20.4.18

Epp Petrone 
Võlusõnad 
Ühe minuti muinasjutud
72-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Siia raamatusse on kogutud muinasjutud, mis väheste sõnadega õpetavad palju. Lood on pärit üle ilma: indiaanlastelt, Aafrikast, Tiibetist, Indiast ja mujalt.

Siin-seal on jutule lisatud edasimõtlemise küsimusi või hariv selgitus.

Kujundanud Kristi Kangilaski
Illustratsioonid Kristi Kangilaski 
Reeli Reinaus 
Suusi ja kadunud uni
32-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat

Nelja-aastasel Suusil ei tule õhtul und ja isa soovitab tal hakata lambaid lugema. Kuna tüdrukule see mõte ei meeldi, siis aitab kogu pere nuputada, keda kõike veel saab lugeda.

Jutuks tulevad kollid, Kotionu, miilits ja vanapagan ja teised, kellega vanasti lapsi hirmutati, kuid kes järele mõeldes nii koledad polegi.

Illustratsioonid Marge Nelk 

19.4.18

Mari Saat 
Päkapikuõpetus
24-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast Lapse oma raamatukogu

«Mõned inimesed ütlevad, et päkapikke pole olemas. Need on rumalad inimesed. Nemad arvavad, et mida nemad ei näe, seda pole ka olemas...»

Nii algab põnev muinasjutt, milles tukkuma jäänud päkapikk konnaks muutub ning päkapikud maa sees juureharjakestega porgandeid siluvad ja harjavad, et need mahlamagusaks kasvaksid. Veel muidki imelisi asju juhtub selles omapärases muinasloos.

Kuid mis siin imestada – päkapikuaeg ongi ju imede aeg!
Gertrud Talvik 
Minu Lõuna-Aafrika Vabariik 
Katse-eksitusmeetod
240-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Minu...

Ma olin alati minekuvalmis. Ajasin mingi seletamatu «päris elu» jälgi nagu verekoer. See jaht viis mind peale keskkooli lõppu Lõuna-Aafrika vabariiki. Hakkasin Kaplinna ülikoolis biokeemiat ja hiina keelt õppima ning asusin oma arust maailma malaaria käest päästma. Viis aastat hiljem oli elu, mida ma enda meelest jahtisin, hoopis minu kinni püüdnud…

Ma elasin riigis, kus must ja valge ei tee kokku halli, kus rass teeb inimese eest otsuseid, kus ei jagu elektrit ega vett ja kus president pole koolis käinud. Ma elasin kohas, kus kohtuvad India ja Atlandi ookean, rikkus ja puruvaesus ning kus minevik ja tulevik veavad väsimatult vägikaigast.

Lõuna-Aafrika on mind lainetega rannale loopinud ja siis tagasi hoovusesse kiskunud. Ta on nagu elujanus nooruk, kes kahetseb teismeeas tehtud ulakusi ja peidab häbiga oma diskrimineerivaid tätoveeringuid. Ta on metsikult ilus ja vaba, tal on meeletult palju pakkuda, aga tal on ka oma varjuküljed.

Kujundanud Heiko Unt 
Valdur Mikita 
Kukeseene kuulamise kunst 
Läänemeresoome elutunnet otsimas
160-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Läänemeresoome elutunne on otsekui kauge ja salapärane saar tänapäeva maailmas, omamoodi vastupanuliikumine kõigele sellele, mille poole nügib inimest kaasaegne elu. On üks suur küsimus, millele otsime vastust: kas sellel saarel on varjul minevik või hoopis tulevik? Kas eestlased on veel hingelt läänemeresoomlased?

Läänemeresoome elutunnet kehastab oivaliselt kukeseen. Kukeseen on üks neid salapäraseid seeni, mida ei ole siiani õnnestunud kultiveerida. Ta kasvab üksnes vabas looduses. See isepäine seen on keeldunud metsast välja tulemast, kuigi enam kui sada aastat on püütud talle selgeks teha, et elu põllul on palju parem kui elu metsas. Mõnda natuuri lihtsalt ei õnnestu tsiviliseerida, putkesta palju tahad.

Kujundanud Maite Kotta 


Koht, kust ta leiti

 
Idülliline äärelinn. Kohutav avastus. Jahmatavad paljastused, mis muudavad igaveseks kolme inimese elu.

Pärast pikka talve leitakse ühe jõuka äärelinna prestiižse ülikooli alalt metsatukast vastsündinu surnukeha. Mitte keegi ei tea midagi beebi päritolust ega sellest, mis ta lühikesele elule lõpu tegi või kuidas ta kõdunenud lehtede vahele sattus. Ent kohalike hulgas ei tule arvamustest puudu.

Kui vabakutseline ajakirjanik Molly Sanderson pannakse kohalikku ajalehte artiklit kirjutama, on tal igati põhjust kõhelda. Olles üle saanud lapse kaotuse depressioonist, võib see ülesanne äratada mälestused, mida ta on üritanud endasse peita. Ent lugu, mille Molly avastab, pole tema oma. Uurimine paljastab aastakümneid vana süngete saladuste jada, mis on end valgete lippaedade varjus hoidnud.

Kimberly McCreighti romaan kujutab endast kolme naise vaatevinklist hargnevat lugu tragöödia taga olevast tõest, mis näitab, et neil on ühist rohkem, kui nad oleksid osanud arvata – kõige hirmsamad kuriteod sooritatakse armastatud inimeste vastu. Ja varem või hiljem püüab minevik meid kõiki kinni.
 
Peeter Oja
Kuidas kirjutada raamatut

171-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
FD Distribution 2017 

Peeter Oja on avara perspektiiviga vananev uustulnuk kirjanduslikus maailmas. Seni on tema sulest ilmunud ülimalt konsentreeritud eluloo raamat-brošüür pealkirjaga «Peeter Oja elulugu», mis võeti lugejate poolt vastu tormiliste ovatsioonidega. Oma esimeses täiemahulises teoses, «Kuidas kirjutada raamatut.», kirjeldab Oja mängleva kergusega raamatu kui kirjandusliku kogumi sündi. Selles teoses, oskuslikult nurki ümardades, julgustab autor isegi kirjandusest kaugel seisjaid sulge haarama. Peeter Oja, keda laiem avalikus tunneb ka kui mõttelendude suurmeistrit, suudab igasuguse avalik-õigusliku juriidilise isiku toetuseta purustada müüdi, justkui sõnalooming oleks vaid väljavalitutele.

Subtiilselt ja delikaatselt poeb autor lugeja põue, kattes tema hingekeeled literatuurse tekiga. Oma hoogsa tempo ja ootamatute mõttekäikudega aheldab sõnasepp viimase kui skeptiku selle paeluva raamatu külge. Pole kahtlustki, et antud teosega on Peeter Oja end kahe jalaga surunud sõnakunsti ukse vahele.