor Valve Reidla (Kristina Krigul) on sündinud Petseris. Sõjakeerises sattus perekond Võrru, kus möödusid tema lapsepõlv ja kooliaastad. Kevadest 1967 elab Valgamaal.
Lugu oli ka saates "Sind otsides".

Ritsikas

Jaan Tangsoo

Kui lapsel ei ole aimugi, kes on tema isa. Kui lapse emale läheb korda ainult korralik peatäis ja last vajab ta üksnes selleks, et elamispinda saada. Siis võibki juhtuda, et ühel hetkel kukub viieteistkümneaastasel tüdrukul karikasse viimane piisk ja temast saab Ritsikas, kelle kodukoht on seal, kuhu esimene ettejuhtuv buss viib, ja öömaja seal, kuhu jalad viivad. Kuigi saatusel on noorele inimesele veel nii mõnigi katsumus varuks, suudab Ritsikas oma elu lõpuks joone peale saada.
Nagu oma raamatutes varemgi, säilitab Jaan Tangsoo ränkadest teemadest hoolimata elujaatava tooni.

Kolmas võimalus

Laine Tangsoo

Noor parašütist lennutatakse Teise maailmasõja päevil kusagil Venemaal sakslaste tagalasse. Täis nooruslikku entusiasmi, valmis sooritama kangelastegu, et teenida kodumaad ja pälvida tunnustust, maandub radisti eriväljaõppe saanud Lavinia sügavasse metsa, et järgmisel päeval ühineda selles piirkonnas tegutseva suure partisanisalgaga. Kuid järgmist päeva ei tulegi. Mis saab Laviniast, kui püssitorud suunatakse otse neiule ja ümberringi lebavad eilsed sõbrad ja kaasvõitlejad... Romaani ilmestavad kontrastid: sõda ja rahu, suvi ja talv, elu ja surm, kohusetunne ja reetmine, armastus ja vihkamine. Kuid must ja valge ei ole ainsad toonid, sest on ka kolmas võimalus...

Laine Tangsoo on teenekas pedagoog, Tõrva Gümnaasiumi geograafiaõpetaja, pärjatud Aasta Õpetaja tiitliga. "Kolmas võimalus" on tema debüütromaan.

Perroon

Jaan Tangsoo

Kaks meest istuvad vaksalis. Nad vahivad perrooni, inimesi, suveööd, lonksavad õlut ja muudki. Ajast pole puudu kummalgi, sest üks neist on rongist maha jäänud ja teise jaoks paistavad kõik rongid juba läinud olevat… Ja üks meestest pajatab teisele ajakuluks oma lugu, elukunstniku lugu, kuidas on temast saanud see, kes ta on, kõigist sidemeist ja kohustustest vaba mees, keda ei ahista omand ega himud. Ootamatumaid pööranguid jagub lõpuni. Aga mis või kes see õigupoolest on, kes inimese saatust juhib ja sellesse kõige järsemaid kurve loob? Kas keegi kõigevägevam, või kaasinimeste teod ja tahtmised, või viimati inimene ise oma kurjuses ja headuses?
„Perroon” on Jaan Tangsoo kolmeteistkümnes raamat.

Nukud ja õunad

Grete Kutsar

Kyle on tavaline teismeline, kes viimasel ajal on hakanud kannatama sagedaste teadvusekaotuste all. Kui järjekordne haigushoog ta haiglasse viib, ilmub palatisse salapärane ent kütkestav Beatrice, kes lubab ühe pisikese teene eest kõik tüdruku probleemid lahendada. Kyle võtab pakkumise vastu, teadmata, et sellega tema mured alles algavad ja teene, mida Beatrice vastutasuks nõuab, ei olegi nii pisike. Järk-järgult avaneb tõsiasi, et maailm ei ole tingimata selline, nagu paistab. Igapäevaelu varjus tegutsevad jõud, kelle täpne olemus ja motiivid on väljaspool inimmõistuse haaret, kuid kes vajavad oma eesmärkide täideviimiseks inimesi. Selliseid, nagu sina või mina.

Grete Kutsar sündis 1990. aastal Tartus, senine elu on möödunud Valgas. Pärast Valga Gümnaasiumi lõpetamist 2009. aasta kevadel alustas õpinguid Tartu Ülikoolis. Kirjutamisega tegi algust juba lapsena, seni on avaldanud lühijutte koolilehes. „Nukud ja õunad” on autori esimene romaan.