Kätlin Kaldmaa
Halb tüdruk on jumala hea olla
140-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2016 

On üks üsna tavaline kolhoosialevik, on kartulipõllud ja sealaudad, defitsiit ja koolivormid. See ei ole mingi hellikute mängumaa – on vaja terasest lapsi, et seda kanti tundma õppida. Raamatu peategelaseks on 11-aastane hakkaja tüdruk, kes koos õe-venna ja naabripoistega mööda Eestimaa kolgast ringi seikleb. Nii mõnigi kord on käigud metsa ja jõe äärde ohtlikumad, kui asjaosalised ise taibata oskavad, aga kuna täiskasvanuid parasjagu läheduses pole, saavad lapsed kõik asjad oma naha peal järele proovida. Tasapisi muutuvad julgustükid aga üha uljamaks, nii et pahandused ja sekeldused ei lase ennast kaua oodata!
«Halb tüdruk on jumala hea olla» on Kätlin Kaldmaa kolmas lasteraamat, varem on ilmunud «Neli last ja Murka» (2010) ja «Lugu Keegi Eikellegitütre isast» (2012). Kaldmaa on avaldanud neli luulekogu, mitmeid novelle, nt «Kui poisid tulid», mille eest sai ta Friedebert Tuglase novelliauhinna, ja romaani «Islandil ei ole liblikaid» (2013), mis valiti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2013. aasta proosaauhinna nominendiks.


Kujundanud Angelika Schneider
Illustratsioonid Jaan Rõõmus

Mart Laar
Eesti suured armastuslood
319-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2017 

Abikaasad arendavad ja vormivad teineteist rohkem kui keegi teine, pannes üksteist püüdma sihte, neid tihti isegi sõnastamata. Vaid abikaasa suudab kodus luua piisava rahu või rahutuse, mis kannustab looma ja pürgima.

Ajaloodoktor ja endine peaminister Mart Laar kirjutab kõige märgilisematest, kaunimatest ja põnevaimatest armastuslugudest Eesti lähiajaloos. Kes on olnud need inimesed rahvuslike suurkujude selja taga? Vahel võib olla lausa raske öelda, kumb abikaasadest on päriselt suurkuju. Teiste seas toob autor lugejateni Jakob ja Eugenie Hurda, Carl Robert ja Julie Jakobsoni, Gustav ja Aino Suitsu, Artur Adsoni ja Marie Underi, Paul ja Maria Kerese, Ernst ja Claire Jaaksoni jpt armastuslood.

On öeldud, et kuulsa mehe tagant tuleb otsida naist. Ent sama kehtib ka kuulsate naiste kohta. Omamoodi tõestust esitatud väitele pakuvadki siia raamatusse kogutud saja abikaasa elulood. Esitatud valik on selgelt subjektiivne ja lähtub samas kättesaadavast materjalist. Armastus kestab üle aja.


Kujundanud Päivi Palts

Ahoi! Luulet lastele

Autor: Wimberg

Toimetanud: Kaupo Meiel

 

Wimbergi vahva luuleraamat ütleb: „Ahoi!ˮ kõigile lastele ja nende vanematele, kes ei pelga ette võtta rännakut kosmosesse, vihmametsa, ookeani põhja ega metsa seenele. Lõbusate, õpetlike ja seikluslike salmide vahel räägib Wimberg ühe lausega ära Oskar Lutsu „Kevadeˮ sisu ja vestab anekdoodigi.
Wimbergi „Ahoi!ˮ luuletustesse võib endamisi süveneda, aga neid on mõnus ettegi lugeda lapsele, isale, emale, vanaemale, vanaisale, jõuluvanale ja jaanivanale. Eriliselt ilusaks ja avastamisrõõmu pakkuvaks muudavad raamatu Kadi Kurema fantaasiarikkad illustratsioonid.
„Wimbergi uus lasteluulekogu „Ahoi!ˮ on tema senistest teostest õpetlikum, manitsevam ja võiks öelda lausa populaarteaduslikum, aga laias laastus ikka vana hea Wimberg.ˮ
Contra 

Kristina Ohlsson
Klaaslapsed
224-leheküljeline pehmes köites raamat
Tiritamm 2016 

Billie ja ema uues kodus toimuvad salapärased sündmused. Salapärased ja ebameeldivad sündmused, millest Billie aru ei saa. Just nagu ei tahaks maja, et nad seal elavad. Just nagu teeks maja kõik, mis tema võimuses, et neid sealt minema peletada. Koos sõbra Aladdiniga asub Billie maja sünget ajalugu uurima. Mida rohkem ta teada saab, seda kindlamalt arvab ta, et nad peavad sealt võimalikult kiiresti ära kolima. Enne kui juhtub midagi jubedat. Enne kui on liiga hilja …

Kristina Ohlsson (s. 1979) on üks tuntumaid Rootsi krimikirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud 13 keelde. «Klaaslapsed» on autori esimene lasteraamat. Kristina on hariduselt politoloog ja enne kui temast sai 2012. aastal vabakutseline kirjanik, töötas ta Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö-organisatsioonis (OSCE), Rootsi Julgeolekuteenistuses ning Rootsi Välisministeeriumis.

Väärt mees

Autor: Curtis Sittenfeld

 

New York Timesi menuautori Curtis Sittenfeldi sulest ilmunud “Uhkuse ja eelarvamuse” tänapäevases stiilis ümberjutustus on ühtaegu nii austusavaldus Jane Austenile kui ka julge kirjanduslik eksperiment.
Soe ja samas vaimukas “Väärt mees”, mis käsitleb soo-, klassi-, armastuse- ja pereprobleeme, on kahekümne esimese sajandi särav, vallatu ja hõrk perekonnalugu.
Seesugused Bennetid ja härra Darcy on ühtviisi tuttavlikud ja tundmatud: Liz on ligi neljakümneaastane ajakirjanik, kes elab New Yorgis, nagu ka tema joogatreenerist vanem õde Jane. Isa äkilise haigestumise tõttu sõidavad õed lapsepõlvelinna Cincinnatisse vanematele appi – ja avastavad, et nende suur kodumaja Tudor on lagunemas ning ka perekonna enda käekäik pole kiita.
Noorimad õed Kitty ja Lydia on liialt ametis CrossFiti treeningute ja paleodieediga, et tööle minna. Keskmine õde Mary valmistub kolmanda magistrikraadi saamiseks ega tõsta jalgagi oma toast, välja arvatud teisipäevaõhtuti, kuid oma salapärastest käikudest ta rääkida ei taha. Proua Bennet mõtleb ainult sellest, kuidas tütred mehele panna.
Mängu tuleb kena uustulnukast arst Chip Bingley, kes on hiljuti osalenud tõsielusarjas “Väärt mees”. Neljanda juuli grillipeol heidab Chip Jane’ile silma. Chipi neurokirurgist sõber Fitzwilliam Darcy aga jätab endast Lizile halva mulje. Esmamulje võib aga siiski petlikuks osutuda … 

Viis ürgelementi ja koer

Autor: Siim Pauklin

Toimetanud: Kaupo Meiel

 

Siim Pauklin (s 1982) on tippteadlane ja tippluuletaja, kes on viinud Eesti maailma ja toonud maailma Eestisse. Jõgevalt võrsunud ja Cambridge’i ülikoolis molekulaarbioloogiaga tegelev Pauklin võtab oma haikudes ja haikulikes luuletustes molekulideks lahti meie argielu, abivahendeiks ürgelemendid vesi, maa, õhk, tuli ja tühjus.
ninad vastakuti
kaks halli kassi
üks toas teine vihmas 

M. C. Beaton
Unistaja surm
Inglise keelest tõlkinud Ragne Kepler
259-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Šoti kriminullid
Tänapäev 2017 

Punapäine konstaabel Hamish Macbeth oli alati arvanud, et romantikutest uustulnukad toovad ainult häda. Aga Effie Garrard tundus talle hoopis teisest puust – kunstnik, kes võib olla ka karm ärinaine. Rohkem viltu ei saanud pannagi.

Hamish oli lootnud sedagi, et suvi tuleb selles külakeses Šoti mägismaal rahulik – jälle mööda. Effie Garrardi surnukeha leitakse üksildasest paigast Geordie kalju juurest ja Hamish peab selgeks tegema, mis selles naises ja kogu loos on tõsi, mis väljamõeldis.


Kujundanud Jüri Jegorov