Lauamäng Linnumäng

Linnumäng pakub võimalust mängulise tegevuse käigus tundma õppida 20 Eesti linnuliiki. Mäng koosneb lindude pildi- ja nimekaartidest, mille abil saab mängida vähemalt kümmet erinevat mängu alates lihtsamast memoriinist kuni teatevõistlusteni. See on hea õppevahend lasteaedadele ja kooli esimestele vanuseastmetele, kuid sobib mõnusaks seltskondlikuks olenguks ka vanematele.

Mängukarbis on: 90 mängukaarti ja mängujuhend

Head Eesti mõistatused

Eesti mõistatuste tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist. Mõistatusi on kokku üle 600.

Kaardipakki on kogutud nelja tüüpi mõistatusi:
1. On tavalisi mõistatusi, kus on esindatud juba tuntuid häid, kuid ka uusi ja huvitavaid mõistatusi.
2. Tänapäeval väga levinud keerdküsimused ehk naljaküsimused, kus on küsija eesmärk nalja saada ja vastajat lollitada. Tihti ei ootagi küsimuse esitaja vastust, vaid vastab ise peale mõningast pausi.
3. Ettearvamatud ja eesti keele ning folkloori piirimaile jäävad liitsõnamängud, kus küsimuse (missugune või milline) ei olegi omadussõna, vaid ootamatu liitnimisõna.
4. Piltmõistatused on nagu nimigi ütleb, pildipõhised mõistatused, kus on ainult üks küsimus „Mis on pildil?“. Vastuseks on pildil oleva eseme, nähtuse, olukorra nimetus või kirjeldus.

Head Eesti muinasjutud

Muinasjutte on täpselt 50. Iga muinasjutt on enamasti mahutatud ühele kaardile, nii saab huviline kiirelt kätte terve loo. Mõni lühem lugu on kaardi ühel poolel. Algupärased muinasjutud pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist. Lood on kaardi omapära tõttu lühendatud, mõte ja õpetlikkus on aga jäänud.
Loo päritolu iseloomustab kirivöö muster. Iga muinasjutu lõpus on lapsele nö kontrollküsimus, arutlemaks seda suurema inimsega.
Siin on muinasjutte, kus tegutsevad nii tavalised kui imevõimetega tegelased, loomad, kes oskavad rääkida ja rumal vanapagan.

Helen Fielding
Bridget Jones
Poisi järele hull 448-leheküljeline pehmes köites raamat
Varrak 2014

Mida teha, kui sõbranna kuuekümnenda ja armukese kolmekümnenda sünnipäeva pidu juhtuvad samale päevale? Kumb on parem, kas surra Botoxi kätte või üksindusest, et oled nii kortsus? Kas netikohtingul sobib end nooremaks valetada? Kas emal on ebaeetiline lasta endale föönisoeng teha, kui lapsel on täid peas? Kas on normaalne jätta lugemisprillid edevusest ette panemata, kui endast palju noorema armukese peast täisid otsid? Kas dalai-laama säutsub omal käel või käib assistent tema eest Twitteris? Kas on normaalne, et mida rohkem säutse, seda vähem jälgijaid? Kas tehnoloogia on tänapäeval viies loodusjõud? Või on viies loodusjõud hoopis puit? Kui määrida täidlusefektiga huulegeeli kätele, kas sõrmed muutuvad siis täidlaseks? Kas tänapäeval pärast kaht kohtingut ja kuut nädalat sõnumineerimist kellegagi voodisse minna teeb sama välja, mis Jane Austini päevil pärast kaht kohtingut ja kuut kuud kirjavahetust abielluda?
Mitmesuguste kaasaegsete probleemidega kimpus, pistab Bridget Jones rinda leina, üksikemaduse, säutsumise, sõnumineerimise ja tehnoloogiasaavutustega ning taasavastab oma seksuaalsust, ja seda kõike – hoiatus, kohe tuleb halva kõlaga vanamoodne väljend! – keskeas. Neliteist aastat väldanud vaikuse järel võidukalt lagedale ilmunud «Bridget Jones: poisi järele hull« on ajakohane, liigutav, õrn, lummav, teravmeelne, elutark ja hirmus naljakas raamat.

Helen Fielding kirjutas romaanid «Bridget Jonesi päevik» ja «Bridget Jones: täitsa lõpp» ning osales samanimeliste filmide stsenaariumi kirjutamisel. «Bridget Jones: poisi järele hull» on Fieldingi viies romaan. Autoril on kaks last ja ta elab Londonis, vahetevahel ka Los Angeleses.

Hando Runnel
Vanad sõbrad

204-leheküljeline kõvas köites raamat
Ilmamaa 2015
 Hando Runneli uusi luuletusi koos autori illustratsioonidega.

RAAMATU SÜND. MUINASJUTT 

Raamat sai valmis libinal-labinal,
rahvas läks marru, sibinal-sabinal,
lugema hakkas, kribinal-krabinal,
unustas muu kõik, puginal-paginal.


 

August Gailit
Toomas Nipernaadi
264-leheküljeline pehmes köites raamat
Hea Lugu 2015
«Toomas Nipernaadi» on üks Eesti kirjandusklassika omapärasemaid teoseid ning selle samanimeline peategelane kahtlemata meie kirjandusloo põnevamaid karaktereid. Esmapilgul näib ta mehena, kes lihtsalt reisib paigast paika, võidab südameid ja jutustab lugusid, et siis lahkudes ühe hetkega kõik unustada...

Aga võib-olla suudab just tema oma rännakute kaudu talletada kõigist enam? Ehk jäävad tõepoolest talle kalliks kõik hetked, kõik südamed ühtmoodi?
«Toomas Nipernaadi» idee olevat Gailitil sündinud Berliini teatris ühe mehe sammukaja kuuldes ja kes soovib, tabab miski kummalise kumina või iselaadse helina ka romaanitekstis. Romaanikangelases on paljuski nähtud kirjaniku enda alter ego´t – Gailiti arrogantsi ja bravuuri all teadsid lähedased peituvat samuti õige õrna ja nukravõitugi hinge, kelle tunneb lugeja kahtlemata ära ka Toomas Nipernaadis.

Alates esmailmumisest 1928. aastal on teos vallutanud ühe südame teise järel ning usutavasti lummab see veel mitmeid inimpõlvi. On sellesse ju kõige muu kõrval salvestatud ka unenäoline Eestimaa suvi – küll üürike, ent samas igavesti taastulev.

Piret Raud
Tobias ja teine B
109-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Mustvalge 2010
 
Tobias käib teises klassis ja tal on palju toredaid sõpru. Näiteks Uku, kellel on siga nimega Nossu ja pikkade juustega muistsed esivanemad. Või Linda, kes oskab balletti ja teab, mis tähendab «autogramm». Või hoopis Gregor, kes on küll kohutavalt riiakas, ent sellest hoolimata lahe kaaslane. Üheskoos võtavad lapsed nii mõndagi naljakat ette ja kuigi kõik ei pruugi just alati niimoodi laabuda, nagu algselt plaaniti, lõpeb kõik ikkagi hästi.

Tänase päeva Eesti koolilaste elu on kirjeldatud suure soojuse ja heatahtliku huumoriga.