Kristel Vilbaste 
Sipelgahapu 
Looduse lood ja pärimused

48-leheküljeline kõvas köites raamat

2018

Vanal ajal arvati, et kooliküps on see laps, kes on kasvanud lillade õitega taime – põdrakanepi – pikkuseks. Tänapäeval peab kooliminev laps aga kindlasti lugeda oskama. Selle raamatu abiga saab laps kergesti lugema õppida. Aga ta saab ka teada, kuidas loomad räägivad ja mida metsas suhu pista. Kuidas ära tunda karvaseid ja sulelisi, rohelisi ja õielisi. Kuidas tuld teha ja kust joogivett ammutada.

See on raamat, mis õpetab lapsi lugema looduse tähti.

Illustratsioonid Anastasiia Kuusk 

Marje Ernits 
Pidu

160-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Eesti Raamat 2018

Et sõbrannadele muljet avaldada, korraldab Liina oma kolmekümnenda sünnipäeva puhul peo. Ta valib selle toimumise paigaks Läti piiri ääres üksildases paigas asuva maamõisa, sest tahab oma sõpradele pakkuda midagi väga erilist. Peojärgsel hommikul üksi ja poolalasti mererannas ärgates ei tunne ta ümbrust ära ning arvab, et sõbrad on ta maha jätnud. Peost ja läinud ööst ei suuda ta suurt midagi meenutada. Ekselnud mõnda aega tühjal rannal, leiab ta lõpuks ulualuse tillukeses räämas rannamajakeses, kus juba elab keegi. Peagi selgub, et ka mõis, kus pidu peeti, ei asu kaugel, kuid seal pole enam ainsatki hingelist. Hüljatud paigast lahkumiseks võimalusi otsides leiab Liina majakeses elava võõra mehe magamisaseme peatsist tolle kirjutatud päevikud ning hakkab neid salaja lugema.

Leelo Tungal 
Naisekäe puudutus 
ehk Seltsimees laps ja isa

256-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Tänapäev 2018

Kauaoodatud kolmas osa triloogias, mille eelmised osad olid «Seltsimees laps ja suured inimesed» ning «Samet ja saepuru». Väike Leelo ootab isaga endiselt ema koju ja vaatleb suurte inimeste elu oma pilguga, kuid lõpuks ometi on midagi muutumas.

Kujundanud Urmas Viik 

Katrin Pauts 
Hull hobune 
Hiiumaa põnevik

232-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Varrak 2018

Eesti krimikuningannaks tituleeritud Katrin Pautsi saarte-põnevike sarja kolmas raamat «Hull hobune» viib lugeja Hiiumaale. Nimelt on sarja peategelase Eva vend Tom ostnud Hiiumaale turismitalu, kuhu Eva suveks puhkama tuleb. Paraku juhtub Evaga üsna pea veider õnnetus, mis ta teovõimetuks muudab. Ent õe haigus pole ainus, mis Tomile muret valmistab: üpriski kummalisel viisil surevad paar tema turismitalu külalist. Näib, nagu oleks valla pääsenud mingi iidne needus. Et kohaliku rahva seas on põlvest põlve edasi räägitud lugu, kuidas siinsamas lähedal põletati sajandeid tagasi üks nõid, kes veel tuleriidalt sajatusi pildus, siis pole see ebausk võrsunud päris tühjalt kohalt. Kuid «needuse» põhjused võivad peituda ka lähiminevikus, pealegi ei pelga mõni külaelanik ka ise üleloomulikke jõude enda teenistusse rakendada… Kui viimaks raputab külakest eriti võigas ja verine mõrv, ei jää Tomil muud üle, kui neid iseäralikke sündmusi uurima hakata. Ja Tom ei osutu Evast sugugi kehvemaks detektiiviks. Varsti õnnestub tal erinevad niidiotsad kokku viia ja mõrvar tabada.

Nagu Katrin Pautsi varasemaid teoseid, iseloomustavad sedagi raamatut mõneti müstiline õhustik ja põnev ning kaasahaarav sündmustik. Saarte-põnevike sarjas on Katrin Pautsilt varem ilmunud romaanid «Politseiniku tütar». Saaremaa põnevik ja «Tulekandja». Muhumaa põnevik (mõlemad kirjastuselt Varrak, 2016). Sarjale on oodata järge.

Olivia Saar 
Kippu ega kõppu

32-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Pegasus 2017

Jutukogus «Kippu ega kõppu» avab Olivia Saar eesti keele rikkalike väljendite tagapõhja.

Korralikus hiireperes lähevad asjad mänguhoos pilla-palla, oravaisand purustab priks-praks pähkleid, põrsapoisid peavad plirts-plärts porisõda, luigetibud kulgevad tasapisi mere poole, ämblik koob risti-rästi võrku, harakas kogub kila-kola, konnad korraldavad uisapäisa kontserdi, rebane müüb mägrale kihku-kähku koobast, hunt võidab tipp-topp muruniidukiga võidusõidu. Raamatu lõpetab poeetiline lugu «Kippu ega kõppu» jänkupoiss Joonatanist, kes kuulatab vaikust.

Illustratsioonid Catherine Zarip 

Ira Lember 
Elukutse ohver

195-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Canopus 2017

Tunnustatud, edukas ja erakordselt menukas krimikirjanik Nordon Rosenberg sõidab pärast oma teise abikaasa õnnetut surma Saksamaale, külla oma esimesele abikaasale, keda ta pole näinud kakskümmend viis aastat.

Nordoni rinnas peituvad suured lootused, sest ka Luise on jäänud üksikuks ja Nordon on lugenud tema kirjadest välja vihjeid edaspidise ühise elu kohta. Kõige rohkem ootab aga Nordon kohtumist nende ühise pojaga, kelle olemasolust tal veel poole aasta eest aimugi polnud. Kuidas see kõik õnnestub ja kas tema ootused täituvad? Nädalase reisi ajal juhtub nii mõndagi, millesse Nordon Rosenberg on lausa sunnitud sekkuma, on ta ju krimikirjanik. Pealegi kohtub ta Saksamaal vägagi värvikate isiksustega, kellest igaühel on oma lugu talle jutustada, nii et igav tal küll ei hakka. Loodetavasti ka mitte lugejal…

Kaanekujundus Riina Soom 

Aarne Üksküla 
Koostanud Rait Avestik

768-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Fotosulg 2017

Aarne Üksküla on üks neid väheseid, kes eesti rahva jaoks identifitseerub eesti teatriga (ilmselt ka teleteatriga, kuid miks mitte ka raadioteatriga). Sestap ei vaja tema nimi tutvustamist. Küll aga vajab seda nime taga olev. Ja mitte ainult tutvustamist. Käeshoitav teos on 20. sajandi teise poole ning 21. sajandi alguse ühe võimsaima ja armastatuima (rahvaga sama meelt on ka mitme põlvkonna teatrikriitikud) teatri- ja filminäitleja ning näitlejate õpetaja elu ja loomingu jäädvustamispüüe. Säilitamiskatse. Koondamine.

768-leheküljelises raamatus räägib oma elust ja tööst Aarne Üksküla ise ning Aarne Üksküla elust ja loomingust räägivad paljud tema kolleegid erinevatest teatritest, sõbrad, õpilased lavakunstikoolist ning teatri- ja filmivaatlejad. Raamatu 200 fotol näeme läbilõiget Aarne Üksküla 80st eluaastast – alates fotodest esimestest sammudest kuni fotodeni viimastest teatri- ja filmirollidest.

«Kõige tähtsam on inimeses headus», on Aarne Üksküla öelnud. See raamat sellest räägibki. Ja loodetavasti innustab teisigi inimestena (kuid miks mitte ka näitlejatena) paremaks saama.

Kujundanud Piia Ruber