Valdur Mikita 
Kukeseene kuulamise kunst 
Läänemeresoome elutunnet otsimas

160-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Välgi metsad 2017

Läänemeresoome elutunne on otsekui kauge ja salapärane saar tänapäeva maailmas, omamoodi vastupanuliikumine kõigele sellele, mille poole nügib inimest kaasaegne elu. On üks suur küsimus, millele otsime vastust: kas sellel saarel on varjul minevik või hoopis tulevik? Kas eestlased on veel hingelt läänemeresoomlased?

Läänemeresoome elutunnet kehastab oivaliselt kukeseen. Kukeseen on üks neid salapäraseid seeni, mida ei ole siiani õnnestunud kultiveerida. Ta kasvab üksnes vabas looduses. See isepäine seen on keeldunud metsast välja tulemast, kuigi enam kui sada aastat on püütud talle selgeks teha, et elu põllul on palju parem kui elu metsas. Mõnda natuuri lihtsalt ei õnnestu tsiviliseerida, putkesta palju tahad.

Kujundanud Maite Kotta 

Koht, kust ta leiti

Autor: Kimberly McCreight

 

Idülliline äärelinn. Kohutav avastus. Jahmatavad paljastused, mis muudavad igaveseks kolme inimese elu.

Pärast pikka talve leitakse ühe jõuka äärelinna prestiižse ülikooli alalt metsatukast vastsündinu surnukeha. Mitte keegi ei tea midagi beebi päritolust ega sellest, mis ta lühikesele elule lõpu tegi või kuidas ta kõdunenud lehtede vahele sattus. Ent kohalike hulgas ei tule arvamustest puudu.

Kui vabakutseline ajakirjanik Molly Sanderson pannakse kohalikku ajalehte artiklit kirjutama, on tal igati põhjust kõhelda. Olles üle saanud lapse kaotuse depressioonist, võib see ülesanne äratada mälestused, mida ta on üritanud endasse peita. Ent lugu, mille Molly avastab, pole tema oma. Uurimine paljastab aastakümneid vana süngete saladuste jada, mis on end valgete lippaedade varjus hoidnud.

Kimberly McCreighti romaan kujutab endast kolme naise vaatevinklist hargnevat lugu tragöödia taga olevast tõest, mis näitab, et neil on ühist rohkem, kui nad oleksid osanud arvata – kõige hirmsamad kuriteod sooritatakse armastatud inimeste vastu. Ja varem või hiljem püüab minevik meid kõiki kinni. 

Peeter Oja
Kuidas kirjutada raamatut
171-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
FD Distribution 2017 

Peeter Oja on avara perspektiiviga vananev uustulnuk kirjanduslikus maailmas. Seni on tema sulest ilmunud ülimalt konsentreeritud eluloo raamat-brošüür pealkirjaga «Peeter Oja elulugu», mis võeti lugejate poolt vastu tormiliste ovatsioonidega. Oma esimeses täiemahulises teoses, «Kuidas kirjutada raamatut.», kirjeldab Oja mängleva kergusega raamatu kui kirjandusliku kogumi sündi. Selles teoses, oskuslikult nurki ümardades, julgustab autor isegi kirjandusest kaugel seisjaid sulge haarama. Peeter Oja, keda laiem avalikus tunneb ka kui mõttelendude suurmeistrit, suudab igasuguse avalik-õigusliku juriidilise isiku toetuseta purustada müüdi, justkui sõnalooming oleks vaid väljavalitutele.

Subtiilselt ja delikaatselt poeb autor lugeja põue, kattes tema hingekeeled literatuurse tekiga. Oma hoogsa tempo ja ootamatute mõttekäikudega aheldab sõnasepp viimase kui skeptiku selle paeluva raamatu külge. Pole kahtlustki, et antud teosega on Peeter Oja end kahe jalaga surunud sõnakunsti ukse vahele. 

Piret Jaaks
Kadunud soki saladus
48-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2017 

Ühel päeval avastab sokk Volli, et tema kaaslane Soki-Viire on pärast pesumasinast tulekut kaduma läinud. Soki-Volli asub teda otsima ja kohtab oma rännakul rott Ralfi. Ühiselt võtavad värsked sõbrad ette pöörase seikluse läbi maja, kus nad tutvuvad erinevate põnevate tegelastega alates rääkivast moosipurgist kuni Pariisist pärit põlvik Pompiduuni. Loost ei puudu ka ämblik Punnsilm, tõre Koi, lõbusad lestad ja mitmed teised, kes omal moel aitavad kõik Viiret leida. Teekonnal saavad Soki-Volli ja Ralf vihje, et Viire on kohas, kus on «pime ja terav». Aga kus Viire end tegelikult peidab? Või on temaga juhtunud hoopis midagi muud?

Piret Jaaks on näitekirjanik ja dramaturg, kes on võitnud oma loomingu eest mitmeid auhindu. Tema näidend «Näha roosat elevanti» võitis 2011. aastal Eesti näidendivõistluse ja 2015 anti tema novellikogule «Linnalegend» Betti Alveri debüüdipreemia. «Kadunud soki saladus» on tema esimene lasteraamat.

Marion Undusk on teatrikunstnik ja lasteraamatute illustreerija. Tema kunstnikutööd lavastustele «Vaata, Madlike, lund sajab» 2015. aastal NUKU Teatris ja «OZ» 2016. aastal Ugalas olid nomineeritud Salme Reegi nimelisele lasteteatriauhinnale. Lasteraamatud ja -lavastused on Marioni südamele kõige lähemal ja nendega ta praegu põhiliselt tegelebki.

Illustratsioonid Marion Undusk

Davide Cali
Teel kooli juhtus üks kummaline lugu . . .
Inglise keelest tõlkinud Leelo Märjamaa
40-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Draakon ja Kuu 2017


Vabandused, vabandused! Või kas ikka on?
Kõigepealt panevad hiidsipelgad hommikusöögi pintslisse. Siis ilmuvad kooliteele kurjad ninjad, tohutu suur ahv, müstilised muttelukad ja teised hämmastavad ja hirmuäratavad olevused.
Kas need on ikka päris need põhjused, miks üks poiss kooli hiljaks jääb? Või on olemas mõni muu seletus, mis on veelgi ennekuulmatum?
Teie ees on raamatu «Ma ei teinud oma kodutööd sellepärast, et…» autorite Davide Cali ja Benjamin Chaudi uus naerutav lugu sellest, kui uskumatult keeruline võib olla lapse koolitee.

Kujundanud Ryan Hayes
Illustratsioonid Benjamin Chaud

Purjetamine Vabadusse

Autor: Voldemar Veedam, Carl B Wall

Toimetanud: Aime Kons

 

Purjetamine Vabadusse on rahvusvaheliselt läbi aegade üks kuulsamaid eesti merelugusid. See on põgenemislugu, kus mehed, naised ja lapsed seisavad silmitsi punavõimudega ja ookeaniga.
Purjetamine vabadusse jutustab kuueteistkümne eestlase, kelle hulgas neli väikest last, riskiderohkest 8247 meremiili pikkusest mereretkest üle Atlandi väikesel rannasõidupurjekal. Oma teekonnal tõotatud maale läbib purjekas Erma maalilise Göta kanali Rootsimaal, tormise ja miine täis Põhjamere, purjetab läbi Loch Nessi ja Kaledoonia kanali ning jõuab pärast seiklusrikast Atlandi ületamist Ameerikasse. Eestlaste ilmumisest Norfolki sadamasse 1945. aasta detsembris sai suursündmus, millest kirjutas rahvusvaheline press üle terve maailma ja mille kohta võttis hiljem sõna ka president Truman isiklikult.
Voldemar Veedami ja Carl B Wall’i poolt 1952. aastal New Yorgis kirjapandud lugu eesti paadipõgenikest sai pärast selle ilmumist rahvusvaheliseks menukiks, mida tõlgiti kokku 30 keelde ja mis 1960’ndatel oli väga lähedal Hollywoodi mängufilmiks saamisele. Nõukogude ajal ei lubatud raamatut Eestis trükkida ja seetõttu on see üks kuulsamaid eesti merelugusid meil ikka veel vähetuntud.

EV100 juubelitrükk sisaldab hulgaliselt ajaloolisi fotosid mereretkest, teekonnakaarti, arhiivimaterjale, infot autorite kohta ja merendussõnastikku. 

Lara Williamson
Poiss, kes seilas tugitooliga üle ookeani
Inglise keelest tõlkinud Tiina Viil
279-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Varrak 2016 

Becketi ainus soov on, et tema pere oleks terviklik. Aga tegelikkuses on isa otsustanud koos Becketi ja tema noorema venna Billyga ööpimeduses kodust põgeneda ja kõik, mis neil on, maha jätta. Kaasa arvatud Pearli, kes on olnud poistele ema eest. Becketi ja Billy pärisema on surnud, ja kui see juhtus, ei saanud Becket emaga isegi hüvasti jätta. Becketil pole aimugi, miks isa nii käitub ja kuidas pere taas ühte liita, aga koos oma venna Billy, Briani-nimelise teo ja ühe imelise tugitooli abiga asutab ta ennast teekonnale, mille käigus ta kavatseb oma südamesoovi täide viia.

Lara Williamsoni südamlik romaan «Poiss, kes seilas tugitooliga üle ookeani» on põnev ja mõtlemapanev lugu, mis jõudis 2016. aastal ka Briti ühe olulisema lastekirjanduse auhinna Blue Peteri preemia lõppvalikusse.