Helend Peep roosiokkalisel teel

Eike Värk

Legendaarne näitleja ja laulja Helend Peep (29. juuli 1910–20. oktoober 2007) on Eesti teatris fenomen: veel kaheksakümnendates ja üheksakümnendates eluaastates heas vaimses ja füüsilises vormis olla ning näitlejana ja lauljana laval esineda suudavad väga vähesed. Helend Peep mängis nii muusika-, kui ka sõnalavastustes, psühholoogilist süvenemist nõudvates draamades ning sisemist sära ja huumorimeelt eeldavates komöödiates ja isegi tantsis. Teatriteadlase Eike Värgi elulooraamat väga mitmekülgsest loojast avab delikaatselt ka tema eraelu ning annab aimu kogu kultuurimaastikul toimivatest keerulistest ja ka karmidest hoovustest.

Ellujäämise käsiraamat

John Wiseman

Raamatu autor John Wiseman kasutab oma 26-aastast kogemust SAS-is (Special Air Service - briti armee eliitüksus), et õpetada raamatu lugejale, kuidas jääda ellu praktiliselt ükskõik millistes tingimustes. Tänapäeval käivad inimesed eksootilistel puhkereisidel, võtavad ette raskeid matku ja sõlmivad ärisuhteid kaugete maadega, lisaks on viimased aastad olnud maailmas väga ebastabiilsed. On tähtis olla valmis igasugusteks sündmusteks ja elujäämistreening on parimaks elukindlustuseks. Kasutades põhilisi ellujäämistehnikaid ja teades, mida hädaolukordades teha, muudate maailma enda jaoks turvalisemaks paigaks.
Siin on näpunäited esmaabi andmiseks, söödavate taimede ja mürgiste taimede loetelu, juhised, kuidas orienteeruda võõras ümbruses, kuidas kaitsta end palavuse ja külma eest j

Aloise

Eve Laur

Tänapäeva romaanivõistlusel ära märgitud töö „Aloise“ on hoogne seiklusjutt rüütliromantika austajatele. Tegevus toimub 14. sajandil väljamõeldud Habingeni kuningriigis kusagil Põhja-Alpides, kus amatsoonlik kuningatütar Aloise on sunnitud tavapärased seltsidaamid ja pikad kleidid vahetama ratsarüü ja ammu vastu, et jääda ise vabaks ja kaitsta vallutajate eest ka oma riiki. Autor Eve Laur ameti poolest tõlkija, „Aloise“ on tema esimene romaan.

Vastlapäev

Maret Tamjärv, Vivian Sirman

Eesti Vabaõhumuuseum koostöös kirjastusega “Grenader” ja Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnaga on alustamas uut rahvakalendri tähtpäevi tutvustavat väikeraamatute sarja, mis tutvustab populaarses vormis meie tuntumaid pühi. Eestlased üldiselt armastavad oma vanu tähtpäevi või vähemasti ilmutavad nende vastu siirast huvi. Mitmesugustes praegusajal ilmuvates kalendrites märgitakse suuremate kõrval ka üpris vähetuntud tähtpäevi. Tähtsamate pühade eel on muuseumitöötajate poole pöördumisi ja küsimisi palju: kuidas arvestatakse liikuvaid pühi, mis on ühe või teise kombe tähendus, mida ühel või teisel puhul tehakse, süüakse, mängitakse, lauldakse. Siin tulebki appi väike taskuformaadis käsiraamat, kus esitatakse suuremate tähtpäeva kombed nn ABC-vormis. Antakse lühike ülevaade iga tähtpäeva arvestamisest (liikuvate pühade puhul), nimetusest ja põhilistest kommetest. Igas raamatus on eraldi osana välja toodud vastava tähtpäeva laulud, mängud, meisterdamisrubriik ja rahvuslikud toidud. Asjale lisavad vürtsi rahvapärased ütlused, argitarkused, mõistatused ja vanasõnad. Sarja esimene väljaanne on armastatud kevadtalvisest tähtpäevast – vastlapäevast. Rahvasuu ütleb: “Kui vastlapääval livveldas (s.o liugu lastakse) ja rõõmus oldas, saap hää ja rõõmuline ajastaig sandile kui saksale” Tundub, et usk sel moel oma saatuse suunamisest elab meis praegugi. Raamat innustab vanu kombeid austama ja järele proovima ning, miks mitte, ka edasi arendama. Järge ootavad väljaanded lihavõtetest, jaanipäevast, mardipäevast ning jõuludest. Raamatusarja koostajaiks on Eesti Vabaõhumuuseumi teadurid Vivian Siirman ja Maret Tamjärv, noodid Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Taive Särjelt, kujundajaks Liisi Lukk, väljaandjaks kirjastus ”Grenader

Varblane teeb kalja

August Jakobson

Uhket elu igatsev varblane otsustab kalja teha – see ikka parem kui paljas vesi. Ta nokib talumehe põllult ühe odraiva, mille linnaseks kasvatab, kahe kivi vahel jahuks hõõrub ning seejärel linnasejahu järvevette puistab.Mida loomad – hiir, koer, kass ja hobune – varblase kaljateost arvavad ja mida varblane ise arvab, seda loed lustakast muinasloost „Varblane teeb kalja”.

Vabandust, me lendasime maandumisrajast üle!

Kurioosseid juhtumisi reisilennukite pardalt

Stephan Orth, Antje Blinda

“Teil pole mitte mingisugust põhjust närveerida – isegi kapten ei ole närvis, ehkki tema teeb oma elu esimest maandumist!” Paljud piloodid paistavad silma hea huumorimeelega. Ühte kipuvad nad aga unustama: reisijate jaoks võivad nende spontaansed teated ja ütlused omandada tihti hoopis teistsuguse tähenduse… Spiegel online palus inimestel kirjeldada oma kõige kurioossemaid ja naljakamad juhtumisi lennuki pardal. Tulemuseks oli nii suur hulk vastukajasid, mida uudisteportaalide ajaloos on varem väga harva ette tulnud: sajad hirmujudinaid tekitavad, kuid samal ajal ka naljakad lood ja juhtumid nii lennunduses töötavatelt inimestelt kui ka reisijatelt. Kuid vaatamata absurdsele situatsioonikoomikale ja arvukatele keelevääratustele on see kogumik siin eelkõige armastusavaldus kogu suurepärasele lennundusmaailmale.

Tibukese unenägu

Ernst Enno

Ernst Enno imearmas luuletus „Tibukese unenägu“, mida eesti emad on aastakümneid kasutanud oma maimukeste unemaale suigutamiseks, ilmub nüüd esmakordselt eraldi raamatuna.