Tähenärija raamatukogu

Autor: Aino Pervik

 

„Aga kui ma loen mõnda lahedat juturaamatut, siis võib ikka mõelda küll, et ma olen just ise igasuguste põnevate sündmuste keerises!“ jätkas Tähenärija. „Tegelikult istun mõnusasti tugitoolis ja mul on lahedalt šokolaadi käepärast, aga ettekujutuses olen hoopis tormisel merel ja võitlen mereröövlitega? Mõnikord isegi nälgin natuke, aga ainult ettekujutuses, sest päriselt on mul kõvasti šokolaadi ja vahel isegi kooki või küpsiseid. Mulle see ettekujutamine ikka meeldib täiega!“ „Just,“ ütles Kriksadull. Ta oli natuke aega vait ja ütles siis ausalt: „Aga šokolaadi mõte ei ole sul eriti hea. Sa ei teagi, missuguse šokolaadise sõrmejälje ma su Punamütsikese raamatusse tegin. Ainult selle pärast, et mul oli šokolaad käepärast, kui ma Punamütsikese raamatut vaatasin.“
See on kuues raamat noorele lugejale mõeldud sarjast, kus meie lemmikkirjanikud valivad oma loomingust enda lemmikud ja kommenteerivad neid. 

Teisipäevanaiste pudru ja kapsad

Autor: Monika Peetz

Toimetanud: Piret Pääsuke

 

„Kõik peab muutuma!” otsustab Kiki, kes on tüdinenud viletsast õhust, pidevast parkimiskoha otsimisest ja lakkamatust ehitusmürast oma Kölni kodumaja ees. Nii otsustab Kiki kolida koos Maxi ja aastase tütre Gretaga maale. Alles äsja oli ta reisil mööda Mecklenburgi järvistut uuesti armunud – tühjalt seisvasse tornikestega koolimajja. Talle sai kohe selgeks, et sinna teeb ta stressis linnaelanikele mõeldud külalistemaja. Ent hoone on palju kehvemas seisus, kui Kiki oskas karta. Kolm nädalat enne avamist peab Kiki endale tunnistama, et ta ei saa üksi hakkama. Tubades on kõik segamini nagu pudru ja kapsad, seevastu peenardel, kus peaks külaliste tarbeks kasvama maheaedvili, valitseb haigutav tühjus. Õnneks saabuvad Kikile nõu ja jõuga appi teisipäevanaised ehk tema neli sõbrannat, et lüüa hoogsalt kaasa kõikjal, kus on vaja abikäsi. Igaüks toob endaga kaasa tükikekese oma argipäevast. Välja arvatud Caroline, kellel on slepis kahtlust äratav mees. Tülid, valed, reetmine, isegi Kiki kolimine Ida-Saksamaale – mitte miski ei suuda teisipäevanaisi lahku viia. Äärmisel juhul mõni mees. Mees, kellel on sarmi ja salajane missioon. Monika Peetzi sulest on varem ilmunud romaanid „Teisipäevanaised” (e.k 2012) ja „Seitse päeva söömata” (e.k 2013). Kumbagi raamatut viie sõbranna elust müüdi saksakeelses kultuuriruumis üle miljoni eksemplari. Tema raamatud on ilmunud 24 riigis ja need on bestsellerid ka välismaal. Mõlema raamatu põhjal on Saksamaal vändatud film. Monika Peetz (snd 1963) õppis Münchenis germanistikat, kommunikatsiooni ja filosoofiat. Ta on töötanud reklaami- ja kirjastusalal ning dramaturgina Baieri ringhäälingus. Alates 1998. aastast tegutseb ta stsenaristina Saksamaal ja Hollandis.  

Raimo Aas
Nitševood ja aastaajad (1. osa)
Talikarged nitševood
28-leheküljeline pehmes köites raamat
Vebelex 2017 

Raimo Aasa järjekordne raamat on neljaosalise koondteose «Nitševood ja aastaajad» I osa.

Autor jätkab oma nitševoode sarja temale omaselt sarkastiliste aforismide ja karikatuuridega. 

Paul Bright, Kate Saunders, Brian Sibley ja Jeanne Willis
Maailma parim karu
Karupoeg Puhhi uued seiklused
Inglise keelest tõlkinud Epp Aareleid
104-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Tänapäev 2016 

Seikluste aastaring koos Winnie Puhhiga Saja Aakri Metsas

Jah, nii uskumatu kui see ka pole, karupoeg Puhh on saanud üheksakümne aastaseks. Ja selle tähistamiseks kirjutasid neli kirjanikku neli verivärsket Puhhi lugu, mis viivad meie vanad sõbrad vastu juba täiesti uutele seiklustele.

See raamat siin on A. A. Milne’i algupäraste Winnie Puhhi lugudest ametlik järg ja ka uued pildid on joonistatud E. H. Shepardi stiilis.


Kujundanud Endla Toots
Illustratsioonid Mark Burgess

Ain Raal
Kuula kuuske
240-leheküljeline pehmes köites raamat
Varrak 2017 

Kui mitte sagedamini, siis korra aastas meenub kuusk ka kõige looduskaugemale inimesele. Sellel hetkel muutub igihaljas kuusepuu otsekui väravaks kaugetesse aegadesse, vanade tavade juurde ning teistsuguste mõtete, olemise ja mälestuste manu. Kuusk on ühtaegu värav ja võti, mis avab tee tagasi lapsepõlve, loodusesse ja inimhinge heledamatesse osadesse. Kuusk on meie aegruumis lahutamatu inimese ilmalikust kestmisest: sünnist, elust ja surmast. Rääkimata kõigest käega katsutavast, mida kuusepuu meile ajaliseks eluks pakub. Ajast aega on meie mail kokku kuulunud kuusk, koda ja kodu.

Kui aastal 2012 ilmus mu raamat «Seitse tervendavat puud», siis kuusk nende seitsme puu sekka ei sündinud. Meie olulisemate puude etnoloogilis-farmatseutiline käsitlus sai toona juba niigi õige mahukas, kuid kuusk eeldab rohket kirjaruumi.

Tõele au andes on kuuse etnoloogiline sära märksa eredam, kui temast ravimtaimena kiirgab, seetõttu leiate järgnevast kulbitäie folkloori ja näpuotsaga nüüdisaegset farmaatsiat. Sellegipoolest on mul ravimtaimede uurija ja õppejõuna, farmakognoosia professorina hea meel, et teie käes oleva raamatu valmimise võrra on maailmas üks ebaõiglus vähemaks jäänud ning kuusk kõrgub nüüd täie õigusega oma seitsme suguvenna kõrval. 

Kurjad taimed

Autor: Amy Stewart

 

Veidral kombel suur osa inimestest usaldab loodust ja taimi piiritult ja naiivselt – kui kõnniteele mahavisatud kohvitopsi ei võta me kunagi üles, et sealt juua, näsime matkal olles ometi tundmatuid marju. Kui perre sünnib väikelaps, tormame pistikupesadele kaitsmeid panema, ent ei tee väljagi toataimest köögis ega ukse ees laiutavast põõsast. Võimalik, et elategi oma elu ära kordagi taimede kurjust tundmata. Ent ühel päeval võib see end teile ilmutada, ja kui see juhtub, peaksite olema valmis. Siit raamatust leiab kõige põnevamad ja kurjemad taimed tuhandetest, mis maailmas kasvavad, koos nendega seotud põnevate lugudega. Sarjas „Looduse lood“ varem ilmunud Aleksei ja Marcus Turovski „Teekond urust templisse“ ja Peter Wohllebeni „Puude salapärane elu“.  

Aksel Mõttus
Metsavenna lood (2. osa)
Karmi elukroonikat
280-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Grenader 2016 

Kaante vahele on jõudnud Aksel Mõttuse (1921‒2001) mälestuste «Karmi elukroonikat» teine osa, mis sisaldab endast lugusid metsavenna perioodist kuni arreteerimiseni 1967. a.

Vennad Aksel, Hugo ja Osvald Mõttus hakkasid end metsas varjama juba septembris 1944 seoses reaalse ohuga nõukogude repressiivorganite poolt. 1945 relvastusid nad püstolkuulipildujatega ja revolvritega (vend Jaan, vend Ülo ja õde Maimo) ja hakkas end punkrites Võru- ja Valgamaa metsades varjama. Nii moodustus ühest perekonnast relvastatud salk.

Tulirelvi kasutati kolmel korral: 15.04.1952 hävituspataljoni haarangu ajal kodutalule (hoiatuslask), 4.09.1960 hoiatuslask Taageperas ja 20.10.1966 Võru‒Varstu teel (ähvarduseks, nagu Aksel ise ütleb).

11. oktoobril 1967 Aksel ja Hugo Mõttus vahistati Antsla‒Tsooru teel. 7. juunil 1967 karistati neid mõlemat 10-aastase vabadusekaotusega ja 1992 rehabiliteeriti. Nagu dateeringud lugude juures näitavad, on Aksel Mõttus oma lood kirja pannud peamiselt vangistuse perioodil. 1990ndatel kirjutas ta mõned neist, näiteks haarangulugu, veel nö puhtamaks.

Raamatut illustreerivad ilmekamad fotod Aksli elust peale vangistust ja iseseisvuse taastanud Eestis, samuti hiljutised fotod Aksli kunagise punkrikohast Mähklis.