Õdede ettekuulutus

Michelle Zink

Iidne ettekuulutus jagab kaks õde…
ühe heaks…
teise halvaks…

Kes jääb peale?

Kaksikõed Lia ja Alice Milthorpe on just äsja orvuks jäänud. Samuti on neist just äsja vaenlased saanud. Kui nad avastavad oma osa ettekuulutuses, mis on terveid põlvkondi õdesid üksteise vastu pööranud, leiavad tüdrukud end mõistatuste rägastikust, millesse on segatud tätoveeringulaadne märk, nende vanemate surmad, üks poiss, üks raamat ja lõputu hulk saladusi.

Lia ja Alice ei tea, keda nad usaldada võivad.
Nad teavad vaid seda, et teineteist nad usaldada ei tohi.

Michelle Zink elab New Yorgis ning teda on alati paelunud iidsed müüdid ja legendid. Rahuldumata ilmaski lihtsalt nende lugemisega, küsib ta endalt harilikult ikka: “Aga mis siis, kui…?” Mõnikord toob see küsimus kaasa veel rohkem küsimusi, aga aeg-ajalt, kui kõik osakesed täpselt oma kohale nihkuvad, sünnibki lugu. Õdede ettekuulutus on just üks sellistest lugudest.

“See on sünge ja tontlik lugu iidsest võitlusest elavate ja surnute vahel ning keskpunktis seisavad kaks õde. See on gootilik, möödanikuhõnguline ja viimase leheküljeni kaasahaarav!” - Tamora Pierce

Valge emalõvi

Henning Mankell

Tuntud Rootsi krimikirjaniku Henning Mankelli (s 1948) romaan saab alguse 1992. aasta 24. aprilli pärastlõunal, kui väikelinnas Ystadis kaob jäljetult kinnisvaramaakler Louise Åkerblom. Samal ajal kavandab fanaatiliste buuride rühm teisel pool maakera Lõuna-Aafrikas juhtiva poliitiku atentaati, et sellega peatada riigi demokratiseerimisprotsess.
Kinnisvaramaakleri kadumist uurima hakanud kriminaalkomissar Kurt Wallander mõistab, et tegemist pole tavalise juurdlusega. Louise Åkerblom on pealtnäha õnnelikus abielus olev kahe lapse ema, lisaks veel ka metodisti kiriku liige. Asi muutub veelgi keerulisemaks, kui naine leitakse jõhkralt tapetuna ning kuriteopaigalt avastatakse juhuslikult must maharaiutud sõrm.
Kurt Wallander seisab silmitsi oma senise karjääri kõige keerukama ülesandega. Pärast seoste avastamist Lõuna-Aafrikas ette valmistatava vandenõuga kasvab tema abitustunne veelgi. Mõrvaloo kiirest lahendamisest ei sõltu seekord vaid mõne üksiku inimese heaolu – nüüd on Ystadi politseiniku kätes sadade tuhandete inimeste saatus...

Tulnukad ja internetilapsed

Uurimusi laste- ja noortekultuurist

Eda Kalmre

Käesoleva artiklikogumiku koostamise idee sündis koos üle-eestilise koolipärimuse kogumise võistlusega 2007.aastal ja kinnistus lastefolkloorile pühendatud 2008.aasta folkloristide talvekonverentsi järel.Materjali koguti kuue põhiteema kohta:vaba aeg ja sõbrad,naljad,hirmud,uskumused,ennustamine,televisioon ja arvuti.Raamat on pühendatud Anu Visseli mälestuseks.EKM Teaduskirjastuses ilmunud "Tulnukad ja internetilapsed. Uurimusi. Tänapäeva folkloorist 8" sisaldab kümme artiklit tänapäeva laste hirmudest ja fantaasiamaailmast, telefonisõnumite tähendusest, noorte sõnavarast, mõistatuste ja anekdootide kohandumisest, tüdrukute omaloomingulistest armastusjuttudest, noorte kriisikäitumisest ja sellega seotud uskumustest ning noorte suhtumisest pärimusmaastikku. Autorite käsitlused tuginevad viimastel aastatel lasteaedadest ja koolidest kogutud materjalidele. Uurimustes käsitletakse kultuurikontaktide ja meedia, eriti interneti mõjutusi tänapäeva laste ja noorte maailmadele, samuti traditsioonilise ja innovaatilise seoseid tänapäeva laste- ja noortekultuuris.

Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele

Madleen Simson ja Egle Oja

Raamat „Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele“ aitab suurepärasel moel otsida selgitusi kaasajal üha rohkemaid peresid puudutavatele vastuseta küsimustele: miks muutuvad meie lapsed üha hüperaktiivsemaks, autistlikumaks, miks nende areng ei suju või kulgeb läbi tagasilöökide, miks nad meditsiini tormilisest arengust hoolimata nii sageli haigestuvad. Erinevate arenguhäirete ja haiguste esinemissagedus moodsates ühiskondades kasvab kiiresti. On seda protsessi mõjutamas geneetika? Või hoopis keskkond? Või hoopiski meie igapäevane toit ja see, mida toidus on liiga palju või liiga vähe? Madleen Simson ja Egle Oja on oskuslikult ühendanud teoreetilised seisukohad lugudega meie laste elust. Teemakohase raamatuna on see Eestis kahtlemata teedrajav oma põhjalikkuses ja praktilisuses.
Sellest raamatust leiab:
... mis võib olla meie laste seas üha enam levivate käitumishäirete, keskendumisraskuste ja hüperaktiivsuse põhjuseks
... kas menüümuutus võib leevendada autisminähtusid
... kuidas toit mõjutab lapse arengut
... milliste haigusteni võib viia kokkupuude raskemetallide ja muude toksiinidega
... kuidas elavhõbe kahjustab organismi
... millist varjatud ohtu võivad peita endas hammaste amalgaamtäidised
... mis on opioised peptiidid ning kuidas need kahjustavad närvisüsteemi
... millist mõju võib avaldada vaktsineerimine lapse ajule
... mis on toidutalumatus
... milliseid terviseprobleeme võib põhjustada piim
... kuidas manipuleerivad meie tervisega pärmseened
... mida tähendab gluteenitalumatus
... miks on valge suhkur halb
... mida tasub teada õlidest ja rasvadest
... millega terviseprobleeme põhjustavaid baastoiduaineid asendada ning hulgaliselt tervislikke retsepte.

Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek

Grethe Rõõm

Roosi ja Riksi vanemad kaovad jäljetult. Kaksikud viiakse turvakodusse, kuhu tormisel päeval tuleb neile järele Vihmamantel.
Võõras, kelle nägu nad kapuutsi varjust ei näe... Algab pöörane seiklus, mis meelitab Roosi ja Riksi ning nendega koos ka lugeja Kapsahaldja, Raamatuvardjate Tähtraamatu ja Tuvi-vana maailma.

Ruubert, lohe ja laevapoisid

Markus Saksatamm

Poiss jõudis koopasuule. Sealt õhkus talle vastu kanget väävlilehka, jubeda lohemao pelutavat hingust. Tasapisi harjusid silmad pimedusega ja nüüd märkas ta koopa peremeest. Üüratut kolmepäist peletist, kes koopasügavuses kerratõmbunult magas. Sellega algavad väikese rüütlipoisi seiklused.

Markus Saksatamm on kirjutanud naljakaid lastejutte ajakirjale Täheke ning avaldanud lasteraamatud „Võlur Sinku-Vinku ja nõiatrall” ja „Külaline Okidoki planeedilt“. „Ruubert, lohe ja laevapoisid” on Tänapäeva 2009. aasta lastejutuvõistluse võidutöö.

Pasodoble

Helen Eelrand

Helen Eelrand töötas aastaid erinevates eesti meediakanalites, olles Eesti Päevalehe reporter, Naistelehe toimetaja ja toimetades ka hommikuprogrammi "Terevisioon". Lisaks on ta autoriks Urmas Oti ja Anne Veesaare elulooraamatule (Kirjastus Fookus Meedia). Hispaania keele õpingud viisid lootusetu armumiseni Andaluusiasse, selle elustiili ja rahvasse, nii et alates 2009. aasta kevadest elab ta koos mehe ja kahe tütrega Hispaania edelaosas särtsakas sadamalinnas El Puerto de Santa Maria.

35aastasena oleks eestlanna Dagnel justkui kõik olemas: aastaid kestnud kooselu toreda mehega, imearmas tütar, karismaatiline kasupoeg, mõistlik töökoht. Kõik muutub, kui tema teed ristuvad särasilmse Madridist pärit Domenicoga, kelle kreedo on Hirm, armumine, süütunded.... kõige tähtsam on tunda ennast elusana. Sõprusest saab armastus, armastusest kirg ja kirest kinnisidee, mis hävitab nii peategelase enda kui tema ümbritsevate elu. Raamatus on vastus küsimusele, kas eesti naised ikka valivad võõramaise mehe materiaalse heaolu tõttu? Või jääme me alatiseks igatsema suuri tundeid ja väljaütlemata sõnu. Kas oma elu ühele kaardile asetamine ikka väärib küünlaid?