Sooradadel

Juhan Lepasaar

Juhan Lepasaare esimese loodusraamatu “Laaneteedel” (1989) võttis lugejaskond vastu tänuväärse huviga. Isegi sedavõrd, et autorit hakati kutsuma Alutaguse Juhaniks.
Kodukandi looduse ja inimeste tutvustamist jätkas Alutaguse Juhan 1996. aastal ilmunud raamatus “Sooradadel”. Selles püüdis ta järgnevatele põlvedele jäädvustada meie esivanemate pandud kohanimesid ja looduskogemust, sest aja jooksul kõik muutub ja palju kaob.
Raamatu “Sooradadel” käsikirja retsenseeris omal ajal Fred Jüssi. Ta kirjutas: “Võtsin käsikirja lugemiseks ette nagu töö, ent tööst kujunes tõeline nauding. Ei mäletagi, et oleksin Eestimaast lugenud tükil ajal selles laadis midagi nii köitvat”.
Nüüdses kordustrükis on käsikirja pisut kaasajastatud, sellele on lisatud autorit tutvustav eessõna ning hulk värvipilte Muraka ja Sirtsi raba loodusest. Raamatu kasutamist kergendab koha- ja inimeste nimede ning liikide register.

Ilmumisaasta 2011
Formaat PK; Lehekülgi 175; Mõõtmed 210x145

Vahing. Mälestusi Vaino Vahingust

Külli Trummal

Vaino Vahing oli ühtaegu nii kirjanik kui dramaturg, psühhiaater kui teadlane, kohtuarst kui näitleja - ja veel üht kui teist muud.
Oma mälestusi jagavad ja Vahingu rollide üle arutlevad tema kaasaegsed ja sõbrad: Lapsepõlvest ja noorusaegadest räägivad Valdur Täll, Peeter Tulviste ja Ingo Normet; doktor Vahingust Airi Värnik ja Alo Jüriloo, Lembit Mehilane; sõprusest Jüri Arrak, Jaak Rähesoo, Leo Lapin; armastusest Maimu Berg ja Anne Kalling, kirjanik Vahingust Valle-Sten Maiste, Madis Kõiv, Arvo Valton, Olev Remsu, Paul-Eerik Rummo, Joel Sang, Andres Ehin, Mart Trummal. Teatrist: Mati Unt, Tõnu Tepandi, Tiia Kriisa, Ingo Normet, Raivo Adlas, Andres Ots, Jüri Lumiste, Üllar Saaremäe, Tõnis Arro, Hannes Kaljujärv, Kalev Kudu. Isast: Julia Laffranque. Miniatuurid kaunistavad raamatut: Hando Runneli joonistus, Andra Teede luuletus, Indrek Hirve stseen, Peeter Tulviste meenutus. Lisaks on avaldatatud Vahingu kirjad Maie Kaldale kirjanikuks kujunemise ja Ingo Normetile teatrisse mineku ajast. Ka on raamatus rohkesti huvitavaid fotosid, valikbibliograafia, elukroonika, näidendite ja lavastuste nimekiri, register.

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Hermes
Toimetanud Luule Epner
Formaat KK; Lehekülgi 256; Mõõtmed 160x240

Vaevatud

Reeli Reinaus

Silver ja Stiina on kaksikud, kelle elu pöörab pea peale, kui nende pere kolib elama vanasse mõisasse. Lisaks sellele, et vend ja õde peavad kohanema uue kooli ja vanemate lahkuminekuga, hoolitsema arvutisõltlasest noorema venna eest ja taastama omavahelised normaalsed suhted, tuleb neil harjuda öiste luupainajatega. Üha sagedamini mõtlevad nad, et luupainajad võivad olla seotud mõisaga, kus nad elavad – seda enam, et ümbruskonna elanikud räägivad mõisa kohta hirmulugusid või on hoopis kidakeelsed …

Ilmumisaasta 2011
Kirjastus Hermes
Toimetanud Luule Epner
Formaat KK; Lehekülgi 256; Mõõtmed 160x240

Sõnumitooja

Markus Zusak

Ed Kennedy on noor taksojuht, pateetiline kaardimängija, saamatu romantik, kes on lootusetult armunud oma töökaaslasse ja sõpra Audreysse. Ed elab koos kohvisõltlasest koera Uksevalvuriga, tema elu kulgeb tavapärast igavat rada. Ent ühel päeval satub ta tahtmatult pangaröövi tunnistajaks ja ajab sama tahtmatult selle ka nurja. Aga just see käivitab ettenägematu sündmusterea – Ed saab oma esimese mängukaardi . . . Noormees läheb mänguga kaasa, temast saab sõnumikandja, kel tuleb järgemööda lahendada müstilisi ülesandeid, kuni jääb üksainus küsimus – kes on selle missiooni taga? “Sõnumitooja”on mõistatuslik teekond, milles on rusikaid, naeru ja armastust.

MARKUS ZUSAK on noor Austraalia kirjanik, kes elab Sydneys ja kelle loomingust on 2009. aastal eesti lugejani jõudnud Michael L. Printz Honor Book tiitli omandanud ning Paabeli Torni tõlkeauhinnaga pärjatud romaan “Raamatuvaras”.

Vastukajad raamatule “Raamatuvaras”

“Ma ei ole nõus ilma selle raamatuta elama . . . Kõik klapib, kõik on paigas: omapärane, kaunis ja julm-poeetiline stiil, elavad ja inimlikud karakterid, pingestatud süzee . . . See raamat on mind teinud kuidagi paremaks inimeseks.” –Aidi Vallik, Eesti Päevaleht

Suur spordi mälumäng

Lembitu Kuuse

Loodan, et see raamat ja need tuhat küsimust spordist pakuvad mõnusat ajaviidet nii asjatundjatele kui spordist ehk veidi kaugemal olijaile, nii lastele kui nende emadele-isadele ning miks mitte vanaemadele-vanaisadelegi. Nende tuhande küsimusega pidasin aga väga oluliseks ka teadasaamist – vastuses on reeglina püütud anda ka taustainfot ning üht-teist olulist lahti seletada.
Kõige toredam oleks hoopis, kui seegi küsimuste raamat huvi spordi vastu süvendaks. Mõtelda on mõnus – nagu sportigi teha!

Suhtlemise kuldreeglid

Toivo Niiberg

Üks isa kinkis pojale, kes läks teise linna õppima, väikese kaustiku, mis oli täis häid nõuandeid. Lühidalt kõlasid need nii:

•Ütle iga päev vähemalt kolmele inimesele viisakussõnu.
•Vaata kas või kord aastas päikesetõusu.
•Ütle alati "tänan" või "palun".
•Kohtle kõiki inimesi nii, nagu sa tahaksid, et sind koheldaks.
•Ole kaks korda aastas doonor.
•Otsi uusi tuttavaid ja sõpru, aga ära unusta vanu.
•Hoia saladusi.
•Tunnista oma vigu.
•Ole enda üle uhke. Kui sa polegi, mängi, et oled. Vahet ei märka keegi.
•Ära peta kunagi kedagi.
•Varu igaks tegevuseks aega.
•Õpi kuulama.
•Ära võta inimeselt iial lootust. See võib olla kõik, mis tal jäänud on.
•Ära kogu endale asju, vaid tarkust ja viisakust.
•Ära otsusta midagi, kui oled vihane.
•Hoia rühti. Kui sisened ruumi, tee seda julgelt ja kõhkluseta.
•Ära räägi liftis äriasju. Iial ei või teada, kes pealt kuulab.
•Ära maksa töö eest enne, kui see on tehtud.
•Pea meeles, et vahel on vaja kaotada lahing, kui tahad võita tervet sõda.
•Kui saad raske ülesande, asu seda täitma teadmisega, et tuled kindlasti toime.
•Ära killusta end.
•Õpi vastama viisakalt ja kiiresti.
•Ära kujutle, et elu on õiglane.
•Kui tahad, et su asjad hästi vastu peaksid, osta kalleimaid, mida rahakott lubab.
•Kui haigestud, konsulteeri kolme arstiga.
•Tee asjad ära siis, kui need teha tuleb.
•Tee endale selgeks, mis su elus tähtsaim on.
•Ära karda öelda "Ei tea".
•Ära karda vabandust paluda.
•Helista emale.
Tunnustatud psühholoog Toivo Niiberg käsitleb selles raamatus peamisi suhtlusreegleid ning annab nutikaid nõuandeid, kuidas hoiduda konfliktidest, mõelda positiivsemalt ning õppida aega hindama ja kasutama.

Salapärane lillenäppaja

Mika Keränen

Lastekrimka „Salapärane lillenäppaja“ autor Mika Keränen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles laste seiklusjutte. „Salapärane lillenäppaja“ on tema neljas järjestikune raamat, mis jutustab Tartus, Supilinnas tegutseva „kriminalistikaga“ tegeleva laste salaühingu seiklustest. Seekord peavad lapsed selgitama välja, kes varastab Suplinnas lilli just siis, kui linna oodatakse külla Soome presidenti. Nutikad lapsed seavad vargale lõksu, mille ta neelab koos konksuga. Aga see on alles salaseltsi suurima seikluse algus, sest mitte keegi ei saa aru, miks Soome presidendi tütar näib seotud vargustega. Mika Keraneni esikromaani "Varastatud oranž jalgratas" (2008) põhjal esietendus 2010. aasta detsembris Eesti Draamateatris samanimeline lasteetendus. Autori teine romaan "Peidetud hõbedane aardelaegas" pälvis Kultuurkapitali 2009. aasta preemia. Mõlemad raamatud on tõlgitud ka soome keelde.